alapeatükkideks. Esimeses peatükis annab referaadi kirjutaja ülevaate alternatiivraha olemusest, mida kujutab endast alternatiivraha. Lisaks uuritakse millised on alternatiivraha tekkimised põhjused ning pidama jäämise tingimused. Teises peatükis annab referaadi 4 kirjutaja ülevaate alternatiivrahadest Eestis. Uuritakse alternatiivrahade ajalugu, hetkel käibel olevaid peamiseid alternatiivrahasid ning oletatakse milliseks võib kujuneda tulevik. 1 ALTERNATIIVRAHA Järgnev peatükk annab ülevaate alternatiivrahast üldiselt. Esmalt tuuakse välja, mis on alternatiivraha, millised on alternatiivraha liigid ning levinumad alternatiivrahad. Seejärel antakse ülevaade alternatiivraha tekkimise põhjustest ning lõpetuseks kirjeldatakse, kuidas alternatiivrahad pidama jäävad. 1.1 Mis on alternatiivraha?
Kuni 1970. aastateni oli raha pakkumise regulatsioon keskpankade prioriteet. Rahapakkumise poliitika toimis selliselt, et keskpank teatas mingi perioodi ette, kui palju sel perioodil raha pakutakse ehk teatati raha pakkumise eesmärk. Selline rahapoliitika lähtus monetaristlikust rahateooriast, mis väidab, et läbi raha pakkumise saab keskpank otseselt mõjutada inflatsiooni taset. Probleemiks kujuneb edaspidi see, kuidas on kõige õigem raha pakkumist mõõta, sest kuna oli tekkinud alternatiivrahasid ja ka muid väärtusi, tuli eristada, mida käsitleda rahana ja mida mitte. Tavaliselt võetakse raha pakkumise mõõtmise aluseks erinevate finantsvarade likviidsustase. Baasraha M0 = CU on sularaha pankade kassades ja kommertspankade saldod keskpangas. M1=M0 + D (hoiused, jooksvad deposiidid) M2=M1+ säästu tüüpi deposiidid (mida saab suhteliselt vabalt kasutada, aga mitte päris. Kasutamisel teatud piirangud. Nende katteks on vähem raha vaja) + lühiajalised ja tähtajalised
annaabi.ee 
