Kui kõnetraktis resoneerub palju suhteliselt madalaid hääli, siis öeldakse, et hääle kõla on tume, kui kõrgeid, siis hele. Hääle resonantsomadused mõjutavad seda, millise häälikuna seda tajutakse. 57. Missuguste eesti keele foneetiliste joonte tajumist on testitud? Enim uuritud on vokaalitaju ja vältetaju. Konsonandid Bilabiaalsed: P, B helitu klusiil M heliline nasaal W heliline poolvokaal Labiodentaalsed: F frikatiiv (spirant) V frikatiiv (spirant) Alveolaarsed: T, D helitu klusiil N heliline nasaal R heliline tremulant S, Z helitu frikatiiv (sibilant) L heliline lateraalne Palataal-alveolaarsed: T´, D´ - helitu klusiil N´- heliline nasaal S´, Z´ - helitu frikatiiv (sibilant) L´- heliline lateraal Palataalsed: S helitu frikatiiv (sibilant) J heliline poolvokaal Velaarsed: K, G helitud klusiilid heliline nasaal Larüngaalsed H helitu frikatiiv (spirant)
- nasaalid (õhk väljub ainult nina kaudu): m, n 2) obstruendid hääldamisel õhuvool katkeb; jagunevad omakorda - klusiilid (õhuvool katkeb täielikult): p, t, k, b, d, g - frikatiivid (õhuvool on kohati takistatud): sibilandid (ahtus on nõokujuline s, f) ja spirandid (ahtus on ühtlane ja lai e. piluahtus f, v, h) Konsonantide liigitus häälduskoha järgi 1) huuled: bilabiaalsed: p, b, m, w 2) hambad + hambasombud: dentaalsed / alveolaarsed: t, d, z, n, l 3) pehme suulagi: velaarsed: k, g, 4) huuled+hambad: labiodentaalsed: f, v 5) hambad: dentaalsed 6) kõva suulagi: palataalsed: j, s 7) kõri: larüngaalsed: h 8) hambasombud + keeletipp: alveolaarsed / apikaalsed: r Häälikute liigitus fonatsiooni järgi 1) helilised (õhuvool paneb häälepaelad kiires tempos avanema ja sulguma): vokaalid + b, d, g, j, v, m, n, , r, l,
kõhnunud patsient). Bronhiaalsed räginad võivad olla kuivad või märjad. Märgade bronhiaalsete räginate korral on kuulda, kuidas õhk tõmmatakse läbi vedeliku/eksudaadi, mullide lõhkemisel vedeliku pinnal on kuuldavad räginad. 6 Suuremullilised märjad räginad bronhiidi korral. Alveolaarsed krepitatsioonid ehk kuivad krepiteerivad räginad viitavad kopsupõletikule (kuulda nagu juuste hõõrdumine) sissehingamise lõpul ja köhimisel, kui kokkukleepunud alveoolid avanevad. Pleurogeensed kahinad (hõõrdumiskahinad) viitavad pleuriidile. Kiuned on kõrgehelilised ekspiratoorsed helid. Võivad olla põhjustatud distaalsete hingamisteede obstruktsioonist, mida põhjustavad limaskesta turse, viskoosne lima ja bronhospasm (nt astma korral)
neerudes (vasodilatatsioon) ajus (valu, palavik) Eikosanoidide toimed Prostaglandiinid Vasodilatatsioon, neeru verevoolu tõus PGA, PGE2, PGI Vasokonstriktsioon PGF2 Põletiku sümptomid, valutundlikkus - PGE1 ja PGE2, leukotrieenid Maolimaskesta limaproduktsioon, maohappe eritumise PGE1, PGE2, PGA1 Sünnituse induktsioon - PGF2 ja PGE2 Palavik - PGE2 Leukotrieenid (leukotsüüdid, nuumrakud, alveolaarsed makrofaagid) Anafülaksia: bronhospasm, näärmete sekretsiooni , soonte permeaabluse Tromboksaanid (trombotsüüdid, aju, kops) Trombotsüütide agregatsioon, vasokonstriktsioon Põletiku tunnused · Piirdunud põletikku iseloomustavad · Valu · Punetus · Turse · Temperatuuri tõus · Kahjustunud kehaosa funktsiooni häire · Põletikule viitavad üldised tunnused on · Nõrkus, väsimus · Isutus · Peavalu · Lihas- ja liigesvalud
Eksokriinsete näärmete jaotus 1) Suhe pinnaepiteeli a. Endoepiteliaalsed näärmed (ühe- või mitmerakulised) b. Eksoepiteliaalsed näärmed, neid on enamik 2) Näärmerakkude kihtide arv sekretoorsel lõpposal a. Ühekihilise lõpposaga näärmed valdav osa b. Mitmekihilise lõpposaga näärmed näiteks rasunäärmed 3) Sekretoorsete lõpposade kuju a. Tubuloossed näärmed torukujuline b. Alveolaarsed näärmed põiekujuline c. Atsinoossed näärmed paksu seinaga põie kujuline d. Tubuloalveolaarsed ja tubuloatsinoossed näärmed 4) Viimajuhade hargnemise alusel a. Lihtnääre hargnemata viimajuha b. Hargnenud lihtnääre c. Liitnääre 4. loeng A. Arend 5) Sekretsiooni viis a)merokriinsed e. ekkriinsed näärmed eritis väljub rakust b) apokriinsed näärmed rakust eraldub jupp
Klassifikatsioon: *Üherakulised eksokriinsed näärmed(karikrakud) ja hulkrakulised eksokriinsed näärmed; *Eksoepiteliaalsed ja endoepiteliaalsed(karikrakud) *Ühekihilised ja kihistunud Hulkrakulised eksokriinsed näärmed Jagunevad morfoloogiliset: 1)näärmelõpposade kuju arvestades -tubulaarsed, keerdunud, alveolaarsed ja atsinoossed näärmed,võimalikud on ka omavajelised liitumised 2)näärmelõpposade arv -Hargnemata ja hargnenud nääre 3)näärmejuha hargnemise järgi
- Eksokriinnäärmed - serooskest säilitasid viimajuha kaudu ühenduse lähtekohaga esineb rinna- või kõhukelmeõõnde suunatud pindadel, kus viimajuha hargnemise järgi liht- ja liitnäärmed sidekude (tela subserosa) on kaetud ühekihilise lameepiteeliga lõpposade kuju järgi tubuloossed ja alveolaarsed (mesonthelium) nõre koostise järgi seroos- , mukoos- ja seganäärmed mesoteeli sile ja niiske välispind võimaldab elunditel ilma suured seinavälised näärmed on sagarakujulise ehitusega ja koosnevad hõõrdumiseta teineteisel libiseda
Dünaamilise struktuuriga epifüsiplaadil saab eristada 4 tsooni: 1. Muutumatu hüalinne kõhr 2. Kõhrerakkude paljunemise tsoon 3. Kõhrerakkude sammaste tsoon 4. Kõhrerakkude lammutus- ja luu moodustumistsoon Luu enkondraalsed pikikasvu võib kaudselt võrrelda kõhre interstitsiaalse kasvuga. 3. Eksokriinsete näärmete jaotus lõpposa kuju alusel + näited esinemiskohast Tubuloossed (toruja kujuga lõpposad, näide - merokriinne higinääre), alveolaarsed (mulja kujuga avara valendikuga lõpposad, näide - alveolaarne higinääre) ja atsinoossed (muljas kitsa valendikuga lõpposad, näide - kõrvasüljenääre parootis) 4. Fibroblastide ehitus ja funktsioon Fibroblastid - sidekoe arvukaim rakuvorm , sünteesivad aineid, millest tekivad sidekoe kiud ja amorfne põhiaine. Moodustuvad embrüonaalses arengus mesenhüümirakkudest, hiljem tüvirakkudest. Diferentseerunud fibroblastid on 40-50 µm, haralised ja ümara tuumaga.
