Tahvelmaal Üks Maalikunsti alaliike. Tahvelmaale tehakse puitplaadile, lõuendile, papile või mõnele muule alusmaterjalile. See on pilt, mille võib rippuda igale seinal, sõltumata kohast. Tahvelmaal on nii formaadilt kui ka materjalide poolest lihtsamini teostatav kui monumentaalmaal, ning võimaldab eksperimentaalsust. Tahvelmaali puhul võib kasutada väga erinevaid tehnikaid. Levinuim ja püsivamat tulemust andev on õlivärvitehnika. N: Albrecht Dürer, Elmar Kits, GIOTTO di BONDONE, SIMONE MARTINI Tempera - on maalitehnika, mille puhul temperavärv kantakse (libe)krohvile, paberile, lõuendile või puidule
Erinevaks otstarbeks kasutatakse erineva teralisusega materjale. · Abrasiivmaterjalid jahvatatakse ja seejärel sõelutakse. · Sõela avade arv pinnaühikul iseloomustab materjali tera suurust. · Mida suurem number, seda peenema teralisusega on abrasiivi pulber. · Kasutatakse abrasiive teralisusega 10...400 15. Selgita lihvmaterjalide ehitust, millest koosneb lihvmaterjal · Liihvmaterjjall abrasiivmaterjal, mis on kinnitatud mingile alusmaterjalile · Lihvmaterjal koosneb : 1. Alusmaterjal 2. Sideaine 3. Abrasiivmaterjal 9 Alusmaterjaliks võib olla: · Paber (harilik või veekindel) · Kangas (erinevaks otstarbeks erineva jäikusega) · Abrasiivmaterjal on lihvmaterjalis kindla teralisusega pulbrina · Sideaine seob abrasiivi osakesed alusmaterjali külge · Sideaine on looduslik või sünteetiline liim
Erinevaks otstarbeks kasutatakse erineva teralisusega materjale. • Abrasiivmaterjalid jahvatatakse ja seejärel sõelutakse. • Sõela avade arv pinnaühikul iseloomustab materjali tera suurust. • Mida suurem number, seda peenema teralisusega on abrasiivi pulber. • Kasutatakse abrasiive teralisusega 10…400 15. Selgita lihvmaterjalide ehitust, millest koosneb lihvmaterjal • Liihvmaterjjall – abrasiivmaterjal, mis on kinnitatud mingile alusmaterjalile • Lihvmaterjal koosneb : 1. Alusmaterjal 2. Sideaine 3. Abrasiivmaterjal 9 Alusmaterjaliks võib olla: • Paber (harilik või veekindel) • Kangas (erinevaks otstarbeks erineva jäikusega) • Abrasiivmaterjal on lihvmaterjalis kindla teralisusega pulbrina • Sideaine – seob abrasiivi osakesed alusmaterjali külge • Sideaine on looduslik või sünteetiline liim
kogude kasutusaega. Säilitamises eristatakse kahte põhilist tegevussuunda: ennetav säilitamine - eesmärk maksimaalselt aeglustada kogude vananemist, kusjuures säilikuid otseselt ei töödelda korrektiivne säilitamine - säilikute seisundi parandamine Konserveerimine - eesmärgiks on materjalide stabiliseerimine originaalsel kujul nende keemilise ja füüsikalise töötlemisega (parandatakse, pestakse, dubleeritakse kaart riidele või mõnele muule alusmaterjalile jms). Konserveerimistöötlusi viiakse läbi järgmistel eesmärkidel: kahjustatud ja lagunenud objektide viimine stabiilsesse ja kasutatavasse seisundisse; muuta nad kahjustusteta kopeeritavateks; eelnevate töötluste, mis on osutunud aja möödudes ebasobivateks või mis kahjustavad objekte, eemaldamine Restaureerimine (ennistamine) - eesmärgiks on taastada objekti oletatav varasem olek. Püütakse taastada objekti
loetakse ligikaudu 1000 aastat. Töökiht on magneetuva materjali pisiosakesi sisaldav lakitaoline sideainekiht, mis kantakse põhimikule. Sideainetena leiavad kasutamist polüesterpolüuretaanid, mis on mehaaniliselt vastupidavad ja keemiliselt küllaltki stabiilsed. Kõige paremate tehniliste näitajatega on aurustatud metallikihiga lindid, mida kasutatakse näiteks videolintide juures. Sellise lindi korral aurustatakse töökiht (koobalt - nikli sulam) otse alusmaterjalile, ilma polümeersete sideaineteta. Kompaktplaatide tüübid (ehitus): Magnetoptilised kettad - Magnetoptilised kettad sisaldavad magnetkihti, mis muudab laserikiire polarisatsiooni sõltuvalt magenetkihti salvestatud magnetväljast Kompaktplaadid - ehituselt on tavaline kompaktplaat (CD ROM, laserketas, CD-ketas) kolmekihiline. Et lasersalvestusel rakendatav digitaalsalvestuse
