Otsustamine on protsess, milles tehakse kindlaks probleemid ja võimalused ning seejärel valitakse erinevate tegevusvariantide vahel. 16. Selgitage otsustamise etappe. Otsustamine on protsess, milles tehakse kindlaks probleemid ja võimalused ning seejärel valitakse erinevate tegevusvariantide vahel. 1. Probleemi määratlemine. 2. Olemasoleva olukorra analüüsimine. Analüüsi eesmärk on võimaluste selgitamine saadudülesande täitmiseks. 3. Alternatiivlahendusvariantide analüüs ja hinnang.Tuleb välja tuua iga variandi tugevad ja nõrgad küljed ning püüda ette näha nende võimalikke tagajärgi. 4. Otsustamine, st. antud olukorras kõige otstarbekama lahendusviisi valimine. 5. Otsuse elluviimine, st. täitjate määramine ja tööülesannete andmine, samuti kontrollimisvõimaluste ettenägemine. 6. Tulemuste hindamine ja tagasiside 17. Millised on otsusele esitatavad põhinõuded? Otsus peab olema:
lahutamatu osa 26. Selgitage otsustamise etappe. Otsustamine toimub etappide kaupa: • Probleemi määratlemine. Probleemi - st. otsustamist vajava küsimuse tuuma on seotud eesmärgi püsitusega, st. selle määramisega, mida põhimõtteliselt tahetakse saada. Eesmärk peab olema konkreetne ja formuleeritud terminites, mis ei võimalda mitut tõlgendust. • Olemasoleva olukorra analüüsimine. Analüüsi eesmärk on võimaluste selgitamine saadudülesande täitmiseks. • Alternatiivlahendusvariantide analüüs ja hinnang. Tuleb välja tuua iga variandi tugevad ja nõrgad küljed ning püüda ette näha nende võimalikke tagajärgi. Tuleb osata vahet teha olulisel ja ebaolulisel. • Otsustamine, st. antud olukorras kõige otstarbekama lahendusviisi valimine. Otsuse langetamisel tuleb tugineda faktidele. Kuid: mitte kunagi pole otsustajatel kõiki vajalikke fakte, fakte võib mitmeti tõlgendada. Otsustamisel võib tugineda ka kogemustele ja intuitsioonile, kuid tihti pole see piisav.
38. Mida nimetatakse otsustamiseks? Protsess, milles tehakse kindlaks probleemid ja võimalused ning seejärel valitakse erinevate tegevusvariantide vahel. Otsustamine kujutab endast kahe või enama võimaluse hulgast sobivaima väljavalimist. 39. Selgitage juhtimistegevuses rakendatavaid otsustamise etappe. Etappide kaupa otsustamine: 1. Probleemi määratlemine, vajaduse tunnetamine 2. olemasoleva olukorra analüüsimine, diagnostika 3. alternatiivlahendusvariantide analüüs ja hinnang, alternatiivide otsimine 4. otsustamine, optimaalse lah leidmine 5. otsuse elluviimine, lahendusvariandi elluviimine 6. tulemuste hindamine ja tagasiside 40. Millised on otsusele esitatavad põhinõuded? 1. Reaalne ja põhjendatud 2. Tehtud VOLITATUD isiku poolt 3. KOOSKÕLASTATUD kõikide lülidega 4. Tehtud ÕIGEAEGSELT 5. PAINDLIK ehk saab korrektuure teha 6. lihtne loogiline, täpne asjalik 7
26. Selgitage otsustamise etappe. · Probleemi määratlemine. Probleemi - st. otsustamist vajava küsimuse tuuma on seotud eesmärgi püsitusega, st. selle määramisega, mida põhimõtteliselt tahetakse saada. Eesmärk peab olema konkreetne ja formuleeritud terminites, mis ei võimalda mitut tõlgendust. · Olemasoleva olukorra analüüsimine. Analüüsi eesmärk on võimaluste selgitamine saadudülesande täitmiseks. · Alternatiivlahendusvariantide analüüs ja hinnang. Tuleb välja tuua iga variandi tugevad ja nõrgad küljed ning püüda ette näha nende võimalikke tagajärgi. Tuleb osata vahet teha olulisel ja ebaolulisel. 27. Millised on otsusele esitatavad põhinõuded? Otsus peab olema Reaalne ja igati põhjendatud. Tehtud selleks volitatud isiku poolt (ametikohaga delegeeritud õigus otsustada). Kooskõlastatud kõikide lülidega, kes võtavad osa otsuse täideviimisest. Tehtud õigeaegselt.
