rohkem taimeliike kui happelisel mullal, kuid troopikas on asi vastupidi: happelised mullad on liigirikkad ja lubjarikkad liigivaesemad. Põhjus, miks liigirikkuse ja mulla happelisuse seos troopikas teistmoodi on, seisneb selles, et troopikas on enamasti happelised mullad, kuna kõrge temperatuur ja rohked sademed on karbonaadid mullast välja leostanud. Suurematel laiuskraadidel on jääajad korduvalt mulda seganud, uued mullakihid on paljastunud ja seetõttu on mullad ka keskmiselt aluselisemad. Liigid on tekkinud ja kohastunud nende tingimustega, mis antud laiuskraadil või piirkonnas valdavad. Seega erinevus, mis me võime näha liigilises mitmekesisuses paarisaja meetri ulatuses, võrreldes lubjarikast ning lubjavaest niidulaiku, on tegelikult seletatav vastavatele mullatüüpidele omaste liigifondide suuruste erinevusega. Ökoloogilised globaalprobleemid, mis mõjutavad vaadeldavat ökosüsteemi Igal aastal hävitatakse tuhandete ruutkilomeetrite suuruselt maa-alalt vihmametsi
taimeliike kui happelisel mullal, kuid troopikas on asi vastupidi: happelised mullad on liigirikkad ja lubjarikkad liigivaesemad. Põhjus, miks liigirikkuse ja mulla happelisuse seos troopikas teistmoodi on, seisneb selles, et troopikas on enamasti happelised mullad, kuna kõrge temperatuur ja rohked sademed on karbonaadid mullast välja leostanud. Suurematel laiuskraadidel on jääajad korduvalt mulda seganud, uued mullakihid on paljastunud ja seetõttu on mullad ka keskmiselt aluselisemad. Liigid on tekkinud ja kohastunud nende tingimustega, mis antud laiuskraadil või piirkonnas valdavad. Seega erinevus, mis me võime näha liigilises mitmekesisuses paarisaja meetri ulatuses, võrreldes lubjarikast ning lubjavaest niidulaiku, on tegelikult seletatav vastavatele mullatüüpidele omaste liigifondide suuruste erinevusega.[13] Happevihmu väga ekvatoriaalsetel aladel ei esine, kuna nad on igapäevasemad piirkondades,
tõttu) suure hulga tõttu, mis neutraliseerivad happelisi ioone (1997-2000 aastal teostatud uuringute põhjal). Hilisemad sademete keemia uuringud on aga näidanud, et saastekoormused Eestis on reeglina iga aasta vähenenud. Pikaajaline suundumus on ka märkimisväärne saastatuse taseme vähenemine Kirde-Eestis, kuigi jääb seal teistes piirkondadest kõrgemaks. Sademed on happelisemad Lõuna-Eestis ja aluselisemad Põhja- Eestis. Paremate puhastusseadmete kasutuselevõtt (Kunda tsemenditehase, Narva elektrijaamad) kahandavad aluseliste tahkete osakeste heitkogust, mistõttu sademed muutuvad mõnevõrra happelisemaks. (Maasikmets 2004: 100-113). Joonis 2. Põlevkivituha mineraloogiline koostis (keskmine sisaldus). Joonisel on näha, et põhiliseks mineraaliks põlevkivi tuhas on lubi (CaO). Allikas: Laja 2005: 12.
annaabi.ee 
