Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"allveeujumise" - 3 õppematerjali

Gustav Ernesaks
16
pptx

Gustav Ernesaks

Peningi vallas. • Tema vend oli nõukogude okupatsiooni eest 1944. aastal põgenenud, hiljem USAs elanud pangandustegelane Oswald Ernesaks. • Gustav Ernesaksa abikaasa oli Stella Ernesaks. • Stella Ernesaks oli Berliini Kehakultuuri Ülikooli lõpetamise järel 1931. aastal Ernst Idla kõrval üks esimesi kõrgharidusega võimlemispedagooge Eestis. • Stella Ernesaks oli koolieelse kehalise kasvatuse metoodika looja ja arendaja Eestis. • Tema poeg oli allveeujumise treener Ott Ernesaks. • Gustav Ernesaksa pojapoeg on pianist Mart Ernesaks. Tunnustused • 1939 Eesti Punase Risti teenetemärk, V klass • 1942 Eesti NSV teeneline kunstitegelane • 1946 Tööpunalipu orden • 1947 Stalini preemia (NSV Liidu riiklik preemia) kontserdi- ja interpreteerimistegevuse eest • 1947, 1948, 1949, 1950, 1959, 1965 Nõukogude Eesti preemia • 1947 Eesti NSV rahvakunstnik

Muusika → Muusikaajalugu
5 allalaadimist
Gustav Ernesaks ja Veljo Tormis
9
pptx

Gustav Ernesaks ja Veljo Tormis

Gustav Ernesaks · Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908 Peningi vallas Perila külas ja suri 24. jaanuaril 1993. aastal Tallinnas · Muusika poole kaldumises peab Ernesaks oluliseks ema-isa ja lähemate sugulaste laulu- ja pillimänguharrastusi. · Oli üldlaulupidude liikumise üks peamisi eestvedajaid, teda on nimetatud "vaikivate aegade" rahvajuhiks ja üheks 20. sajandi Eestimaa juhtfiguuriks. Elulugu · Gustav Ernesaksa abikaasa oli Stella Ernesaks ja poeg oli allveeujumise treener Ott Ernesaks. · Õppis Tallinna Konservatooriumis Artur Kapi juures kompositsiooni · Töötas pärast konservatooriumi lõpetamist muusikaõpetajana Tallinna koolides ja 1937­1941 konservatooriumis õppejõuna. · II maailmasõja ajal-1941. aasta suvel G. Ernesaks mobiliseeriti · Ta osales Teise maailmasõja ajal Eesti NSV Riiklikes Kunstiansamblites Jaroslavlis, kus asutas 1944. aastal Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori, mille kunstiline juht oli elu lõpuni. Looming

Muusika → Muusika
2 allalaadimist
NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT
192
pdf

NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT

2. Kummardu ­ nägu vette, siruta käed liikumissuunda ja tõuka seinast libisema veepinnale. Libisemiseks ei ole vaja hüpata. 3. Selili libisemisel vaata üles, kõrvad vees, pea kuklas ja kõht/naba veepinnal. Käed sirutatud libisemise suunas. 5. SUKELDUTAKSE Sukeldumine on üks osa mitmekülgsest ujumisoskusest ja lisaks veel mugav. Seda võid õppida, kui oskad libiseda. Kui oled sukeldumise maitse suhu saanud, võid proovida ujumismaski, hingamistoru, lesti ja minna sportliku allveeujumise kursusele. 1. Suuna libisemine vee alla, painutades keha puusadest. Võta põhi vastu kätega, võid proovida kätelseisu. 2. Selili vee all libisedes võid hakata vallatlema: kätelseis ja kukerpall on juba keerulisemad. Kui tundub, et ninna läheb vett, puhu ninast õhku välja. 3. Kergeim viis sukelduda on painutades ülakeha vee alla nii nagu liigendnuga. Jalgade raskus annab hea algkiiruse. Pinnale tullakse lühemat teed pidi. 180 6. UJUTAKSE "KOERA"

Muu → Amet
50 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun