Detektiivi poolt avastatavad faktid peab autor teatama ka lugejale. Samuti pole klassikalises kriminaalromaanis lubatud esitada lahenduse suhtes ebaolulisi fakte (kui näiteks detektiiv leiab ohvri taskust rongipileti, siis peab sellel olema otsene seos sooritatud kuriteoga). Vaatamata lugeja pingutustele avastada roimar enne, kui selle paljastab autor, jääb võitjaks ikka Agatha Christie. Tema trikkide kollektsioon lugeja altvedamiseks näib olevat ammendamatu. Seejuures jääb lõpp alati loogiliseks ja tundub saladuse ainuvõimaliku lahendusena. Agatha Christie jutuvestjana ja intriigipunujana on nii valdav, et varju jäävad teose nõrgad küljed lugeja lihtsalt ei märka neid. Sageli jätab soovida tegevuse psühholoogiline põhjendatus, esineb ebareaalseid olukordi, erinevad tegelaskujud erinevates romaanides on nii mõnigi kord äravahetamiseni sarnased nad kasutavad isegi samu repliike ja mitmed
(detektiiv ei tohi saada telegramme, mida ta paljutähendava ilmega loeb ning kaminas põletab, reetmata lugejale nende sisu). Samuti pole klassikalises kriminaalromaanis lubatud esitada lahenduse suhtes ebaolulisi fakte (kui näiteks detektiiv leiab ohvri taskust rongipileti, siis peab sellel olema otsene seos sooritatud kuriteoga). Ja vaatamata lugeja pingutustele avastada roimar enne, kui selle paljastab autor, jääb võitjaks ikka Agatha Christie. Tema trikkide kollektsioon lugeja altvedamiseks näib olevat ammendamatu. Seejuures jääb lõpp alati loogiliseks ja tundub saladuse ainuvõimaliku lahendusena. Agatha Christie jutuvestjana ja intriigipunujana on nii valdav, et varju jäävad teose nõrgad küljed lugeja lihtsalt ei märka neid. Sageli jätab soovida tegevuse psühholoogiline põhjendatus, esineb ebareaalseid olukordi, erinevad tegelaskujud erinevates romaanides on nii mõnigi 3
annaabi.ee 
