Pulmonoloogilise haige juhtumiuuring 1. Selgita emfüseemi patofüsioloogiat. Emfüseemi definitsioon: terminaalsetest bronhiooiidest distaalsema ohuruumi pöördumatu alveoolivaheseinte suurenemine destruktsiooni tagajärjel. Emfüüsem ehk kopsupuhitumus põhjustab gaasivahetuses osalevate alveoolide hulga vähenemise. Tahtliku, ainevahetusele mittevastava kopsude ventilatsiooni suurendamisega gaasivahetust oluliselt ei paranda, sest sellega saavutatav kõrgem hapniku osarõhk alveolaargaasis hemoglobiini küllastust oluliselt ei suurenda. Samal ajal eraldub organismist rohkem süsinikdioksiidi, kui seda ainevahetuses tekib, arteriaalse vere CO2 osarõhk ja sisaldus veres langeb, areneb hüpokapnia, mis võib esile kutsuda ajuveresoonte ahenemise ja sellega kaasuva peapöörituse tunde. Pat. : 1. Tsentrilobulaarne emfüseem 2. Panlobulaarne emfüseem 3. Paraseptaalne emfüseem 4. Ebaregulaarne emfüseem Et. : 1
0,7? ??? 7. Gaaside partsiaalrõhk, selle tähtsus hingamisprotsessis Gaasi partsiaalrõhk- e osarõhk: # paneb gaasi difendeeruma läbi membraani # näitab milline osa üldisest rõhust kuulub gaasile # on võrdeline gaasi mahuga gaaside segus 8. Gaasivahetus alveolaarôhu ja kopsukapillaarvere vahel. Gaasivahetus välisõhu ja alveolaargaasi vahel hoiab CO2 osarõhu madalama ja O2 osarõhu kõrgema. Kuna alveolaargaasis on CO2 rõhk madalam kui venoosses veres, siis kopsu kapillaaride ja alveoolide vahel CO2 antakse alveoolidesse. O2 aga antakse alveoolidest kapillaaridesse, sest O2 rõhk on alveoolides kõrgem kui kapillaarides ning O2 liigub kõrgema rõhu alalt madalamale ehk siis kapillaaridesse. 9. Hapniku ja süsihappegaasi transport verega. Kahel kujul: Süsihappegaasi trantsport:
Pärast max väljahingamist jääb kopsu jääk e residualmaht. Max sissehingamisel kopsudes kopsude kogumahtuvus e totaalkapatsiteet. Pärast tavaväljahingamist kopsudesse jääb funktsionaalne residuaalkapatsiteet. 13. Hingamisgaaside difusioon kopsudes ja nende transport verega. Hingamise regulatsioon. Hingamise üldine iseloomustus. Gaasivahetus organismi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Hingamise "etapid". Gaasivahetus välisõhu ja alveolaargaasi vahel hoiab alveolaargaasis C02 osarõhu madalama ja O2 osarõhu kõrgema kui venosses veres.Kuna venosses veres on PvCO2 kõrgem kui alveolaargaasis ja alveolaargaasi PAO2 on kõrgem kui venosses veres, diffundeerub CO2 verest alveoolidesse ja O2 alveoolidest verre-veri arteliariseerub. Hingamisgaasid difundeeruvad läbi alveolaarmembraani,venoossne veri arterialiseerub siis,kui ventileeritud alveoole ümbritsevad verega läbivoolutatud kapilaarid,sõltub alvelaarventilatsiooni ja kopsde verevoolutuse suhtest.
Pärast max väljahingamist jääb kopsu jääk e residualmaht. Max sissehingamisel kopsudes kopsude kogumahtuvus e totaalkapatsiteet. Pärast tavaväljahingamist kopsudesse jääb funktsionaalne residuaalkapatsiteet. 13. Hingamisgaaside difusioon kopsudes ja nende transport verega. Hingamise regulatsioon. Hingamise üldine iseloomustus. Gaasivahetus organismi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Hingamise "etapid". Gaasivahetus välisõhu ja alveolaargaasi vahel hoiab alveolaargaasis C02 osarõhu madalama ja O2 osarõhu kõrgema kui venosses veres.Kuna venosses veres on PvCO2 kõrgem kui alveolaargaasis ja alveolaargaasi PAO2 on kõrgem kui venosses veres, diffundeerub CO2 verest alveoolidesse ja O2 alveoolidest verre-veri arteliariseerub. Hingamisgaasid difundeeruvad läbi alveolaarmembraani,venoossne veri arterialiseerub siis,kui ventileeritud alveoole ümbritsevad verega läbivoolutatud kapilaarid,sõltub alvelaarventilatsiooni ja kopsde verevoolutuse suhtest.