sellele kantakse struktureeritava materjali õhuke kile, mille paksus peab olema väiksem kui resistikihi paksus ja resisti servad peavad jääma katmata, et järgnev lahustamine võimalik oleks. Seejärel lift-off protsessis lahustatakse selektiivselt resist ning koos sellega eraldub ka metallkile resisti pinnal. järgi jääb vaid aluse pinnale kantud materjal. 47. Andke ülevaade mikrostruktuuride valmistamisest litograafia abil. Litograafia on kujutise kandmine alusmaterjalile, millega see valmistatakse ette järgnevaks söövitusprotsessiks. Selleks: A. kaetakse alus fototundliku (fotoresisti) õhukese kilega; B. aluse ja kiirgusallika (ultravioletse valgusallika, röntgenkiire, elektronkiire, ioonkiire) vahele pannakse fotomask; C. Fotoresisti kiiritatakse kindla ekspositsiooniga ning seejärel eemaldataksekiiritatud fotoresisti alad ilmutilahuses (positiivprotsessi korral). 48
nimetatakse inglisekeelses kirjanduses Magna värvideks. 1950-ndatel arendati akrüülvärve edasi ning nüüd võis akrüülvärve kanda kihtidena üksteise peale ilma et erinevad kihid omavahel lahustuksid. Sellest perioodist on kuulsad akrüülvärvide kasutajad näiteks Andy Warhol ja Helen Frankenthaler. Akrüülvärvide suur eelis õlivärvide ees Foto 8 Morris Loyus'i maal Alpha-Pi aastast 1960 [29]. oli ka väiksem mõju kasutatud alusmaterjalile (õlivärvi pole võimalik kanda näiteks väga poorsele paberile). Kiiresti võeti kasutusele ka pastad, et muuta värvi vajadusel paksemaks (lausa ruumiliseks). Akrüülvärvidelt liikusid paljud kunstnikud edasi ka 16 plastiku kasutamisele skulptuuris ja installatsioonides. 21. Sajandil on kunsti ilma plastikuteta väga keeruline ette kujutada [30]. 17
Abrasiivmaterjalide teralisus Teralisus iseloomustab abrasiivi osakeste suurust. Erinevaks otstarbeks kasutatakse erineva teralisusega materjale. Abrasiivmaterjalid jahvatatakse ja seejärel sõelutakse. Sõela avade arv pinnaühikul iseloomustab matejali tera suurust Mida suurem number, seda peenema teralisusega on abrasiivi pulber Kasutatakse abrsasiive teralisusega 10...400 Lihvmaterjal – abrasiivmaterjal, mis on kinnitatud mingile alusmaterjalile Lihvmaterjal koosneb : Alusmaterjal Sideaine Abrasiivmaterjal Alusmaterjalik võib olla Paber (harilik või veekindel) Kangas (erinevaks otstarbeks erineva jäikusega) Abrasiivmaterjal on lihvmaterjalis kindla teralisusega pulbirina Sideaine – seob abrasiivi osakesed alumaterjali külge Sideaine on looduslik või sünteetiline liim Nõuded sideainele : Piisavalt aleastne
Printimispea ja paberi vahel on värvilint, mis on vahaga immutatud. Trükipeas olevate takistitega saab punkte kuumutada ja paberile moodustub kujund sulavatest vahapunktides. 2.1.2. Sublimatsioonprinter – sees on lint, millel on eri piirkondades üksteise kõrval 4 põhivärvi sublimaat. Kui lint liigub trükitava alusmaterjali peal, siis teda kuumutatakse, sublimaat aurustub ja moodustab alusmaterjalile läikiva kihi enne, kui ta muutub taas tahkeks aineks. Eri värvi piirkonnad on väga täpsed ja sellist printerit kasutatakse fotoprinterina. Väga hea värviline trükikvaliteet. 2.1.3. Termokontaktprinter Kasutatakse spetsiaalset paberit, mis sisaldab alumiiniumit. Trükipeas on nõelte asemel takistid, mida saab kuumutada vooluimpulsiga. Kujund moodustub täppidest.
