Tolmustus kujuneb välja tavaliselt tööga seotud pikaajalise tolmu sissehingamise tagajärjel (10-20 a). Tolm koguneb kopsu ja organism ei suuda seda sealt eemaldada. Selle tagajärjel tekib kopsukoe paksenemine ja armistumine ning hiljem gaasivahetuse häirumine. Tekkepõhjused Kopsutolmustust põhjustavad ränitolm (tekib haigus silikoos), kivisöetolm (antrakoos), asbestitolm (asbestoos), berülliumitolm (berüllioos), rauatolm (sideroos), alumiiniumitolm (aluminoos) ja puuvill (bussinoos). Sagedasemad on silikoos ja asbestoos. Silikoos esineb kaevuritel, keraamikatööstuses, skulptoritel ja kiviraiduritel. Asbesti sisaldavate materjalidega puututakse kokku peamiselt ehitustöödel. Soodustavad tegurid Pneumokonioosi soodustavad tegurid on räni-, kivisöe-, asbesti-, berülliumi-, raua-, alumiiniumi- ja puuvillatolmune keskkond ning respiraatorite puudumine nendega kokkupuutuvatel inimestel. Sümptomid Haigusnähud kujunevad välja pika aja jooksul
aktseleratsiooni-nähtusi) Al toksilisuse kohta on palju vastukäivaid andmeid, kuid võib arvata, et see element on - neurotoksiline (mõjutab neurotransmissiooni), mõjutades eriti atsetüülkoliintransferaasi aktiivsust - kumuleerub ajus, eriti vanemas eas - soodustab teatud vaimuhaigusi, sh. Alzheimeri tõbe - koguneb teatud haiguste korral ebaloomulikes kogustes teatud kudedesse ja organitesse (aluminoos) Erinevad loomorganismid on Al suhtes erineva tundlikkusega (näit. ahvid tunduvad olevat resistentsed). Teatud preparaadid (sh. fluori ühendid) vähendavad Al ladestumist organismis. Erinevad uurijad on sageli vastandlikel arvamustel Al ohtlikkuse suhtes inimestele: tuleks vähendada Al-st majapidamistarvete kasutamist. Kuigi Al sisaldus ööpäevases ratsioonis on keskmiselt 22 mg, omandab organism sellest vaid 1 mg. Tuleks regulaarselt tarbida fluoriide vm. ühendeid,
annaabi.ee 
