3. Surnud ruum ja selle tähtsus organismis Surnud ruum koosneb anatoomilisest (hingamisteede see osa, kus gaasivahetust ei toimu: nina- ja neeluruum, hingetoru, hingamisteed kuni terminaalsete bronhideni  0,15..0,2l  osa, kus sissehingatud õhk puhastub tolmuosakestest, soojeneb kehatemp-ni ning küllastub veeauruga) ning alveolaarsest surnud ruumist (tekib, kui alveoole ümbritsevatesse kapillaaridesse puudub verevool ning gaasivahetus ei ole võimalik). Anatoomiline ja alveoraalne surnud ruum moodustavad funkstionaalse surnud ruumi. Tervel inimesel on alveoraalne surnud ruum väga väike ning anatoomline surnud ruum peaaegu võrdub funktsionaalse surnud ruumiga. 4. Kopsude üldine mahtuvus ja selle osad (hingamismaht, sisse- ja väljahingamise reservmahud, jääkmaht) Hingamismaht on tavalisel hingamisel ühe korraga sisse- või välja hingatus õhu hulk (V T). Nii sisse kui välja hingamiseks on olemas reservmaht. Väljahingamise reservmaht (ERV) (õhu
3. Surnud ruum ja selle tähtsus organismis Surnud ruum koosneb anatoomilisest (hingamisteede see osa, kus gaasivahetust ei toimu: nina- ja neeluruum, hingetoru, hingamisteed kuni terminaalsete bronhideni  0,15..0,2l  osa, kus sissehingatud õhk puhastub tolmuosakestest, soojeneb kehatemp-ni ning küllastub veeauruga) ning alveolaarsest surnud ruumist (tekib, kui alveoole ümbritsevatesse kapillaaridesse puudub verevool ning gaasivahetus ei ole võimalik). Anatoomiline ja alveoraalne surnud ruum moodustavad funkstionaalse surnud ruumi. Tervel inimesel on alveoraalne surnud ruum väga väike ning anatoomline surnud ruum peaaegu võrdub funktsionaalse surnud ruumiga. 4. Kopsude üldine mahtuvus ja selle osad (hingamismaht, sisse- ja väljahingamise reservmahud, jääkmaht) Hingamismaht on tavalisel hingamisel ühe korraga sisse- või välja hingatus õhu hulk (VT). Nii sisse kui välja hingamiseks on olemas reservmaht. Väljahingamise
Kopsude minutiventilatsioon – õhuhulk, mis läbib kopse 1 minuti jooksul. VE= VT * f (l/min) 3.Surnud ruum ja selle tähtsus organismis Kogu sissehingatav õhk ei osale gaasivahetuses, sest osa õhku jääb surnud ruumi. Koosneb: 1) anatoomiline surnud ruum – õhk, mis jääb ülemistesse hingamisteedesse (nina- ja neeluruum, hingetoru, hingamisteed kuni terminaalsete bronhideni). 2) alveolaarne surnud ruum – õhk, mis jõuab allveoolidesse, kuid ei jõua gaasivahetusse Anatoomiline ja alveoraalne surnud ruum moodustavad funkstionaalse surnud ruumi. Tervel inimesel on alveoraalne surnud ruum väga väike ning anatoomline surnud ruum võrdub peaaegu funktsionaalse surnud ruumiga. Hingamisprotsessi kohapealt tegemist surnud õhuga, sest sealt ei saada hapniku. Tähtsus: 1) Sissehingatav õhk soojeneb – kopsukude ei saa külma tõttu kahjustust 2) Sissehingatav õhk küllastatakse veeaurudega - termoregulatsioon 3) Sissehingatav õhk puhastatakse– seepärast vaja hingata nina kaudu
Arvestada tuleb eriti selle gaasi plahvatusohtlikkust.  Põlemisgaasid, ärritavad gaasid Põlemissuitsu koostis sõltub põletatavatest ainetest. Sagedased koostisosad on süsinikmonooksiid, soolhappeaurud, sinihappeaurud ja lämmastikgaasid. Lämmastikgaasid tekivad eriti väetiste põlemisel. Need gaasid tungivad sissehingamisel kuni alveoolideni ja kahjustavad ümbritsevat kude. Pärast peiteaega võib välja kujuneda eluohtlik interstitsiaalne ja alveoraalne toksiline kopsuturse. Peiteaja jooksul patsientidel enamasti kaebusi pole. Hilisema toime tõttu tuleb isikuid kahtluse korral haiglas jälgida. Õhupuudus, köha- ja oksendamisärritused, nõrkusetunne ja peapööritus on võimalikud vaadeldavad sümptomid. Silmade ärritus, paistetus suu-kurgu limaskesta piirkonnas ja rütmihäired on samuti võimalikud. Pärast päästmist ja põhiülevaatust tuleb kanda hoolt adekvaatse ventilatsiooni
annaabi.ee 
