Püünsi Kool SÕJATEHNIKA I MAAILMASÕJAS Loovtöö Koostaja: Sten - Kristjan Nurk 8.klass Juhendaja: Veronika Uussaar Püünsi 2012 1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Tankid..........................................................................................................................................5 Õhusõidukid................................................................................................................................9 Allveelaevad..............................................................................................................................12 Kaevikusõjad......................................................
lõhustavad reaktorid kütust kasutatakse üks kord ja kasutatud kütust ümber ei töödelda. Kiirete neutronite toimel tuumkütuseid lõhustavad reaktorid kasutusel vaid kaks, sest hoolimata uraani- ning plutooniumkütuse paremast kasutamisest ja väiksematest jäätemete kogusest, pole nad uraani odava hinna ja reaktori enda suurte ehituskulude tõttu veel konkurentsivõimelised. Kasutusalad Laevade jõuseadmetes allveelaevadest kuni lennukikandjateni Elektritootmine Varude paiknemine Rikkalikumad uraanileiukohad on Kanadas, USA-s, LAV-s. Uraani leidub ka Eestis, aga selle tootmine läheks maailmaturuhinnast kallimaks. Tuumareaktorite asukohad Tootjad, eksportijad, importijad Suurimad tootjad: USA, Prantsusmaa, Saksamaa, Jaapan. Suurim importija on Rootsi. Suurim eksportija Saksamaa. Norra on nii suur eksportija kui ka importija.
tarnida 5 Holland-tüüpi allveelaeva, mille osad valmistati küll Ameerikas, kuid lõplik montaaz ja kokkupanek toimus siiski Tallinnas. Kuna laevade kvaliteet oli hea, ning omadused samamoodi, sõlmiti hiljem veel kolm lepingut, et osta juurde 12 Holland- tüüpi allveelaeva. Noblessneri laevatehas oli edukas ka hilisematel aegadel. Eesti vabariigi moodustamise ajal oli Peetri laevatehas üks esimesi, kus asuti laevu ehitama ja remontima. Kasutades ära allveelaevadest üle jäänud materjale, hakati 1918. aasta lõpul ehitama terasest kaubalaevu, mis valmisid 1922. aastal. Tegemist oli kolme mootorpurjekaga, mis said nimeks Läänemaa, Harjumaa ja Virumaa. 1940ndate aastate alguses ehitati tehases punasest puust 60tonnine jahtlaev sitsivabriku direktorile härra Vahtmanile. Kahjuks viisid sakslased okupatsiooni ajal laeva 1941. a Saksamaale, kingituseks Adolf Hitlerile. Kopli tööstushooneid kasutati
ta kirjutama ooperilibretosid, kuid kui isa said teada, et ta õpingud ei edene lõpetas ta tema rahalise toetamise ning Jules oli sunnitud õppima aktsiamaaklerina. Ta tutvus kirjanike Alexandre Dumas' ja Victor Hugoga, kes andsid talle nõu kirjanikutöös. 1857. aastal ta abiellus lesega, kellel oli kaks poega, ja sai 1861. aastal kolmanda poja isaks. Pärast ebaõnnestumisi leidis ta lõpuks kirjastaja ja 1863. aastal avaldati tema esimene raamat "Viis nädalat õhupalliga". Jules kirjutas allveelaevadest, kosmoselaevadest ja lennumasinatest enne kui veel neid leiutatud olid. Tema teosed olid peamiselt seiklus jutud. Tema teoseid: "Viis nädalat õhupalliga" (1863) "Pariis 20. sajandil" 1863, avaldati alles 1994 "Reis maakera südamesse" (1864) "Maast Kuule" (1865) "Kapten Hatterase seiklused" (1866) "Kapten Granti lapsed" (1867–1868) "20 000 ljööd vee all" (1869) "Ümber Kuu" (1870)
pessimistlikud ja ei uskunud enam demokraatiasse, vajasid võimukat, ambitsioonikat liidrit). 5. 02.08.1934 Hitler presidendiks -> füürer. Küttis rahvast üles, lubas parimat: suurt võimu ja vallutusi, see pidi päädima sõjaga, kuna kuhugi polnud enam areneda ja rahvas oleks temast tüdinenud. 6. 1935 kehtestati üldine sõjaväekohustus Suurbritannia-Saksamaa mereväekokkulepe: Saksamaa võib omada 35% laevadest (enne 4x vähem), 45% allveelaevadest (enne 0) võrreldes Suurbritanniaga. Tahtis olla kindel, et Saksamaa teda ei ründa. 7. 1936 Saksamaa okupeeris Reini demilitariseeritud tsooni. Rahvasteliit ei teinud midagi, kuna Reini tsoon oli siiski Saksamaa ala. Tehti järeleandmisi, sest ,,äkki rahuneb maha". Ei teatud Hitlerist midagi, ei osatud oodata halba. 8. 10.1936 - Saksamaa + Itaalia sõjalis-poliitiline liit (selle alusel osaleti Hispaania kodusõjas). 9. 11
