eetika teooriate. Mina tooksin välja näited läbi kolme erineva teooria. Kõigepealt siis läbi moraalirelativismi. Kui Haru seal kassimaal oli siis seal oli tema jaoks kõik teistmoodi ja kassid käitusid, ning tegutsesid ka erinevalt kui inimestemaal. Haru aktsepteeris seda ja üritas sobituda sinna, ning käituda nagu kassid. Ta ei tahtnud kedagi solvata. Harut võib nimetada egoistiks, kuna ta päästis kassi, et tema südametunnistus piinama ei jääks, aga kõige rohkem altruistiks, kuna ta päästis kassi möödakihutava veoauto rataste alt, oma elu ohtu seades. Ta ei hoolinud sellest, et võib ise viga saada. Seda filmi saab vaadelda kindlasti ka läbi teiste teooriate, aga ma valisin just need kolm, kuna minu jaoks olid need ühed põhilisemad. See film ei ole lihtsalt tavaline multifilm, tuleb osata vaadata sügavamale.
end teiste heaks ohverdada. 2. Iseloomusta FD loomingut, jälgides seda ühendavaid ideid (psühhomüüdi kajastumist) Läbi kogu loomingu otsib FD lahendust inimese saladusele, püüab ära arvata tema mõistatusliku käitumise tagamaid, läbi näha sügavamaid põhjusi. FD psühhomüüdis kannab süvaideed, mis peitub iga inimese hinges jamis tulebki sealt leida, Kristus. Egoismi võites peab inimene saama altruistiks. Igavene õpetus inimene-olemisest peitub Johannese evangeeliumi 12. ptk-s. 3. Missugune on FD suhtumine ühiskonna vägivaldsesse ümberkujundamisse? Ta suhtub sellesse negatiivselt. 4. Iseloomusta Rodion Raskolnikovi ja tema kuritöö motiive. Raskolnikov oli kärsitu, ta ei tahtnud koguda kopikaid, vaid ''ühel hoobil saada terve kapital''. Ta pidas end haruldaseks ja andekas inimeseks ning uskus, et ta sarnaneb Napoleoniga. Püüdis seda endale tõestada pannes toime mõrva
2)Personaalegoism- inimene on võimeline isetuteks tegudeks, kuid ta ei taha neid teha- see on tema valik. Oma olemusest lähtuvalt ta valib enesearmastuse. 3)Individuaalne- seisukoht, et kõik inimesed peaksid toimima minu heaks. 4)Universaalne- seisukoht, et kõik inimesed peaksid käituma egoistlikult  igaüks enda heaks KOKKUVÕTE: Egoist on see, toimib ainult omahuvist lähtuvalt. Egoismi paradoks: egoismi eesmärgi saavutamiseks tuleb egoismist loobuda ning muutuda (teatud määral) altruistiks. Tahan olla õnnelik, kuid selleks on vajalikud sõprus ja head suhted. See sisaldab aga ka teistest hoolimist ehk egoismist loobumist. UTITLITARISM 1.Tegude üle tuleb otsustada nende tagajärgede alusel. Õiged on need teod, millel on parimad tagajärjed. (Konsekventsialistlik printsiip) 2.Tagajärgede hindamisel on määravaks tuleneva kasu hulk. (Kasulikkuse printsiip) 3.Tagajärgede hindamisel ei peeta silmas mitte individuaalset, vaid üleüldist kasu  kõigi kasu, keda tegu puudutab.
seisukohalt, aga ka globaalsemas tähenduses  inimlikkuse säilitamises ühiskonnas tervikuna. Altruism Altruism on valmisolek tegutseda teiste kasuks, isekusetus, omakasupüüdmatus. Altruismi vastandiks on egoism. Altruism on abistamiskäitumise eriline liik, mis on vabatahtlik, kõrgelthinnatav ja motiveeritud millestki muust kui tasu ootusest. Abistav käitumine on abistatavale kasulikum kui abistajale. Selleks, et olla peetud altruistiks, peab toiming olema tahtlik. Kuigi altruist võib omategevuse tulemusena kogeda sisemist rahulolu, mida võib tõlgendada kui teatavat tasu, on tema motiiviks teist aidata. Et vähendada laste käitumises egoistlikke motiive, tuleb nende elu organiseerida nii, et nad tunneksid vajadust teistele head teha. Selleks on altruistlike tegevuste jaoks vaja luua tingimused. Altruistlikud tegevusvormid on: vahetamine, laenamine, jagamine, loovutamine, kinkimine, annetamine
ole võimalik, sest inimloomus on selline. · Personaalegoism  inimene on võimeline ka isetuteks tegudeks, kuid ta ei taha neid teha. · Eetiline egoism e egoismieetika  võime küll olla võimelised altruistlikeks tegudeks, kuid me peaksime tegema egoistlikke tegusid Egoist on see, kes toimib ainult omahuvist lähtuvalt Egoismi paradkos: egoismi eesmärgi saavutamiseks tuleb muutuda teatud määral altruistiks. Tahan olla õnnelik, kuid selleks on vajalikud sõprus ja head suhted. See sisaldab aga ka teistest hoolimist. Hüve maksimeerimine: · Eetiline egoism  tegu peab maksimeerima tegija hüvet · Eetiline universalism e utilitarism  tegu peab maksimeerima ühiskonna hüvet Utilitarism: · Tegu on moraalselt õige, kui tema tagajärjel suureneb üleüldine kasu (õnne hulk) ja moraalselt vale, kui selle tagajärjel väheneb üödine kasu.
printsiibid oleksid avalikustatud. Kui printsiipe ei esitata üldiste ettekirjutustena, mis on avalikkusele teada, ei saa nad olla tegutsemisjuhised ega abivahendid huvikonfliktide lahendamisel. Samas pole egoisti omahuvi seisukohalt kasulik neid avalikustada. Egoistid tahaksid pigem ,et teised oleksid altruistid. Egoismi paradoks : egoismi eesmärgi saavutamiseks tuleb egoismist loobuda ning muutuda teatud määral altruistiks, egoistki antiteesiks. ·Tuleb teha vahet isekusel ja omahuvil (egoismil). Taunime isekust. ·Omahuvist lähtumine võib olla moraalne. Seda põhjendab eetiline egoism. 40. Mille poolest erineb teleoloogiline eetika deontoloogilisest eetikast ? ·Teleoloogiline eetika (kreeka k. telos, eesmärk, tagajärg (nt utilitarism) Väärtuseks on kasu/õnn. Hea tegu on see, mis toob maksimaalset kasu, suurendab õnne hulka maailmas. ·Deontoloogiline eetika (kreeka k
pärast ("Pärast meid tulgu või veeuputus"). Enamiku inimeste jaoks on aga vaistlikult selge, et meil on kohustusi tuleviku inimeste ees, ehkki nad ei saa meile samaga vastata. Seega EI SAA egoismi-eetika olla piisav eetikateooria. Kokkuvõte · Egoist on see, toimib ainult omahuvist lähtuvalt. · Egoismi paradoks: egoismi eesmärgi saavutamiseks tuleb egoismist loobuda ning muutuda (teatud määral) altruistiks. · Tahan olla õnnelik, kuid selleks on vajalikud sõprus ja head suhted. See sisaldab aga ka teistest hoolimist ehk egoismist loobumist. 5.2 Utilitarism Vajadus universaalsete juhiste järgi · Lihtsad printsiibid ja reeglid aitavad paljudes tavaolukordades o Süüme  "Tee oma südametunnistuse järgi" o Armastus  "Armasta Jumalat ja tee seda, mida tahad" (Augustinus)
annaabi.ee 
