pH väärtused jäävad reeglina vahemikku 0...14. On siiski ka ülihappelisi lahuseid, mille pH on negatiivne. Samuti on tugevalt aluselisi lahuseid, mille pH väärtus on suurem kui 14. Puhta vee pH on 7. Vihmavee pH on kergelt happeline, sest vesi reageerib õhus oleva süsinikdioksiidiga, moodustades süsihappe. Normaalne vihmavee pH on umbes 5,5. Lahus on happeline kui pH < 7, aluseline kui pH > 7 ja neutraalne kui pH = 7. Vastavaid keskkonnaolekuid nimetatakse aluselisuseks (pH > 7) ja happesuseks ehk happelisuseks (pH < 7). + + pH = -log [H ], kus [H ] on lahuse vesinikioonide kontsentratsioon (mol/l). Keemiline tasakaal on keemilise süsteemi püsiv olek, mis saabub pöörduva keemilise reaktsiooni kulgemise tulemusena. SOOLADE HÜDROLÜÜS... on soola koostisee kuuluvate ioonide keemiline reaktioon veega. Hüdrolüüs vee toimel kulgev ühendi lagunemisreaktsioon. 1. pH pH iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses.
moodustades susihappe. Normaalne vihmavee pH on umbes 5,5. · Mida suurem on vesinikioonide kontsentratsioon (ja mida vaiksem on hudroksiidioonide kontsentratsioon), seda happelisem on lahus ja seda madalam on lahuse pH. Lahus on happeline kui pH < 7. · Mida suurem on hudroksiidioonide kontsentratsioon (ja mida vaiksem vesinikioonide kontsentrasioon), seda aluselisem on lahus ja seda korgem lahuse pH. Lahus on aluseline kui pH > 7. · Vastavaid keskkonnaolekuid nimetatakse aluselisuseks (pH > 7) ja happesuseks ehk happelisuseks (pH < 7). Ph määramine. ???????? Kasutakse lakmus, metüüloranzi või universaalindikaatorit. 13. Mis on aine olek? Nimeta aine põhiolekud ja iseloomusta igaüht lühidalt! Millest aine olekumuutus sõltub? · Agregaatolek ehk olek on aine vorm, mille maarab tema molekulide soojusliikumise iseloom. Eri agregaatolekuga ained erinevad oma osakeste vaheliste seoste tuubi ning nendevaheliste ruumiliste ja ajaliste suhete poolest
happelisust. pH väärtused jäävad reeglina vahemikku 0...14. On siiski ka ülihappelisi lahuseid, mille pH on negatiivne. Samuti on tugevalt aluselisi lahuseid, mille pH väärtus on suurem kui 14. Puhta vee pH on 7. Vihmavee pH on kergelt happeline, sest vesi reageerib õhus oleva süsinikdioksiidiga, moodustades süsihappe. Normaalne vihmavee pH on umbes 5,5. Lahus on happeline kui pH < 7, aluseline kui pH > 7 ja neutraalne kui pH = 7. Vastavaid keskkonnaolekuid nimetatakse aluselisuseks (pH > 7) ja happesuseks ehk happelisuseks (pH < 7). Soolade hüdrolüüs. Soolad Üks tüüpilisemaid hüdrolüüsireaktsioone on nõrga happe või nõrga aluse (või mõlema) soola lahustamine vees. Vesi ioniseerub vähesel määral iseeneslikult hüdroksiidiooniks ja vesinikiooniks. Samamoodi dissotsieerub ka sool anioonideks ja katioonideks. Näiteks naatriumetanoaat laguneb vees naatriumiooniks ja etanoaatiooniks. Naatriumioonid reageerivad hüdroksiidioonidega suhteliselt vähesel
6 Maris Kallus KKS 2010 pH väärtus on suurem kui 14. Puhta vee pH = 7. Vihmavee pH on kergelt happeline, sest vesi reageerib õhus oleva süsinikdioksiidiga, moodustades süsihappe. Normaalne vihmavee pH on umbes 5,5. Lahus on happeline kui pH < 7, aluseline kui pH > 7 ja neutraalne kui pH = 7. Vastavaid keskkonnaolekuid nimetatakse aluselisuseks (pH > 7) ja happesuseks ehk happelisuseks (pH < 7). Puhverlahus – puhverlahused on sellised lahused, mis säilitavad oma H-ioonide konsentratsiooni (pH-väärtuse) püsivana vaatamata teatud hulga happe või leelise lisamisele või lahjendamisele. Puhverlahuse tüübid: nõrk hape ja tema sool tugeva alusega, nõrk alus ja tema sool tugeva happega. 7
pH ehk vesinikeksponent negatiivne logaritm lahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l) vesilahuste pH väärtuste diapasoon pH väärtused jäävad üldjuhul vahemikku 0...14, ülihappeliste lahuste puhul on siiski pH negatiivne, tugevalt aluseliste lahuste puhul võib pH ka olla üle 14, normaalne pH tase on umbes 5,5. Lahus on happeline kui pH < 7, aluseline kui pH > 7 ja neutraalne kui pH = 7. Vastavaid keskkonnaolekuid nimetatakse aluselisuseks (pH > 7) ja happesuseks ehk happelisuseks (pH < 7). Vesilahuste pH väärtusi on võimalik määrata mitmel viisil: a) indikaatorainetega kas nõrgad orgaanilised alused või nõrgad orgaanilised happed, mille ioonid on erineva värvusega kui molekulid. Olenevalt prootonite konsentratsioonist lahuses nihkub dissotsiatsiooni tasakaal kas molekulide või ioonide tekke suunas.