pealt kuulata ja sealt kriitilist infot saada, andis see neile eelise ennast seada lahingukorda õigel ajal ja kohas. Jaapanlastel oli soov saavutada mereülemvõim Vaikses ookeanis otsustava lahinguga- nad omasid suuremat laevastikku ja plaanis oli rünnata esimesena, kuid nõrgimaks lüliks osutus side ja selle turvalisus. Lahingu raskuskese oli suunatud lennukikandjatele. Neid kaitsesid lennukikandjate grupid, mis koosnesid lahingulaevadest, ristlejatest, allveelaevadest ning lähikaitseks olid lennukid ja pardatulirelvad. Jõupingutusüksusteks olid ründe- ja pommituslennukid. Peamiselt toimus sõda õhus, saavutamaks ülemvõim õhus. Hea positsiooni valikuga lahingulaevad ei osale lahingus ning jäävad märkamatuks, kogu töö teevad ära lennukikandjad ja lennukid. Selliseks kulges ka Midway lahing. 15 Kasutatud materjal Õun, M., Ojala, H. 2010. Lahingud Vaiksel ookeanil 1941-1945, Grenader
Näiteks üks mõjudest avaldub transpordis, sest sellises ülitsivilisatsioonis ei ole vaja mitte mingisuguseidki sõiduvahendeid. Seda sellepärast, et eluvorm eksisteerib elektromagnetväljana ja seetõttu selle füüsikalise välja levimiskiirus võib ulatuda valguse kiiruse lähedasele kiirusele vaaku- mis kiiruseni kui ükski meie loodud transpordi vahend seda suudaks saavutada. Tarbetuks muu- tuksid säärases ülitsivilisatsioonis igasugused transpordivahendid alates allveelaevadest lõpetades lendavate autodega ( mida ulmefilmides sageli kujutatud on ) ja lennukitega. Ühiskonna ,,pilt" või väljanägemine muutuks väga suuresti. Kuid transpordi kadumisega muutuksid olematuks ka sellega seotud probleemid. Näiteks õhusaaste, mida võivad põhjustada transpordi heitgaasid, muutuks olematuks. See on ka üks soodustajateks planeedi kliima soojenemise tekkimiseks. Inimeste vajaduste hierarhia koostas juba aastal 1943 Ameerika psühholoog Abraham Maslow.
Näiteks üks mõjudest avaldub transpordis, sest sellises ülitsivilisatsioonis ei ole vaja mitte mingisuguseidki sõiduvahendeid. Seda sellepärast, et eluvorm eksisteerib elektromagnetväljana ja seetõttu selle füüsikalise välja levimiskiirus võib ulatuda valguse kiiruse lähedasele kiirusele vaaku- mis kiiruseni kui ükski meie loodud transpordi vahend seda suudaks saavutada. Tarbetuks muu- tuksid säärases ülitsivilisatsioonis igasugused transpordivahendid alates allveelaevadest lõpetades lendavate autodega ( mida ulmefilmides sageli kujutatud on ) ja lennukitega. Ühiskonna ,,pilt" või väljanägemine muutuks väga suuresti. Kuid transpordi kadumisega muutuksid olematuks ka sellega seotud probleemid. Näiteks õhusaaste, mida võivad põhjustada transpordi heitgaasid, muutuks olematuks. See on ka üks soodustajateks planeedi kliima soojenemise tekkimiseks. Inimeste vajaduste hierarhia koostas juba aastal 1943 Ameerika psühholoog Abraham Maslow.
Näiteks üks mõjudest avaldub transpordis, sest sellises ülitsivilisatsioonis ei ole vaja mitte mingisuguseidki sõiduvahendeid. Seda sellepärast, et eluvorm eksisteerib elektromagnetväljana ja seetõttu selle füüsikalise välja levimiskiirus võib ulatuda valguse kiiruse lähedasele kiirusele vaaku- mis – kiiruseni kui ükski meie loodud transpordi vahend seda suudaks saavutada. Tarbetuks muu- tuksid säärases ülitsivilisatsioonis igasugused transpordivahendid – alates allveelaevadest lõpetades lendavate autodega ( mida ulmefilmides sageli kujutatud on ) ja lennukitega. Ühiskonna „pilt“ või väljanägemine muutuks väga suuresti. Kuid transpordi kadumisega muutuksid olematuks ka sellega seotud probleemid. Näiteks õhusaaste, mida võivad põhjustada transpordi heitgaasid, muutuks olematuks. See on ka üks soodustajateks planeedi kliima soojenemise tekkimiseks. Inimeste vajaduste hierarhia koostas juba aastal 1943 Ameerika psühholoog Abraham Maslow.