P-lained kiiremad kui S lained s.t. jõuavad enne sesmograafini. 6. Maa siseehituse peamised sfäärid (maakoor, astenosfäär, vahevöö, välis- ja sisetuum) ja nende petroloogilis/füüsikalised omadused (valdav kivimiline koostis ja olek (faas)? MAAKOOR Maa välimine alt Moho pinnaga piiritletud sfäär, paksus kõigub 3 kilomeetrist ookeanide, kuni 70 km kontinentide all. Tõenäoliselt tegemist selge litoloogilise piiriga kus toimub järsk üleminek aluselistelt kivimitelt (basaldid+gabrod) ultraaluselisteks kivimiteks (valdavalt peridodiit). Eristatakse kontinentaalset ja ookeanilist tüüpi maakoort. LITOSFÄÄR - hõlmab maakoore ja vahevöö kõige ülemise osa, s.o. habraste deformatsioonide vööndi mis reageerib pingetele kui terviklik tahke ja jäik keha. Selles sfääris kaotavad kivimid temale rakendatava pingete tulemusena nidususe (sidususe) ja purunevad. See sfäär on tükeldatud laamadeks e. plaatideks, olles aluseks laamtektoonilisele
Seismiliste lainete leviku hüppelise kiiruse muutuse kohad. Katkestuspinnad on määratud kivimite koostise ja faasi järsu muutsega, mis põhjustab ka laine leviku kiiruse hüppelist muutust.; (50-200, 410, 660km) 26. Kõrgemat järku seismilised katkestuspinnad Maa siseehituses, nende füüsikaline sisu ja milliseid sfääre eraldavad? Kõrgemat järku sesimilised katkestuspinnad jaotavad Maa sisemuse kolmeks põhivööndiks maakoor, vahevöö ja tuum. Moho(üleminek aluselistelt kivimitel ultraaluselisteks): 3-70km; D kiht:(selles genereeritakse vahevöö alaosast tõusvad ülessulanud magma hiidtilgad e pluumid)2900km; 5200km: piir vedela välistuuma ja vedalale seisundile lähedal oleva sisetuuma vahel. 27. Maa siseehituse peamised sfäärid (Maakoor, vahevöö, tuum) ja nende petroloogilis/füüsikalised omadused (valdav kivimiline koostis ja olek (faas)? Maakoor 3-70 km paksune, jaguneb kontinentaalseks (sette ja basaltne-gabro kiht ning
annaabi.ee 