(tunnustetabel) Fonoloogiliste tunnuste tähtis kasutusala on loomulike klasside väljendamine (häälikusegmentide klassid, mille liikmed on keele teistest häälikutest ühemõtteliselt eristatavad vähemate tunnuste abil kui on vaja klassi üksiksegmentide ammendavaks kirjeldamiseks). Eesti keeles on loomulikeks klassideks: vokaalid, eesvokaalid, labidaalsed eesvokaalid, klusiilid, nasaalsed konsunandid, helilised konsonandid, alveolaarsed konsunandid, obstruendid. Mida avatum on kõnetrakt, seda sonoorsem e kõlavam on moodustatav häälik. 15. Foneemi olemus, foneemisüsteemid. Foneem on suhteliselt abstraktne häälikusüsteemi üksust tähistav üldmõiste, mis realiseerub kõnes varieeruval kujul. Seda tõestavad täiendav jaotumine ja vaba vaheldus. Foneemide seletamisel on levinud kaks tradistiooni: foneemid häälikuperedena ja foneemid funktsionaalsete üksustena.
tunnevad ära spetsiiflisi molekulaarseid komponente mikroobide pinnal. Nii selgrootutel kui ka selgroogsetel on Pattern Recognition Receptors (PRR), mis tunnevad ära patogeenidele omaseid molekulaarseid struktuure (Pathogen Associated Molecular Patterns - PAMP). Fagotsüüdid: neutrofiilid, monotsüüdid makrofaagid. Makrofaagid on parimad fagotsüüdid: mikrogliiarakud ajus, Kuppferi rakud maksas, osteoklastid luus, histiotsüüdid sidekoes, Langerhansi rakud nahas, alveolaarsed ja pleura makrofaagid kopsus, intraglomerulaarsed mesangiaalsed rakud neerus, makrofaagid põrnas, luuüdis ja lümfisõlmedes. Etapid: 1. Fagotsüüdi liikumine põletikukoldesse ehk kemotaksis- kemoaktraktantideks on komplemendi komponendid (C5a ja C3a), kemokiinid 2. Neelatava objekti ära tundmine ja seostamine rakumembraaniga, mis viib fagotsüüdi aktivatsioonile 3. Vahetu neelamine ja fagosoomi moodustamine tsütoplasmas-
Neelus (IV paari lõpustaskute vahelises piirkonnas) tekib larüngotrahheaalvagu, mis pikeneb ventraalselt, seejärel moodustub mesodermaalne vahesein, mis eraldab areneva hingetoru ja söögitoru 50 Bronhi pungad harunevad kuni 16-19 nädalal formeeruvad bronhioolid 24. nädalast hakkavad arenema alveoolid Alveoole vooderdav epiteel jaguneb sekretoorseteks e. tüüp II alveolaarsed rakud (toodavad sufraktante) ja tüüp I alveolaarsed rakud (pneumotsüüdid- gaasivahetus) Surfaktandid (vähendab pindpinevust; sphingomyelin, lecithin) võimaldavad alveolaarrakkudel omavahel kokku puutuda ilma, et nad kokku kleepuksid, mis võimaldab hingamist * Kopsude areng kestab sünnijärgselt edasi, ca 90% alveoolidest (700 milj) moodustub peale sündi Alveoolid - väikesed kotikujulised moodustised, kus toimub gaasivahetus vere ja kopsude vahel