39. Selgitage juhtimistegevuses rakendatavaid otsustamise etappe. Otsustamine toimub etappide kaupa: 1. Probleemi määratlemine. Probleemi - st. otsustamist vajava küsimuse tuuma on seotud eesmärgi püsitusega, st. selle määramisega, mida põhimõtteliselt tahetakse saada. Eesmärk peab olema konkreetne ja formuleeritud terminites, mis ei võimalda mitut tõlgendust. 2. Olemasoleva olukorra analüüsimine. Analüüsi eesmärk on võimaluste selgitamine saadudülesande täitmiseks. 3. Alternatiivlahendusvariantide analüüs ja hinnang. Tuleb välja tuua iga variandi tugevad ja nõrgad küljed ning püüda ette näha nende võimalikke tagajärgi. Tuleb osata vahet teha olulisel ja ebaolulisel. 4. Otsustamine, st. antud olukorras kõige otstarbekama lahendusviisi valimine. Otsuse langetamisel tuleb tugineda faktidele. Kuid: mitte kunagi pole otsustajatel kõiki vajalikke fakte, fakte võib mitmeti tõlgendada. Otsustamisel võib tugineda ka kogemustele ja intuitsioonile, kuid tihti pole see piisav. 5
Probleemi määratlemine. Probleemi - st. otsustamist vajava küsimuse tuuma on seotud eesmärgi püsitusega, st. selle määramisega, mida põhimõtteliselt tahetakse saada. Eesmärk peab olema konkreetne ja formuleeritud terminites, mis ei võimalda mitut tõlgendust. Olemasoleva olukorra analüüsimine. Analüüsi eesmärk on võimaluste selgitamine saadudülesande täitmiseks. Alternatiivlahendusvariantide analüüs ja hinnang. Tuleb välja tuua iga variandi tugevad ja nõrgad küljed ning püüda ette näha nende võimalikke tagajärgi. Tuleb osata vahet teha olulisel ja ebaolulisel. Otsustamine, st. antud olukorras kõige otstarbekama lahendusviisi valimine. Otsuse langetamisel tuleb tugineda faktidele. Kuid: mitte kunagi pole otsustajatel kõiki vajalikke fakte, fakte võib mitmeti tõlgendada
39. Selgitage juhtimistegevuses rakendatavaid otsustamise etappe. Otsustamine toimub etappide kaupa: 1. Probleemi määratlemine. Probleemi - st. otsustamist vajava küsimuse tuuma on seotud eesmärgi püsitusega, st. selle määramisega, mida põhimõtteliselt tahetakse saada. Eesmärk peab olema konkreetne ja formuleeritud terminites, mis ei võimalda mitut tõlgendust. 2. Olemasoleva olukorra analüüsimine. Analüüsi eesmärk on võimaluste selgitamine saadudülesande täitmiseks. 3. Alternatiivlahendusvariantide analüüs ja hinnang. Tuleb välja tuua iga variandi tugevad ja nõrgad küljed ning püüda ette näha nende võimalikke tagajärgi. Tuleb osata vahet teha olulisel ja ebaolulisel. 4. Otsustamine, st. antud olukorras kõige otstarbekama lahendusviisi valimine. Otsuse langetamisel tuleb tugineda faktidele. Kuid: mitte kunagi pole otsustajatel kõiki vajalikke fakte, fakte võib mitmeti tõlgendada. Otsustamisel võib tugineda ka kogemustele ja intuitsioonile, kuid tihti pole see piisav. 5
39. Selgitage juhtimistegevuses rakendatavaid otsustamise etappe. Otsustamine toimub etappide kaupa: 1. Probleemi määratlemine. Probleemi - st. otsustamist vajava küsimuse tuuma on seotud eesmärgi püsitusega, st. selle määramisega, mida põhimõtteliselt tahetakse saada. Eesmärk peab olema konkreetne ja formuleeritud terminites, mis ei võimalda mitut tõlgendust. 2. Olemasoleva olukorra analüüsimine. Analüüsi eesmärk on võimaluste selgitamine saadudülesande täitmiseks. 3. Alternatiivlahendusvariantide analüüs ja hinnang. Tuleb välja tuua iga variandi tugevad ja nõrgad küljed ning püüda ette näha nende võimalikke tagajärgi. Tuleb osata vahet teha olulisel ja ebaolulisel. 4. Otsustamine, st. antud olukorras kõige otstarbekama lahendusviisi valimine. Otsuse langetamisel tuleb tugineda faktidele. Kuid: mitte kunagi pole otsustajatel kõiki vajalikke fakte, fakte võib mitmeti tõlgendada. Otsustamisel võib tugineda ka kogemustele ja intuitsioonile, kuid tihti pole see piisav. 5