alveolaarmembraani. 13. Hingamisgaaside difusioon kopsudes ja nende transport verega. Hingamise regulatsioon. Hingamise üldine iseloomustus. Gaasivahetus organismi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Hingamise "etapid". Gaasivahetus välisõhu ja alveolaargaasi vahel hoiab viimases CO 2 osarõhu madalama ja O2 osarõhu kõrgema kui venoosses veres. Kuna venoosses veres on CO 2 osarõhk kõrgem kui alveolaargaasis ja alveolaargaasi O 2 osarõhk on kõrgem kui venoosses veres, difundeerub CO2 verest alveoolidesse ja O2 alveoolidest verre - veri arterialiseerub. Kui ei esine difusioonihäireid, ühtlustuvad CO 2 ja O2 osarõhud alveolaargaasis ja arteriaalses veres u 0,3s jooksul. Lokaalsete faktorite mõjul, kus peamist osa mängivad O 2 ja CO2 osarõhud reguleeritakse verevoolu ja ventilatsiooni nii, et verega voolutatakse läbi just neid alveoole, mida ventileeritakse, ja
kaugu nn Bohri valemi alusel. Määramise põhimõte seisneb selles, et kopsude üld- ja alveolaarventilatsiooniga äraantud süsinikdioksiidi hulgad on võrdsed. Surnud ruumi ventilatsiooniga CO2 organismist välja ei tooda. CO2 hulk väljahingatud õhus võrdub kopsude minutiventilatsiooni ja väljahingatud õhu CO2 fraktsiooni korrutisega. See CO2 kogus tuuaksegi alveolaarventilatsiooniga organismist välja. Selle tõttu on CO 2 hulk väljahingatud õhus võrdne ka aveolaarventilatsiooni ja alveolaargaasis oleva CO2 fraktsiooni korrutisega. Tavaliselt moodustab avleolaarventilatsioon kopsude üldventilatsioonist > 0,7 ja V D/VT = < 0,3. Kuna gaasivahetus vastab täpselt organismi ainevahetuse vajadustele, võib inimesel artikuleeritud kõne, laulmise, naeru, nutu, punkpillide mängimise jm tegevuse korral muututda kopsude ventilatsioon ja väljahingatava õhu hingamisgaaside fraktsioonid, mitte aga nende hulgad. Juhul, kui ainevahetuse tase ei muutu, on korrutis VA * FACO2 = const. See
hingamissageduse ja hingamismahu korrutis(KP). KP=alveolaarventilatsioon(AV)+surnud ruumi ventilatsoon. AV- õhu hulk mis jõuab ühes minutis alveoolidesse. AV ja kopsude verevoolutuse suhtes sõltub vere arterialiseerumine. Verega loovutatakse läbi just neid alveoole, kus toimub ventilatsioon ning ventileeritakse neid alveoole, kus kapillaarides voolab veri. Mitte AV vastava kopsude ventilatsiooni suurendamisega organism hapnikku juurde ei saa, sest sellega saavutatav O2 osarõhu tõus alveolaargaasis hemoglobiini küllastust ei tõsta. Gaasivahetus vastab täpselt organismi ainevahetuse vajadustele. Muutused hüperventilatsioonil organis.-Kopsude ventilatsioon suureneb, kaasatakse rohkem alveoole, paranevad tingimused hingamisgaaside difusiooniks. Kopsusid läbinud õhuruumalalt võetakse ära rohkem hapnikku ja antakse ära rohkem CO2. Südame minutimaht suureneb, vererõhk tõuseb, kopsude vereloovutus suueneb. Töötavates lihastes suureneb verega
