Moraalinormide kohustuslikkust annab põhjendada inimloomusega. Egoistlikud teooriad Enesearmastus, omahuvi, isekus, hoolitsemine enda eest, oma soovide rahuldamine Altruistlikud teooriad Armastus teiste vastu, teiste huvidest lähtumine, isetus, heategevus, heatahtlikkus Varauusaegsed moraaliteooriad Egoistlikud: Thomas Hobbes, Samuel Pufendorf, Bernanrd Mandeville Altruistlikud: Francis Hutcheson, Krahv Shafesbury, Jean-Jackques Rousseau Hutcheson altruismist Inimesed on võimelised mitte ainult egoistlikeks vaid ka altruistlikeks, isetuteks tegudeks. (vanemate armastus laste vastu). Tõeliselt moraalsed teod on need, mis tehtud armastusest teiste vastu. Omakasu segunemine motiividesse vähendab moraalset väärtust. Hobbes Loomuseisund: kõigi sõda kõikide vastu. Inimene on loomult egoist, inimese käitumist juhib enesearmastus. Inimloomuse aluspõhjaks on enesealalhoiutung, mis avaldub selles, et inimesed otsivad igal
bänd või mis iganes, ning hinnatakse ja missugused ei huvita? Mida mis tahes saavutusi mis tahes teame näiteks õpilaste tantsu- ja luuleandest, tegevusalal, analüüsitakse ja tunnustatakse filosofeerimise või organiseerimise neid. On loodud parimad tingimused andest, koostöövõimest, huumorimeelest? selleks, et lapsed saaksid ,,lahti minna", Või empaatiavõimest ja altruismist? sest nad leiavad endale mõttekaaslasi, Kas meil tahetakse ja osatakse kes sama alaga kirglikult tegelevad välja selgitada ka selliseid andeid, ja ,,asja jagavad". Selles mõttes võivad milles riigieksameid pole? Treffneri gümnaasiumi tüüpi suurtel Csikszentmihalyi on püüdnud välja koolidel olla oma eelised. selgitada loova inimese kõige iseloomulikumad
kahanda mängu mõnu, nii osaleja kui vaatleja seisukohast. See iseenesest annab mängule väärtuse, milline iganes selle arenguliste tagajärgede ulatus ka on. Teiste aitamine ja moraalne areng Prosotsiaalne käitumine on iga vabatahtlik, kavatsuslik tegevus, mis annab positiivse või kasuliku tulemuse vastuvõtja suhtes, arvestamata seda, kas tegevus on tegijale kulukas, mõju poolest nautraalne või kasulik. Selles tähenduses eristub see „altruismist“, mis väidab selgelt, et teiste aitamine põhjustas tegijale mingit kulu. Näiteks suurendab täiskasvanu eeskuju tõepoolest jälgiva lapse altruisimi ilmnemise tõenäosust. Lastel, kes väljendavad regulaarselt ja intensiivselt negatiivseid emotsioone, ilmneb vähem empaatiat ja rohkem isiklikku närvilisus, kui nad puutuvad kokku teise inimese stressiga. Temperamendil on oluline roll sellises emotsionaalses reageerimises teiste
TAGAJÄRJE-EETIKA Tagajärjepõhises eetikas on moraalsuse lõppkriteeriumiks tegudest tulenev mittemoraalne väärtus (õnn, hüve, heaolu) Teo moraalse õigsuse määrab tagajärg, kui palju ta toob kaasa hüvet. Tagaärje-eetika: · Eetiline egoism e egoismieetika · Utilitarism Altruism isetu hool ja mure teiste pärast, omakasupüüdmatu. Eetiline altruism me saame tegutseda teiste inimeste huvides ja me peame püüdma seda ka teha. Francis Hutcheson altruismist: · Inimesed on võimelised ka altruistlikeks isetuteks tegudeks. Nt vanemate armastu laste vastu. · Tõeliselt moraalsed teod on need, mis on tehtud armastusest teiste vastu, heatahtlikkusest. · Omakasu segunemine motiividesse vähendab teo moraalset väärtust. Rõhutatud altruismikasvatus võib kaasa tuua madala enesehinnangu. Enese heaolu eest hoolitsemine tundub olevat patt. Eneseülistuse moraal e minaism: · Nietzsche
Kriitilise mõtlemise arendamine Eelnevate teadmiste eristamine ja seostamine uutega NELJAS SEMINAR Prosotsiaalne käitumine on iga vabatahtlik, kavatsuslik tegevus, mis annab positiivse või kasuliku tulemuse vastuvõtja suhtes, arvestamata seda, kas tegevus on tegijale kulukas mõju poolest neutraalne või kasulik. Selles tähenduses eristub see "altruismist", mis väidab selgelt, et teiste aitamine põhjustas tegijale mingi kulu. Laiemas tähenduses võib prosotsiaalseks käitumiseks nimetada abistamist, lohutamist ja jagamist. Grusec jt märgivad, et lapse üldine võime vaadata asju teiste vaatenurgast mõjutab tema võimet väljendada emotsionaalset reaktsiooni teise isiku stressi suhtes kindlas kontekstis. Näiteks lastel, kes väljendavad regulaarselt ja
Mida rohkem hüvet tegu põhjustab, seda parem ta moraalses mõttes on. Tagajärje-eetika jaotus: · Eetiline egoism ehk egoismieetika · Utilitarism 5.1 Egoismieetika Altruism on isetu hool ja mure teiste pärast; omakasupüüdmatu ennastohverdav teisi arvestav teguviis. Eetiline altruism on teooria, mille kohaselt me saame tegutseda teiste inimeste huvides ja me peame püüdma seda ka teha. Francis Hutcheson altruismist Inimesed on võimelised mitte ainult egoistlikeks, vaid ka altruistlikeks isetuteks tegudeks. Seda näitab vanemate armastus oma laste vastu. See, et nad hoolivad sellest, mis saab lastest peale meie surma, näitab, kui isetu vanemate armastus on. Tõeliselt moraalsed teod on need, mis on tehtud armastusest teiste vastu, heatahtlikkusest. Omakasu segunemine motiividesse vähendab teo moraalset väärtust. Egoismi-altruismi küsimus
Ühel üksikul töötajal, on aga kõik see, ilma suurema vaevata. Mida iganes ta vajab, või lihtsalt soovib, tuuakse talle kohale Hiinast, Peruust, Egiptusest või mõnest muust maailmajaost." Kaupu ei tooda selleks kohale, et seda inimest armastatakse, vaid seda tehakse omakasu ja enesearmastuse pärast, kuid see toob tegelikult kasu. · Moraali ja kommete päritolu ei tule altruismist, vaid ise tahame tunnustust ja selleks, et seda saada, peab tunnustama teisi vastastikune kauplemine. Nt Facebookis on võimalik teisi ,,like'ida", samal ajal eeldatakse, et nemad teevad seda ka vastu. · Matkib kristlikku inimesearmastust; tegelikuks liikumapanevaks jõuks on enesearmastus ja uhkus. See on teesklus, kuid see töötab. Rousseau, Nicole, Pascal · Moraali ja kommete päritolu?