42. Mida nimetatakse otsustamiseks? Otsustamine on protsess, milles tehakse kindlaks probleemid ja võimalused ning seejärel valitakse erinevate tegevusvariantide vahel. Otsustamine kujutab endast kahe või enama võimaluse hulgast sobivaima väljavalimist 43. Selgitage otsustamise etappe. 1. Probleemi määratlemine- st otsustamist vajava küsimuse tuuma väljatoomine. 2. Olemasoleva olukorra analüüsimine- eesmärk on võimaluste väljaselgitamine 3. Alternatiivlahendusvariantide analüüs ja hinnang- tuleb välja tuua iga variandi tugevad ja nõrgad küljed. 4. Otsustamine- st antud olukorras parima lahendusviisi valimine. 5. Otsuse elluviimine- st täitjate määramine ja tööülesannete andmine 6. Tulemuste hindamine ja tagasiside 44. Millised on otsusele esitatavad põhinõuded? 1. Reaalne ja igati põhjendatud. 2. Tehtud VOLITATUD isiku poolt 3. KOOSKÕLASTATUD kõikide lülidega, kes võtavad osa otsuse täideviimisest. 4
4. Selgitage otsustamise etappe. 1) Probleemi määratlemine. Probleemi - st. otsustamist vajava küsimuse tuuma on seotud eesmärgi püsitusega, st. selle määramisega, mida põhimõtteliselt tahetakse saada. Eesmärk peab olema konkreetne ja formuleeritud terminites, mis ei võimalda mitut tõlgendust. 2) Olemasoleva olukorra analüüsimine. Analüüsi eesmärk on võimaluste selgitamine saadud ülesande täitmiseks. 3) Alternatiivlahendusvariantide analüüs ja hinnang. Tuleb välja tuua iga variandi tugevad ja nõrgad küljed ning püüda ette näha nende võimalikke tagajärgi. Tuleb osata vahet teha olulisel ja ebaolulisel. 4) Otsustamine, st. antud olukorras kõige otsstarbekama lahendusviisi valimine. Otsuse langetamisel tuleb tugineda faktidele. Kuid: mitte kunagi pole otsustajatel kõiki vajalikke fakte, fakte võib mitmeti tõlgendada. Otsustamisel võib tugineda ka kogemustele ja intuitsioonile, kuid tihti pole see piisav.
Otsustamine toimub etappide kaupa: • Probleemi määratlemine. Probleemi - st. otsustamist vajava küsimuse tuuma on seotud eesmärgi püsitusega, st. selle määramisega, mida põhimõtteliselt tahetakse saada. Eesmärk peab olema konkreetne ja formuleeritud terminites, mis ei võimalda mitut tõlgendust. • Olemasoleva olukorra analüüsimine. Analüüsi eesmärk on võimaluste selgitamine saadudülesande täitmiseks. • Alternatiivlahendusvariantide analüüs ja hinnang. Tuleb välja tuua iga variandi tugevad ja nõrgad küljed ning püüda ette näha nende võimalikke tagajärgi. Tuleb osata vahet teha olulisel ja ebaolulisel. • Otsustamine, st. antud olukorras kõige otstarbekama lahendusviisi valimine. Otsuse langetamisel tuleb tugineda faktidele. Kuid: mitte kunagi pole otsustajatel kõiki vajalikke fakte, fakte võib mitmeti tõlgendada. Otsustamisel võib tugineda ka kogemustele ja intuitsioonile,
sobivaima väljavalimist. Otsustusprotsess: · Probleemi määratlemine- st otsustamist vajava küsimuse tuuma väljatoomine. On seotud eesmärgi püstitusega, st selle määramisega, mida pm tahetakse saada. Eesmärk peab olema konkreetne ja formuleeritud terminites, mis ei võimalda mitut tõlgendust. · Olemasoleva olukorra analüüsimine- eesmärk on võimaluste väljaselgitamine saadud ülesande täitmiseks. · Alternatiivlahendusvariantide analüüs ja hinnang- tuleb välja tuua iga variandi tugevad ja nõrgad küljed ning püüda ette näha nende võimalikke tagajärgi. Tuleb osata vahet teha olulisel ja ebaolulisel. · Otsustamine- st antud olukorras kõige otstarbekama lahendusviisi valimine. Otsuse langetamisel tuleb tugineda faktidele. Kuid: kunagi pole otsustajatel kõiki vajalikke fakte; fakte võib mitmeti tõlgendada. Otsustamisel võib tugineda ka kogemustele ja
