· Tõus, Mõõn · Hoovused · Mudahoovused Settimine meredes: · Jõgedest · Tuul · Liustikud · Vulkaanid · Organismid JÄÄ: · Liustikud tekivad, kui lume kuhjumine ületab sulamise · Firn, liustikujää · Lumepiir · Jää liigub raskusjõu mõjul Liustikud jagunevad: · Mandriliustikud: iseloomulik suur jää paksus (2..3km), reljeef ei mõjuta liikumist, toitumisala ühtib liikumisalaga; · Alpiliustikud: toiteala ja liikumisala selgelt eristatavad; · Norraliustikud. Jää kulutuse tulemusena: · Eesti aluspõhja pealispinnalt ära kantud 30..80 meetri paksune kiht. · Jää kulutuse tulemusena Ppeipsi, Võrtsjärve nõod. Jää geooloogiline tegevus (Otepää, Birka; Island,basaldis; Norra, graniidid) Jää geoloogilisel tulemusel tekkivad: · Glatsiaalsed settes: 3..7 mahuprotsenti moreeni liustikus · Limnoglatsiaalsed setted · Fluvioglatsiaalsed setted
11. Jää geoloogiline tegevus. Liustikud tekivad, kui lume kuhjumine ületab sulamise. Jää liigub allapoole raskusjõu mõjul. Jää lõhub ümbruskivimeid, transpordib ja kusagil toimub akumulatsioon(Rändrahnud). Kulutava tegevuse tagajärg - tekivad jääkriimud või oinapead(ümarkaljud, näiteks Soomes). Mandriliustikud: suur paksus(2..3 km), reljeef ei mõjuta liikumist, toitumisala ühtib liikumisalaga. Alpiliustikud: toiteala ja liikumisala selgelt eristatavad. Islandil ja Norras suured liustikud. 12. Iseloomustage survelist põhjavee kihti. Veekiht paikneb kahe veepideme vahel, kihi poorid on küllastunud veega. Rõhk kihis ületab ülemise pinna rõhu, vesi tõuseb puuraugu kaevamisel. Surve võib olla nii kõrge, et vesi tõuseb puuraugust välja(arteesiavesi). Survelise põhjavee kiht on reostuse eest hästi kaitstud(reostada saab vaid toitealadel). On Eestis joogiveeks
*(8) Jää geoloogiline tegevus Liustikud tekivad, kui lume kuhjumine ületab sulamise. Jää liigub allapoole raskusjõu mõjul. Jää lõhub ümbruskivimeid, transpordib ja kusagil toimub akumulatsioon(Rändrahnud). Kulutava tegevuse tagajärg - tekivad jääkriimud või oinapead (ümarkaljud, näiteks Soomes).Mandriliustikud: suur paksus (2..3 km), reljeef ei mõjuta liikumist, toitumisala ühtib liikumisalaga. Alpiliustikud: toiteala ja liikumisala selgelt eristatavad. Islandil ja norras suured liustikud. *(8) Iseloomustage survelist põhjavee kihti Veekiht paikneb kahe veepideme vahel, kihi poorid on küllastunud veega. Rõhk kihis ületab ülemise pinna rõhu, vesi tõuseb puuraugu kaevamisel. Surve võib olla nii kõrge, et vesi tõuseb puuraugust välja (arteesiavesi).Survelise põhjavee kiht on reostuse eest hästi kaitstud (reostada saab vaid toitealadel). On Eestis joogiveeks. Kaitsta tuleb toitealasid
50 eluaastat, meeste puhul jäi see endisele tasemele. Inimeste elu sõltus ka varauusajal veel suurel määral ilmastikust. Erakordsed klimaatilised tingimused tõid kaasa näljahädad ja taudid, need omakorda mässud ja sõjad. Varauusaeg algas suhteliselt optimaalse kliimaga, mis kestis 16. saj. keskpaigani. 1560. aastatel algas kliima järsk jahenemine, mis on tuntud ka ,,väikese jää-ajana". Jahe ja ebasoodne kliimaperiood kestis kuni 17. saj. lõpuni. Nimetatud ajal laienesid alpiliustikud ning vegetatsioonipiir nihkus mäestikualadel märgatavalt allapoole. 17. saj. teisel poolel oli Bodeni järv neljal talvel jääkatte all (võrdluseks: 20. saj. juhtus seda vaid ühel korral). Madalmaade 17. saj. maalidel kujutatud talvised maastikupildid ja pilvine taevas ei sarnane kaugeltki tänapäevaste ilmastikutingimustega. Kõige külmem oligi 17. sajandi viimane aastakümme, mille algust iseloomustasid rohkest liigniiskusest tingitud ikaldused Lääne-Euroopas,
annaabi.ee 