tugevama toimega ühendid. Basolfiilid 0,01-0,3% vere tuumaga rakkudest. Kudedes rohkem. Kudedes mast rakkud, nimetatkse nii Graanulites histamiin , hepariin. Sarnane eosinofiilife graanulite sisaldisele, aga võivad sekreteerida signaalmolekule vt alla. IgE retseptorid – allergilised reakstioonid Sekreteerivad prostaglandiine, leukotrieene MONONUKLEAARSED FAGOTSÜÜDID MONOTSÜÜDID VERES MAKROFAAGID KUDEDES: ALVEOLAARSED MAKROFAAGID - KOPS HISTIOTSÜÜDID - SIDEKOES KUPFFERI RAKUD – MAKSAS MESANGIAALRAKUD - NEERUDES MIKROGLIIA RAKUD - AJUS OSTEOKLASTID - LUUDES OPSONISEERUMINE-(4000X ERINEVUS) väljanägemine võib olla erinev kudedes paiknevates makrofaagides, aga kõigile omane hea fagotsüteerimisvõime ja opsoniseeritud juhtudel fagotsüteerivad paremini. Hulgaliselt fago ja lüsosoome
endokriinsed – sisesekretoorsed – viimajuhadeta, sekreet läheb vereringesse. Langerhansi saared pankreases. Glandulae endocrinae. eksokriinsed - välissekretoorsed – viimajuhad olemas. Glandulae exocrinae. Näärmerakkude kihtide arv sekretoorsetes lõpposades: * ühekihilise lõpposaga näärmed - valdav osa näärmetest * mitmekihilise lõpposaga näärmed - rasunäärmed Sekretoorsete lõpposade kuju järgi: * tubuloossed näärmed - toruja kujuga lõpposad * alveolaarsed näärmed - põisja kujuga lõpposad * atsinoossed näärmed - väliskujult põisjas, valendik väga kitsas * tubuloalveolaarsed ja tubuloatsinoossed näärmed Sekretsiooni viis: * merokriinsed näärmed - raku maht ei muutu, enamik higinäärmed * apokriinsed näärmed - rakumaht muutub väiksemaks, apokriinsed higinäärmed * holokriinsed näärmed - kogu rakk läheb sekreediks, rasunäärmed Sekreedi viskoossuse järgi: * seroossed näärmed - vedel valguline nõre
Näärmeepiteeli moodustavad sekretsiooniks spetsialiseerunud epiteelirakkude kogumid näärmetes Olenevalt näärmesekreedi viimasüsteemi olemasolust või selle puudumisest organis jaotatakse näärmed eksokriinseteks (viimasüsteem olemas) ja endokriinseteks (viimasüsteem puudub) Eksokriinseid näärmeid omakorda jaotatakse mitmete printsiipide alusel Näärmelõpposade kuju alusel Tubuloossed – torujad lõpposad Alveolaarsed – mulja kujuga avara valendikuga lõpposad Atsinoossed näärmed – muljad kitsa valendikuga lõpposad Lõpposade hargnemise alusel Hargnenud näärmed Hargnemata näärmed Näärmelõpposade kihistumise alusel Ühekihilise lõpposaga näärmed Mitmekihilise lõpposaga näärmed Näärmejuhade hargnemise alusel
Kaitsereaktsioon kutsutakse sama patogeeni vastu kiiremini esile. Selle tagab asjaolu, et osa efektorrakke diferentseerub pikaealisteks mälurakkudeks, mis sünteesiti primaarse vastuse ajal. Sekundaarne vastus on võimalik tänu mälurakkudele, 8. Mononukleaarsed fagotsüüdid (Makrofaagid) Monotsüüdid tsirkuleerivad veres ca 8t, suurenevad ja migreeruvad kudedesse, kus differenteeruvad koespetsiifilisteks makrofaagideks -paikne lokalisatsioon, kindel funktsioon alveolaarsed Makrofaagid kopsudes; histotsüüdid -ühenduskudedes; Kupfferi rakud maksas, mesangaalsed M - neerudes; mikroglia ajus; osteoblastid luus, põrna siinuse M põrnas; lümfisõlmede M. (nahk dendriitrakud). Makrofaagid omavad kandvat rolli tsellullaarses immuunreaktsioonis. Normaalses olekus on makrofaagid puhkeseisus. Immuunsüsteem käivitub läbi makrofaagide. Makrofaagid tunnevad ära võõrmaterjali e
annaabi.ee 