· Lokaalsete faktorite mõjul, kus peamist osa mängivad O 2 ja CO2 osarõhud, reguleeritakse verevoolu ja ventilatsiooni nii, et verega voolutatakse läbi just neid alveoole, mida ventileeritakse, ja ventileeritakse neid alveoole, mille kapillaarides voolab veri. · Tahtliku, ainevahetusele mittevastava kopsude ventilatsiooni suurendamisega organism oluliselt O2 juurde ei saa, sest sellega saavutatav O2 osarõhu tõus alveolaargaasis hemoglobiini küllastust oluliselt ei suurenda. Küll aga eraldub organismist rohkem CO 2, kui seda ainevahetuses tekib, areneb hüpokapnia, mis võib esile kutsuda ajuveresoonte ahenemise, aju saab hoopis vähem O2. Sellega kaasneb peapööritustunne. · Seega, gaasivahetus vastab täpselt organismi ainevahetuse vajadustele. Hingamise muutused füüsilise töö korral: · Kopsude ventilisatsioon suureneb 120...130 l/min, kaasatakse rohkem
· Lokaalsete faktorite mõjul, kus peamist osa mängivad O 2 ja CO2 osarõhud, reguleeritakse verevoolu ja ventilatsiooni nii, et verega voolutatakse läbi just neid alveoole, mida ventileeritakse, ja ventileeritakse neid alveoole, mille kapillaarides voolab veri. · Tahtliku, ainevahetusele mittevastava kopsude ventilatsiooni suurendamisega organism oluliselt O2 juurde ei saa, sest sellega saavutatav O2 osarõhu tõus alveolaargaasis hemoglobiini küllastust oluliselt ei suurenda. Küll aga eraldub organismist rohkem CO 2, kui seda ainevahetuses tekib, areneb hüpokapnia, mis võib esile kutsuda ajuveresoonte ahenemise, aju saab hoopis vähem O2. Sellega kaasneb peapööritustunne. · Seega, gaasivahetus vastab täpselt organismi ainevahetuse vajadustele. Hingamise muutused füüsilise töö korral: · Kopsude ventilisatsioon suureneb 120...130 l/min, kaasatakse rohkem
osarõhuga ruumist madalama osarõhuga alale. 15 Hapnik läheb alveoolidest verre, sest osarõhk alveolaarõhus on suurem kui veres. Gaasivahetus toimub difusiooni teel läbi alveooli seina alveolaarõhust kapillaarveresoontesse läbi difusioonimembraani. Süsihappegaas difundeerub verest alveoolidesse. Kui difusioonihäired puuduvad: alveolaargaasis hapniku ja süsihappegaasi osarõhud ühtlustuvad. difusioon sõltub: difusiooniala pindalast gaaside konsentratsioonide erinevusest kummalgi pool difutsioonipinda difusioonitee pikkusest (ehk koe paksusest) T D=APk/T 21. Hingamisgaaside transport verega ja gaasivahetus kudedes. Piki gradienti liikumise põhimõte kehtib ka ükskute gaaside kohta gaasisegus. Hapnik difundeerub sealt, kus seda on kõige rohkem (alveooliõhk) , sinna, kus seda on kõige vähem(veri).
puhul parasümpaatikus-vahendatud bronhospasmi näol voolutakistust suurendada. ATPS (ambient temperature and pressure, saturated) tingimustel kehtivad ümbritsev õhutemperatuur ja -rõhk ning gaasisegu on veeauruga küllastatud. BTPS (body temperature and pressure, saturated) tingimustel kehtib kehatemperatuur 37 ºC ja ümbritsev õhurõhk. Veeauruga täielikult küllastatud gaasisegus (alveolaargaasis) on veeauru osarõhk PH2O 37 ºC juures 47 mmHg. STPD (standard temperature and pressure, dry) tingimusi kasutatakse gaasihulkade (CO 2 ja O2 vahetuse) väljendamiseks, tingimusteks on siis 0 ºC, 760 mmHg ja veeauruta gaasisegu (võimaldab erinevaid mõõtmistulemusi võrrelda). Hingamismaht- teatud osa kopsudes olevast gaasisegust, mis uueneb hingamisel. Üks osa hingamismahust täidab hingamisteede selle osa, milles gaasivahetust ei toimu, sinna kuuluvad nina- ja neeluruum, hingetoru ja
annaabi.ee 
