Tekkinud vulkaaniline tühik varises kokku ja järele jäi hiiglaslik kaldeera. Selle põhjas toimus veel hulk väiksemaid purskeid, täites kaldeera laava ja tuhaga.Tänapäeval on kogu see kompleks taas õhku lendamas. Seni on aga kõik need vaatamisväärsused huviliste päralt. Jalakäiate sillad ja hästi tähistatud rajad juhivad läbi geoloogiliste eksponaatide laburündi. Devil's Tower Vanus: 50 miljonit aastat.Torni kõrgus: 265 mTorni laius: 100 mAsub Wyomingi osariigi kirdeosas. Aluskivimist kõrgemale kerkinud vulkaaniline laava värvus muutub vastavalt kella- ja aastaajale. Monoliit tekkis umbes 50 miljoni aasta eest, kui sula laava tardudes ja kokku tõmbudes hakkas moodustama vertikaalsetest kuusnurksetest sammastest koosnevaid kolonne. Hiljem kandsid erosioonijõud ümbritsevad pehmemad kivimid minema ja järele jäigi ümbruskonna kohal kõrguv torn.Kohalikud kiowa hõimuindiaanlased usuvad, et torn sündis sellest, et karu hakkas madalal kaljul rühma neidusid jälitama
Maksimaalne voolukiirus asub umbes põhjast 1/3 kaugusel. Liustike voolamisel liiguvad üksikud jääkristallid üsna erinevates suundades, ning igaüks nihkub oma kõrval olevate kristallide suhtes vähe. Rõhu all tekib kristallide pindadele sulanud vee kile. Maksimaalselt võib rõhu all sulada 20-30% massist, rohkemaks ei jätku soojusenergiat. Nn külmade liustike puhul(aluskiht suhteliselt külm) võib põhja külge külmudes ja edasi liikudes liustik rebida lahti tükke ka aluskivimist. Liustike liikumist aastas saab mõõta üldiselt meetrites (nt ~100m/a), kuid võib esineda ka kiiremaid (nt gröönimaal 8-10km/a veekihil libisedes). Nõlvadel liikudes esinevad liustikel risti- ja pikilõhed, kuna jää pole lõputult plastne. Ristilõhed liikumisel üle takistuste, või liikumise kiirenemisel. Pikilõhed liustikukeele välisserval. Osad tsoonid saavad kiiremini liikuda kui teised, ja liustik lõheneb mitmeteks keelteks. Samuti ka
mineraalosa ja erinevas lagunemise astmes olev orgaaniline osa. Nende komponentide keemiline koostis ja osakaal võib erinevates muldades olla väga erinev. Mulla mineraalosa moodustavad erinevad kivimid (liiv, savi, paerahk jne.). Mineraalosakeste suurused võivad olla väga erinevad suurtest kividest kuni väga väikeste saviosakesteni. Mulla mineraalosa päritolu võib olla erinev, osa sellest on pärit sama piirkonna aluskivimist, osa võib olla saabunud mandrijääga (moreen), osa tuulega (tolm, paljudes piirkondades vulkaaniline tuhk). Mulla orgaaniline osa koosneb peamiselt erinevas lagunemisastmes olevast taimsest materjalist. Lagunemist viivad läbi bakterid, seened ja mõningad loomad. Osa mulla orgaanilisest osast pärineb ka surnud loomadest, näiteks tigude kojad, lülijalgsete kestad, lindude ja imetajate luud jms. kuid see moodustab enamasti väiksema osa (loomsed jäätmed lagunevad reeglina kiiresti)
LPK mullas on laiema tähendusega (ulatusega) kui vees või õhus. Erinevate elementide kontsentratsioonid ei tähenda veel saastet. Nt. LPK Pb on 37 g/t, Eesti muldades on keskmine 17 g/t, maksimaalne 570 g/t, U LPK on 6,8 g/t, Eestis on keskmine 2,2 g/t, maksimaalselt 44 g/t. Endla Reintam, 2008/2009 77 Elementide kontsentratsioon mullas sõltub nii lähte- kui ka aluskivimist, savides on rohkem Pb, lubjakivides strontsiumi. Kui mingi elemendi kontsentratsioon mullas on kõrge, siis on see ka taimedes siit tuleneb oht nii inimesele kui ka loomadele. Rohkem Zn, Cu, Mn, P, Ca, Mo, Sr, Ag, vähe Mg, N, Co, U. Kaitsemeetmed 1. Aineringed suletuks 2. Mulla puhverdusvõime suurendamine org. väetistega. 3. Põldude optimaalsed suurused 10 ha (20...25 ha on juba liiga suured). 4. Viljavaheldus. 5. Maastiku planeerimine st. haljastus, kaitse- ja vaheribad.
annaabi.ee 
