Teises peatükis annab referaadi 4 kirjutaja ülevaate alternatiivrahadest Eestis. Uuritakse alternatiivrahade ajalugu, hetkel käibel olevaid peamiseid alternatiivrahasid ning oletatakse milliseks võib kujuneda tulevik. 1 ALTERNATIIVRAHA Järgnev peatükk annab ülevaate alternatiivrahast üldiselt. Esmalt tuuakse välja, mis on alternatiivraha, millised on alternatiivraha liigid ning levinumad alternatiivrahad. Seejärel antakse ülevaade alternatiivraha tekkimise põhjustest ning lõpetuseks kirjeldatakse, kuidas alternatiivrahad pidama jäävad. 1.1 Mis on alternatiivraha? Alternatiivraha, mida võib nimetada ka täiendrahaks, rööprahaks ja kogukonnarahaks, on maksevahend, mida kasutatakse paralleelselt domineeriva riikliku valuutaga või rahvusvahelise valuuta asemel. Alternatiivraha jaguneb peamiselt nelja erinevasse gruppi: ajakrediit, vastastikune
piirangud..nt eesti krooni ajal oli piirang, et majandustehingutes ei pea võtma vastu üle 20 metallmündi. Samas tobe piirang, sest olid ju ka 5-mündised. Piirangud on ka rikutud raha puhul. Krooni ajal loeti rikutuks seda kui rahatäht ei olnud säilinud vähemalt 51%) - Kõik ülejäänud maksevahendid on need, mis on rahast väiksema likviidsusega, kuid mida on võimalik kasutada maksevahendina. Teised maksevahendid ehk alternatiivrahad. Likviidsus – tähendab seda, kui kiiresti ja ilma erilise täiendava kuluta on võimalik mingit vara rahaks muuta. Kõige likviidsem on raha, see on mõõdupuu. Muud maksevahendid eristatakse omavahel likviidsuse alusel. Alternatiivrahad: välisvaluuta, tšekid, plastikraha (maksekaardid, kinkekaardid), sularahata ülekanded. Mündi esikülg – avers Tagakülg – revers Ametlikuks valuutaks muutus kroon 20.06.1992 kell 4.00.
annaabi.ee 
