Pärast lammaste pügamist villak (ühe lamba terviklik villkate) kaalutakse, puhastatakse ja hinnatakse peenuse, pikkuse ja ühtluse järgi. Siis pakitakse vill kottidesse. Täistopitud kotid õmmeldakse kinni ja kotile märgitakse, missugusesse klassi vill kuulub. Selliseid pakke nimetatakse villapallideks. Valmis villapallid saadetakse vastavatesse vabrikutesse töötlemiseks. 4 LAMBAVILL Alusvillkarvad e. pärisvillkarvad on peened(15-25 µm), lühikesed(6-12 cm) ja väga säbarad koosnedes soomus- ja koorkihist. Üleminekuvillkarvad on pikemad (10...30 cm) ja jämedamad (26...65 µm) alusvillkarvadest, kuid sisaldavad peent või katkendlikku säsikihti ja hästiarenenud koor- ja soomuskihti. Pealisvillkarvad on peaaegu sirged, pikad (10..35 cm), väga jämedad (35...200 µm) koosnedes soomus-, koor- ja säsikihist.
(Turner, 1979). Villkarvade liigid Villkarvade liigid on ära määratud nende kuju, ehituse, jämeduse ja tehnoloogiliste omaduste poolest järgmisteks liikideks: alusvill-, ülemineku-, pealis-, surnud-, ohe- ja kempvillkarvadeks. Lamba villa kvaliteeti näitab ka see, millistest villkarva liikidest villak koosneb (joonis). Erinevad villkarva liigid vaadatuna läbi mikroskoobi. Vasakul on peened säsita alusvillkarvad, keskel katkendliku säsiga ja säsita üleminekuvillkarvad, paremal peened alusvillkarvad ja jäme pealisvillkarv jämeda säsikihiga (Jaama, 1958) Alusvillkarvad e. pärisvillkarvad on peened (15-25 µm), lühikesed (6-12 cm) ja väga säbarad koosnedes soomus- ja koorkihist ning olles kõige hinnatumad tehnoloogiliste omaduste poolest. Meriino ja teiste peenvillalammaste villak koosneb ainult alusvillkarvadest.
annaabi.ee 
