Peagi muutus meeleolu ja algas vabatahtlike üksuste loomine, eriti suur roll oli ülikooliõpilastel. Positiivselt mõjutas meeleolu ka välisabi- Eestisse saabusid Briti laevastikueskaader ja Soome vabatahtlikud. 1919 aasta esimese nädala lahingutega pandi Punaarmee pealtund seisma. 7. jaanuaril algas Rahvaväe vastupealtung, mille põhijõuks olid soomus rongid, mis vabastasid Tartu, Narva. 1.veebr hõivati ka raudteesõlm Valga, edasi aeti enamlased väla Võrust ja ka Petserist ja Aluksnest. Veebruari keskel alustasid Punaarmee väed uut pealetungi. Laidoner otsustas viia lahingutegevuse Vene ja Läti territooriumile. Vallutati pihkva rahvaväe poolt. Punaarmee põgenes ja Läti Nõukogude Vabariik hävines. Lätlased pöördusid abipalvega sakslaste poole, kes olid nõus kartes punaarmee sissetungi ida-preisimaale. Ja loodi Balti Landeswehr. 23.juunil marssisid Rahvaväe väed sisse Võnnu linna, olid sakslased ära ajanud. Tekkis sõjavaimustus
*) Siinkohal tegi Karl XII vale käigu, arvates, et Venemaa ongi alistatud, kuid tegelikkuses andis see Peeter I'le tõuke sõjaväe mobiliseerimisest. -) 1701 kevadel lahkusid Eesti aladelt rootslased ning nad liikusid Riiga, kus nad vabastasid Riia poolakatest ning edasi tegutsesid rootslased vaid poolas. * 1706 toimus Poola-Rootsi vaheline Altranstädti lahing, kus Poola väed purustati. * 1708 küüditasid venelased sakslased Venemaale Narvast, Valgast, Aluksnest ja Tartust. -) Tartust mitte lihtsalt ei küüditatud inimesi, vaid see linn lasti õhku. -) Puhja kirjutas Hans Kes'ist esimese eestlase poolt kirjutatud luuletuse Käsu Hans. * Rootsi väed suundusid Ukraina aladele, mis veel kuulus Venemaale. -) Grimmi alad ei kuulunud veel Venemaale vaid türklastele ning Rootsi lootis nendega Venemaa vastase liidu luua. -) 1709 toimus Ukrainas Poltaava lahing, kus Rootsi väed purustati ja Karl XII suutis hädavaevu pääseda.
annaabi.ee 
