Millal tekib vajadus kooskõlastada? Suhted ja tegevused kooskõlastamises ·Informeerimine ·Konsultatsioon nõu andmine ja saamine ·Kogemuste vahetamine ·Järjepidevuse tagamine ·Vastutuse jagamine ·Vastastikune suhtlemine Tegevuslik ja suhtumuslik kooskõlastamine 1. Tegevuslik kooskõlastamine on üksikisikutele määratud kohustuste ja ülesannete omavaheline kokkusobitamine. Selle peaks tagama organisatsiooni siseehitus, kus koos alluvusseostega määratakse kindlaks põhilised kooskõlastamisseosed. 2. Suhtumuslik kooskõlastamine on inimeste arvamuste, seisukohtade ja huvide omavaheline kokkusobitamine. Kooskõlastamismoodused. 1. Püsivas tegutsemisolukorras väljatöötatud tegevuskavade järgi 2. Muutuvas olukorras -tegevuskavad kohandada uute olukordadega, tagasiside alusel kooskõlastamine. Kooskõlastamise 2 põhivormi
Tegevuslik kooskõlastamine on üksikisikutele määratud kohustuste ja ülesannete omavaheline kokkusobitamine. Eesmärgid: 1. tagada eri tegevusalade, -valdkondade ja nende lõikude ning nendega seotud inimeste tööalaste jõupingutuste omavaheline ladus toimimine; 2. ladusat toimimist häirivate ebakohtade ja takistuste kõrvaldamine. Tegevusliku kooskõlastamise peaks tagama organisatsiooni siseehitus, kus koos alluvusseostega määratakse kindlaks põhilised kooskõlastamisseosed. Suhtumuslik kooskõlastamine on inimeste arvamuste, seisukohtade ja huvide omavaheline kokkusobitamine. Eesmärk on luua üksikisikute taotluste ja mõttesuundade ning nendega seotud suhtumiste ja hoiakute vahel tasakaalustatud tegevusmuster. Suhtumuslik kooskõlastamine tähendab inimeste integreerimist, liitmist. Vajadus selleks tekib olukorras, kus üksikisikud või nende rühmad näevad või
annaabi.ee 