Termosiirdeprinter ei kasuta spetsiaalset paberit. Printimispea ja paberi vahel on vahaga immutatud värvilint. Trükipeas olevate takistitega saab punkte kuumutada ja kujund moodustub sulavatest vahapunktidest. Sublimatsioonprinteri sees on lint, millel on eri piirkondades üksteise kõrval nelja põhivärvi sublimaat. Sublimaat on aine, mis läheb tahkest otse gaasilisse ja tagasi. Kui lint liigub trükitava alusmaterjali peal, siis seda kuumutatakse, sublimaat aurustub ja moodustab alusmaterjalile läikiva kihi enne kui tahkub. Eri värvi piirkondade servad on täpsed ja kvaliteet on hea. Kasutatakse fotoprinteritena. Säilib kvaliteetselt ka pikema aja jooksul. Jugaprinter moodustab pildi väljapritsitud tindi või vaha tilkadest. Tilku on kujundi moodustamisel 10-30 mm kohta. Kasutusel kaks pihustuse tehnoloogiat. Buble Jet puhul kasutatakse pihustites väikeseid takisteid, mis kuumutamisel tekitavad gaasimulli, mis tõukab tilga välja. Lahkunud tilk tekitab vaakumi ja
Printimispea ja paberi vahel on värvilint, mis on vahaga immutatud. Trükipeas olevate takistitega saab punkte kuumutada ja paberile moodustub kujund sulavatest vahapunktidest. Sublimatsioonprinter – sees on lint, millel on eri piirkondades üksteise kõrval nelja põhivärvi sublimaat. Sublimaat on aine, mis lähev tahkest olekust üle gaasilisse olekusse ilma vahepeale vedela olekuta. Kui lint liigub trükitava alusmaterjali peal, siis teda kuumutatakse, sublimaat aurustub ja moodustab alusmaterjalile läikiva kihi enne, kui ta muutub taas tahkeks aineks. Kasut fotoprinteritena (säilib kaua). Jugaprinter – moodustab kujundi väljapritsitud tindi või vaha tilkadest. Kasutusel kaks pihustamse tehnoloogiat: Buble Jet (cannon) ja piesoelektriline tehnoloogia (Epsom). Fotoelektriline printer, laserprinter – töötab analoogselt koopiamasinaga. Töö põhineb valgustundliku materjaliga kaetud trumlil. Trumli kattematerjal on isolaator, mis valguse toimel muutub juhiks
vahelihvimiseks. Jämeda teralisi materjale kasutatakse ka kalibreerimiseks e paksuse mahahööveldamiseks. Kuigi juba ammu ei kasutata lihvpaberite valmistamiseks liiva, nim neid siiani rahvasuus liivapaberiteks. Tänapäeva abrasiivmaterjalid on kõik sünteetilised ning märksa tõhusamad kunagisest liivapaberist. Pinda lihvivateks materjlideks e abrasiivideks peavad olema murduva servaga abrasiivid, mille terad on sideainega risti kinnitatud alusmaterjalile. Alusmaterjalideks võivad olla paber, kangas nailon, vahtplast. Abrasiivid, mida kasutatakse: purustatud klaasi (liivakarva), granaati (ise terituv, punakaspruun), alumiiniumoksiidi (toone palju, tiheda lehtpuu lihvimiseks), ränikarbiid (must või tumehall, kõige kõvem- sobib MDF, PLP lihvimiseks... ei sobi rõngassoonelistele puuliikidele, sest mustad tükid jäävad pooridesse). Terasvilla kasutatakse viimistluspindade matistamiseks.
habrastel (näiteks malm) need peaaegu puuduvad. Pihustatav materjal viiakse gaasileegi (hapniku ja Plastsete metallide lõikamisele on iseloomulik põlevgaasi segu), elektrikaare või plasmajoa abil voolav laast, mis keerdub spiraali. Habraste metal- poolvedelasse või vedelasse olekusse. Kuum pihus- lide lõikamisel ei teki üldse korrapärast laastu, vaid tatav materjal suunatakse põletist gaasi- või plasma- tükikestena eralduv murdelaast. joaga alusmaterjalile. Lõiketöötluse efektiivsus sõltub esmajoones Termopindamise põhimeetoditeks soojus- lõikuri teriku (lõikuri lõikava osa) materjali ja geo- energia saamise meetodi järgi on leekpihustus, meetria valikust. Vaatleme lõikuri teriku geomeetriat kaarpihustus, plasmapihustus ning induktsioon- treilõikuri (treimisel kasutatava lõikuri) näitel (sele pihustus
annaabi.ee 
