See kunagi Tartumaal sündinud laul on läbi elanud mitu elu: algul külalaulu, seejärel seltskonnalauluna, jäädes kauemaks püsima üliõpilaslaulude sekka. Laulu looja on nutikalt ära kasutanud peategelase võõrapärase, Itaalia kunagise kirikutegelase ja pühamehe nimega sarnase perekonnanime ning seetõttu kannab külamehe sepitsetud laul heldest ja altruistlikust kõrtsmikust kirikulauluga analoogset pealkirja. Toda ammust kirikulaulu olevat kirikupärimuse andmeil esimest korda laulnud kirikuisad Ambrosius ja Augustinus viimase ristimisel IV sajandil pKr. Oodina jumala suurust ja vägevust ülistav dialoogivormis «Ambroosiuse kiituslaul» on liturgilise lauluna tänaseni kirikumuusikasse püsima jäänud. Küla-Ambroosiuse laul olevat Aruküla kooliõpetaja Kristjan Abroi teateil loodud ühel 1860. aastate jõulupeol Torma postijaama kõrtsis
Nt hambaarstil käimine või tülika lubaduse pidamine. Egoismi definitsioon on sellisel kujul väär, sest küsimus ei ole mitte tahtele allumise faktis, vaid selles, mis on selle tahtmise sisu. Tahta teha heategusid on altruism. 2. argumendi vastu Tuleb vahet teha teo eesmärgil (motiivil) ja tagajärjel. Tõsiasi, et heateod toovad kaasa rahuldustunde, ei tähenda, et see tegu tehtigi rahuldustunde pärast. Tegu võidi teha altruistlikust motiivist lähtudes (omakasupüüdmatult), rahuldus tuli pealekauba (heameel kordaläinud heateost). Heateost tunnebki rahulolu ainult isetu inimene. Kui inimene tunneb heateost rahulolu, siis see näitabki, et ta on isetu inimene, mitte isekas. Mida tähendab olla isekas? · Kui me oleme isekad, kas me siis teeme vaid seda, mis on meile tõeliselt kasulik? o Kuidas on lood ahelsuitsetajaga? Kas tema tegevus on talle tõeliselt kasulik?