87. Otsustamise etapid · Probleemi määratlemine. Probleemi - st. otsustamist vajava küsimuse tuuma on seotud eesmärgi püsitusega, st. selle määramisega, mida põhimõtteliselt tahetakse saada. Eesmärk peab olema konkreetne ja formuleeritud terminites, mis ei võimalda mitut tõlgendust. · Olemasoleva olukorra analüüsimine. Analüüsi eesmärk on võimaluste selgitamine saadudülesande täitmiseks. · Alternatiivlahendusvariantide analüüs ja hinnang. Tuleb välja tuua iga variandi tugevad ja nõrgad küljed ning püüda ette näha nende võimalikke tagajärgi. Tuleb osata vahet teha olulisel ja ebaolulisel. 88. Otsusele esitatavad põhinõuded Otsus peab olema: · Reaalne ja igati põhjendatud. · Tehtud selleks volitatud isiku poolt (ametikohaga delegeeritud õigus otsustada). · Kooskõlastatud kõikide lülidega, kes võtavad osa otsuse täideviimisest. · Tehtud õigeaegselt
Otsustamine toimub etappide kaupa: · Probleemi määratlemine - st. otsustamist vajava küsimuse tuuma väljatoomine. Probleemi määratlemine on seotud eesmärgi püsitusega, st. selle määramisega, mida põhimõtteliselt tahetakse saada. Eesmärk peab olema konkreetne ja formuleeritud terminites, mis ei võimalda mitut tõlgendust. · Olemasoleva olukorra analüüsimine. Analüüsi eesmärk on võimaluste selgitamine saadudülesande täitmiseks. · Alternatiivlahendusvariantide analüüs ja hinnang. Tuleb välja tuua iga variandi tugevad ja nõrgad küljed ning püüda ette näha nende võimalikke tagajärgi. Tuleb osata vahet teha olulisel ja ebaolulisel. · Otsustamine, st. Antud olukorras kõige otstarbekama lahendusviisi valimine. Otsuse langetamisel tuleb tugineda faktidele. Kuid: mitte kunagi pole otsustajatel kõiki vajalikke fakte; fakte võib mitmeti tõlgendada. Otsustamisel võib tugineda kogemustele ja
458. 87. Otsustamise etapid 459. ·Probleemi määratlemine. Probleemi - st. otsustamist vajava küsimuse tuuma on seotud eesmärgi püsitusega, st. selle määramisega, mida põhimõtteliselt tahetakse saada. Eesmärk peab olema konkreetne ja formuleeritud terminites, mis ei võimalda mitut tõlgendust. 460. ·Olemasoleva olukorra analüüsimine. Eesmärk on võimaluste selgitamine saadud ülesande täitmiseks. 461. ·Alternatiivlahendusvariantide analüüs ja hinnang. Tuleb välja tuua iga variandi tugevad ja nõrgad küljed ning püüda ette näha nende võimalikke tagajärgi. Tuleb osata vahet teha olulisel ja ebaolulisel. 462. ·Otsustamine, st. antud olukorras kõige otstarbekama lahendusviisi valimine. Otsuse langetamisel tuleb tugineda faktidele. Kuid fakte võib tõlgendada mitmeti. Otsustamisel võib tugineda ka kogemustele. 463. 88. Otsusele esitatavad põhinõuded 464. · Reaalne ja igati põhjendatud.
87. Otsustamise etapid Otsustamine toimub etappide kaupa: • Probleemi määratlemine. Probleemi - st. otsustamist vajava küsimuse tuuma on seotud eesmärgi püsitusega, st. selle määramisega, mida põhimõtteliselt tahetakse saada. Eesmärk peab olema konkreetne ja formuleeritud terminites, mis ei võimalda mitut tõlgendust. • Olemasoleva olukorra analüüsimine. Analüüsi eesmärk on võimaluste selgitamine saadudülesande täitmiseks. • Alternatiivlahendusvariantide analüüs ja hinnang. Tuleb välja tuua iga variandi tugevad ja nõrgad küljed ning püüda ette näha nende võimalikke tagajärgi. Tuleb osata vahet teha olulisel ja ebaolulisel. • Otsustamine, st. antud olukorras kõige otstarbekama lahendusviisi valimine. Otsuse langetamisel tuleb tugineda faktidele. Kuid: mitte kunagi pole otsustajatel kõiki vajalikke fakte, fakte võib mitmeti tõlgendada. Otsustamisel võib tugineda ka kogemustele ja intuitsioonile, kuid tihti pole see piisav.
annaabi.ee 
