Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"aluskivimil" - 3 õppematerjali

Kogu Looduselustiku materjal EKSAMIKS
58
doc

Kogu Looduselustiku materjal EKSAMIKS

-iseloomulik: perioodilised üleujutused -toitainete sisaldus: keskmine -taimkate: pilliroog. Põõsastest pajud. *Allikasood -esineb: allikate ümbruses -iseloomulik: survelised põhjaveed -toitainete sisaldus: keskmine kuni kõrge -taimkate: pruun sepsikas, raud-, ääris- ja mätastarn, tömbiõieline luga. Samblarinne tihe. Harva mänd. *Lubjarikkad pärismadalsood -esineb: karbonaatsel aluskivimil, nõgudes -iseloomulik: põhjavesi enam-vähem püsivalt kõrge; tarva- ja lehtsamblaturvas -toitainete sisaldus: suhteliselt kõrge -taimkate: ääris-, rull-, mätas- ja raudtarn, pruun sepsikas. Samblarindes sirbikud. Põõsastest pajud, porss. *Lubjavaesed pärismadalsood -esineb: tasastes halva äravooluga nõgudes -iseloomulik: põhjavesi enam-vähem püsivalt kõrge, tarna- ja pillirooturvas -toitainete sisaldus: keskmine

Bioloogia → Bioloogia
35 allalaadimist
Eesti elustik ja elukooslused konspekt
80
docx

Eesti elustik ja elukooslused konspekt

-iseloomulik: perioodilised üleujutused -toitainete sisaldus: keskmine -taimkate: pilliroog, konnaosi, luht-, sale, põis- ja mätastarn. Põõsastest pajud. *Allikasood -esineb: allikate ümbruses -iseloomulik: survelised põhjaveed -toitainete sisaldus: keskmine kuni kõrge -taimkate: pruun sepsikas, raud-, ääris- ja mätastarn, tömbiõieline luga. Samblarinne tihe. Harva mänd. *Lubjarikkad pärismadalsood -esineb: karbonaatsel aluskivimil, nõgudes -iseloomulik: põhjavesi enam-vähem püsivalt kõrge; tarva- ja lehtsamblaturvas -toitainete sisaldus: suhteliselt kõrge -taimkate: ääris-, rull-, mätas- ja raudtarn, pruun sepsikas. Samblarindes sirbikud. Põõsastest pajud, porss. *Lubjavaesed pärismadalsood -esineb: tasastes halva äravooluga nõgudes -iseloomulik: põhjavesi enam-vähem püsivalt kõrge, tarna- ja pillirooturvas -toitainete sisaldus: keskmine

Bioloogia → Eesti elustik ja elukooslused
111 allalaadimist
Metsabotaanika
80
doc

Metsabotaanika

angervars (Lääne- ja Lõuna-Eestis), kõrge kannike (Lääne- ja Kirde-Eestis ning Järva- ja Raplamaal), tuhkpihlakas (Lääne-Saaremaal) III kategooria: kaunis kuldking, harilik näsiniin, tumepunane neiuvaip, laialehine neiuvaip, kahelehine käokeel, rohekas käokeel, palu-karukell, aas-karukell (kõiki nimetatud liike leiab üle Eesti) KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis tüüpi muldadel kasvavad loometsad? 2. Millisel aluskivimil paiknevad loometsad ja kuidas mõjutab see mulla viljakust, happesust ning niiskust? 3. Missugused puud domineerivad loometsades? Milline on boniteet? 4. Iseloomustage põõsarinnet! 5. Iseloomustage puhmarinnet! 6. Loetlege lubjalembeseid alusmetsa taimi! 7. Iseloomustage rohurinnet! (indikaatorliigid) 8. Loetlege loometsades kasvavaid samblaid ja samblikke! 9. Millistes Eesti piirkondades kasvavad loometsad? 10. Missuguste puuliikide kasvatamiseks sobivad looalad? 11

Geograafia → Eesti loodus ja geograafia
51 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun