43. Ränivetikate pantsrit läbivad poorid, kuid need esinevad ainult enamasti kõigil ränivetikatel. 44. Ränivetikate hulgas on palju üherakulisi vorme. 45. Ränivetikatel on suguline paljunemine teada nii sulg- kui ketasränivetikatel. 46. Ränivetikate auksospooride moodustamine on seotud sugulise protsessiga. 47. Ränivetikate vegetatiivsel paljunemisel populatsiooni keskmine suurus väheneb. 48. Bicosoecales liigid on peamiselt bakterivoorsed. 49. Alveolaatide rühma sünapomorf on nende spetsiaalsete vesiikulite esinemine rakumembraani all. 50. Dinoflagellaadid kuuluvad alveolaatide hulka. 51. Alveolaatide hulka kuuluvad muu hulgas tsiliaadid. 52. Dinoflagellaatidele on iseloomulik kahe viburi esinemine. 53. Dinoflagellaatide liike on suurusjärgus 2000. 50 Dinoflagellaadid põhjustavad sageli toksilisi õitsenguid 51 Enamasti on dinoflagellaatidel kaks viburit 52 Sulcus on dinoflagellaatidele iseloomulik pikivagu rakupinnal
44. Ränivetikate auksospooride moodustamine on seotud sugulise protsessiga. 45. Ränivetikate hulgas on palju 46. Ränivetikatel suguline paljunemine nii sulg- kui ketasränivetikatel. 47. Ränivetikate pantsrit läbivad poorid, kuid need esinevad ainult raafiga ränivetikatel 48. Ränivetikate vegetatiivsel paljunemisel populatsiooni keskmine rakusuurus väheneb. 49. Ränivetikad on vegetatiivses vormis 50. Bicosoecales liigid on peamiselt fototroofsed. 51. Alveolaatide rühma sünapomorf on nende spetsiaalne vesiikulite esinemine rakumembraani all. 52. Alveolaatide hulka kuuluvad muu hulgas tsiliaadid 53. Dinoflagellaatidele on iseloomulik kahe viburi olemasolu. 54. Dinoflagellaadid kuuluvad alveolaatide hulka 55. Dinoflagelladid on vegetatiivses vormis haploidsed. 56. Dinoflagellaatide tsüst on elutsükkel halbade keskkkonna tingimuste üleelamiseks. 57. Dinoflagellaatide liike suurusjärgus 2000 liiki 58
paljunevad pooldudes veekogude põhjas või hõljuvad osa on parasiidid enamasti meres Kulendlooma pilt Viburloomad püsiva ovaalse kehakujuga viburid (1-palju) liikumiseks toituvad viburite abil ujuvad aktiivselt osa on autotroofid (neil on kloroplastid) osa on parasiidid paljunevad pooldudes, üksikud paljunevad suguliselt Ripsloomad Ripsloomad ehk tsiliaadid (Ciliophora ehk Ciliata) on üks tähtsamaid protistide rühmi, mis kuulub alveolaatide superhõimkonda. Tsiliaate võib leida enamikust veekogudest ja mullast. Tsiliaatide seas on nii endo- kui ektosümbionte, samuti parasiitse eluviisiga vorme. Ripsloomi on teada umbes 12 000 liiki. Klassid ja alamklassid Karyorelictea Spirotrichea Choreotrichia Oligotrichia Stichotrichia Hypotrichia Litostomatea Haptoria Klassid ja alamklassid Oligohymenophorea Peniculid Hymenostome Scuticociliate Peritrichia
Antennpigmendid paiknevad: () fükobilisoomides, nagu sinivetikatel, glaukofüütidel ja punavetikatel; (x) tülakoidide membraanis; () tsütoplasmas hajutatult; () seotuna kloroplasti sisemembraaniga; () ribosoomidele kinnitunult Esinevad klorofüllid: (x) a; () b; (x) c Umbkaudne liikide arv: () 100; (x) 200; () 500; () 1000; () 10000; () >100001 Dinophyta dinoflagellaadid e vaguviburvetikad (alveolaatide rühm) Eluvorm: (x) enamasti üherakulised monaadid; () enamasti üherakulised kokkoidid; () enamasti niitjad; () enamasti amöboidsed; () enamasti hulkraksed () enamasti koloonialised Levik: (x) emasti meres; () enamasti magevees; () enamasti mullas; (x) enamasti planktonis; () enamasti bentoses ja epifüütidena () enamasti aerofüütsetena Kaasaegsete kirjeldatud liikide umbkaudne arv: () 100; () 300; () 500; () 1000; (x) 2000; () 5000; ()10000
Tekkis rakusisene sümbioos, kokkuvõttes mutualistlik. Tõendeid: tuumal, mitokondritel ja plastiididel on kahekordne membraan (rakul endal on ühekordne). 79. Looma, taime ja seeneriik, ja kas on veel riike? (2005. a ilmunud käsitluses on päristuumseid 7 riiki, aga ilmselt on osad rühmad koos kunstlikult.) enamus liike kuulub ikkagi kolme riigi hulka – taimeriiki, loomariiki ja seeneriiki. Lisaks neile on liigirikkad esiviburlaste riik (paljud vetikad, mitmed alamad seened), alveolaatide riik (ripsloomad, neelvetikad jt) (neid käsitletakse viimases süteemis alamriikidena Chromalveolata riigis) punavetikate riik (viimases süsteemis taimeriigi alamriik), silmviburlaste (õigemini Discimitochondria) riik. 80. Vetikad ( Algae ) kui eluvorm “Vetikad” pole takson ega klaad, vaid on eluvorm – tinglik nimetus kõigi autotroofsete olendite kohta, kes ei ole sammalega taimed. 81. Mis vahe on sinivetikail ( Cyanobacteria ) ja ülejäänud vetikail?
Botaaniline nomenklatuur on alati rangelt binaarne Mitu riiki? Riikide arv Riigid 2 Loomad, taimed=ülejäänud 3 Loomad, seened, taimed=ülejäänud /Loomad, taimed, protistid 4 Loomad, seened, taimed, bakterid/ Loomad, taimed, protistid, bakterid/ Loomad, taimed, seened, protistid 5 Loomad, seened, taimed, protistid, bakterid 6 Loomad, seened, taimed, protistid, eubakterid, arhebakterid Palju Loomariik, seeneriik, taimeriik, esiviburlaste riik, alveolaatide riik, amööbiriik jne Kuidas jaotada? Kromosoomne Prokarüootne Eukarüootne Sümbioosne Viirused Bakterid Seened Samblikud Plasmiidid Sinivetikad Loomad Mitokondrid Taimed Plastiidid Eluslooduse suurim jaotus kaheks 1937: eeltuumsed (prokarüoodid) ja päristuumsed (eukarüoodid) Tänapäeval kolm domeeni: arhebakterid, bakterid, eukarüoodid III domeen EUKARÜOODID e. PÄRISTUUMSED (Eucaryota) 1) ülemriik Ürgloomad (Archezoa) ◦ 5. riik Ürgloomad (Archezoa)
annaabi.ee 