rühmadesse, kus siis ainult üks osa olid kaasasündinud kurjategijad. Kurjategijate tüübid: 1) sündinud kurjategija (born) moraalne imbetsill ja epileptik. Seos kuritegevuse ja epilepsia vahel on seotud rohkem päritolu kui identiteediga. Epilepsia esindab perekonda, mille liigid on moraalne hullus ja kriminaalsus. 2) kirekurjategija (by passion) seotud hoogsuse ja raevukusega, altruismist kihutatud. Siin on enamasti naised, sellest 91% on tapmised. 3) hullunud kurjategija (insane) kleptomaanid, nümfomaanid, joodikud, pederastia. Kuritegu on põhjustatud ajudefektist, mille tõttu ei osata head halvast eristada. Neid inimesi peeti tõeliselt hulludeks ja vastutusvõimetuteks. 4) aeg-ajalt kurjategija (occasional) kõige laiem kategooria, seal on omakorda 4 tüüpi:
Kui vaadata konkreetseid näiteid, kus on suudetud täpse vaatlusega otseselt mõõta grupiselektsiooni selle vormi kasulikkust reproduktsiooni edukusele, siis see oli üpris oluline. Näiteks linnupopulatsioonis, kus nn. "abistajad" annavad õigeaegse häire ohu (maod, röövlinnud) saabumisel: kui otsese katsega elimineerida pesitsemise ajal niisugused "abilised", siis seal oli ellujäänud järglaste arv 2 - 5 korda väiksem. Otsesed tulemused näitena: Noorlindude ellujäävus sõltuvalt altruismist 60 päeva jooksul munemisest eksperimendi tüüp abistajad eemaldatud norm. kontrol alghulk 45 63 % munem.-koorum. 67 68 % koorum.-lend. 30 63 % lend-60.p. 33 81
selt. Üks on võrreldes minuga palju rohkem edenenud, sest teda toetavad vanemad. A: Millega ta vanemad tegelevad? 24 D: Nad on uurijad. Nad kuuluvad ka Roosiristlaste Ordusse ja neil on ligipääs kõrgei- matele esoteerilistele teadmistele. A: Kas see pole mitte satanistlik organisatsioon? D: Ei, see on hoopis midagi muud. Tõsi, et mõningad harud on huvitatud rohkem isiklikust heaolust kui evolutsioonist ja altruismist; kuid need, kellest räägin, ei saa olla mingil juhul negatiivsed. A: Kas nad on Rumeenias? D: Ei, ma olen siin üksi. Neist, kes on edukalt läbinud kehastumise, asuvad kaks Ameerikas, üks Prantsusmaal, üks Hiinas ja kaks Saksamaal. A: Sinuga koos saan arvuks seitse aga kus on kaheksas? D: Erilises kohas, millest Aghton sulle mitte midagi rääkida ei saa. A: Kas ma rääkisin Aghtoniga? D: Enamuses osas jah. A: Miks olid vajalikud need laialipaigutused?
ei saa. Juba paar aastat tagasi oli ta kuulnud kõneõhtuil Darwini ja Nietzsche nime, aga siis polnud ta vaevaks võtnud neid tähele panna ega meeles pidada, sest tema arvas ühes Tigapuuga: see on nende asi, kes ülikoolis või kes selle juba lõpetanud. Täiesti nende asi! Tema lohutas end ikka mõttega, et las läheb ülikooli, seal saab kõik selgeks, seal saab nii selgeks, et võib kas ise kuski seltsis teadusliku kõne pidada altruismist, optimismist või darvinismist. Aga nüüd seisab korraga tema ja teiste temasuguste ees keegi, kes temast paar- kolm aastat noorem ja õppimisega klass alamal, kes aga sellest hoolimata pulgestab neile saurusi, üliinimest ja darvinismi, nii et saada teine kas või praegu rahvale kõnelema. See tundus peaaegu ilmutusena. Vahet pidamata veeretas ta seda imeasja peas ja nägi sellest isegi unes ning nii imelikul kujul, et Indrekul oleks olnud nagu arusaadav üliinimene ja ka darvinism. Ta
annaabi.ee 
