kontrolli edasiste arengute üle. Kuigi liider peab õppima ja mõnikord võib ta olla ka peamiseks õppijaks, on siiski sagedamini õppijaks kollektiivne süsteem, suuremas osas organisatsioonides on palju potentsiaalseid strateege. Õppimine toimub läbi käitumise, mis stimuleerib retrospektiivset mõtlemist, järelduste tegemist astutud sammudest ja nende tagajärgedest. Peamine pole mitte strateegia väljatöötamine ja alluvateni viimine, vaid strateegilise õppimise protsessi juhtimine, mis võimaldab uutel strateegiatel esile kerkida. Koolkonna esindajad on rõhutanud, et tuleks vabaneda arvamustest, nagu saaks kõiki vajalikke teadmisi õpetada ja omandada käsiraamatute, õpikute või loengu abil, tähelepanu tuleb ka pöörata teadmiste formaalsele ja süstemaatilisele osale. Õppimise koolkonna poolt propageeritav lähenemine strateegiale on vajalik, kui olukord on väga ebastabiilne
Kas siis tõesti kõik meie võimed arenevad elu jooksul või mängib sünnipärane karakter ka siin mingit rolli? 3 1 LIIDRI MÕISTE Inglisekeelse sõna manager vaste eesti keeles on juht, sõna leader on aga eestvedaja, liider, spordis esikohal olija, vedaja. Seega sobib kasutada eestikeelset sõna liider. Ametlik võim annab õiguse juhtida, anda korraldusi seega olla juht. Liider viib oma ideed alluvateni selliselt, et nad on valmis tegema ka seda, mis neile eriti ei meeldi. Ideaalsel juhul peaks juht olema liider inimene, kes on võimeline mõjutama teisi ja kes omab juhivõimu. (Kotkas 1999: 165) 1.1 Juhi ja liidri erinevus Juht täidab eelkõige administratiivseid ja kontrolli funktsioone: ressursside hankimine ja jaotamine, igapäevase tegevuse korraldamine, inimressursside rakendamine. Liider tegeleb pikaajaliste eesmärkidega, mis on oma olemuselt uudsed ja muutustele
ja raamistike vormis. Teisiti väljendudes, nähtud maailma saab kujutada, raamistada ja konstrueerida. Strateegiaid on raske ellu viia ja kui nad ei ole enam elujõulised, on neid raske muuta. 2 Õppimise koolkond strateegia loomine võtab eelkõige järjepideva õppimisprotsessi vormi, mille käigus piir strateegia formuleerimise ja elluviimise vahel muutub eristamatuks. Eestvedamise rolliks ei ole mitte strateegiate väljatöötamine ja alluvateni viimine, vaid strateegilise õppimise protsessi juhtimine, mis võimaldab uutel strateegiatel esile kerkida. Võimu koolkond näeb strateegia kujundamist kui läbirääkimiste protsessi. Sellised strateegiad võtavad rohkem positsioonide ja kavalate võtete kui selgete tulevikuperspektiivide kuju. Protsess toimub vastastikuse mõjutamise, veenmise ja kauplemise vormis. Väliskeskkonnas püüab organisatsioon hoolitseda oma heaolu eest, kontrollides teisi
väljendumine, pikk monoloog, piirdumine ainult olulisemaga, põhjenduste ära jätmine, teabe üle lihtsustamine mittemõistmise vältimiseks. Vastuvõtjast tulenevad – tähelepanu hajumine, antipaatia edastaja suhtes, negatiivne reageerimine nt mingile väitele. 18.Vertikaalne suhtlemine. Ülevalt alla ja alt üles. Millist infot ootavad juhid alluvatelt ja alluvad juhtidelt. Vertikaalne suhtlemine toimub tippjuhtkonnalt alluvateni ja tagasi. Ülalt-alla suhtlemine – juht peab looma alluvapoolse positiivse suhtumise. Juht peab ennast veenma, et suhtlemine on oluline tema töös. Peab olema hästi informeeritud. Infovool suundub organisatsiooni ülemistelt tasanditelt alumistele. Alluvate informeerimiseks kasutatakse erinevaid dokument, žurnaale, esitlusi ja ettevalmistatud koosolekuid. Alt-üles suhtlemine – suhtlemine toimub alluvatelt juhtidele. Juhini võib jõuda
sotsiaalsüsteemile. Sotsiaal- ja rahvuskultuuril on organisatsioonile suur mõju, sest need on aluseks selle liikmete käitumisele. Organisatsioonikultuur- on organisatsiooni tõekspidamiste, uskumuste, väärtuste ja normide kogum, mille on organisatsiooniliikmed omaks võtnud. Kõrge organisatsioonikultuur on võtmeks kvaliteetse ja kõrge teeninduskultuuri saavutamisel ning millele pööratakse suur tähelepanu ja info sellest tuleb viia alluvateni ning see on ka alus sotsialiseerumisele ning nad tunnetavad ennast üha rohkem organisatsiooni liikmena Sotsialiseerumine- on organisatsiooni puhul selle väärtuste saamine ühisväärtuseks. Töötajad võivad mõjutada organisatsiooni kultuuri ja tegevust so. individualiseerimine ehk isikupärastamine. Igas organisatsioonis olla 4-ja põhitüüpi alluvaid: Kõrge- aktsepteerib grupinorme ÜHTSUS, KOOSKÕLA LOOV
kahjustamata. - Konfliktitega toimetuleku oskused (emotsionaalse pingega toime tulla). - Koostööle orienteeritud probleemide lahendamise oskused (kõiki pooli rahuldavad lahendused). - Oskuste valimine (sobiv käitumisviis olukorras). Suhtlemise tasandid: 1) isikusisene suhtlemine 2) isikutevaheline suhtlemine 3) suhtlemine grupis 4) suhtlemine organisatsioonis Suhtlemisviisid: ametlik ja mitteametlik. Ametlik suhtlemine: - Vertikaalne suund - ametliku info kulg tippjuhtkonnalt alluvateni ja tagasi. - Horisontaalne suund - samal võimu- ja ametitasandil olevate töötajate suhtlemine. - Lateraalne suhtlemine (mitteametliku suhtlemise iseloomustamine) - suhtlemine, mis ei toimu vastavuses ametliku hierarhia ja võimuga. Verbaalsed suhtlemisvahendid (helilised suhtlemisvahendid): - loomulik keel (kiirus, rütm, paus ja asukoht) - paralingvistilised vahendid (intonatsioon ja mitmesugused häälitsused) 12
pidama. Puudus- juhtkonna nõrk kontroll otsese tegevuse üle, raske uuendada otsest tegevust, sest see allub teisele firmale (alltöövõtja) sobib väikesele firmale kes koordineerib alltöövõtjate tööd 20. Selgita erinevusi liidri ja juhi vahel Liidril on järgijad , juhil on alluvad. Juhil on positsioonivõim, liider kasutab mõjuvõimu. Kõik juhid ei ole liidrid, kuid võiks olla. Liider viib oma ideed alluvateni selliselt,et nad on valmis tegema ka seda, mis neile eriti ei meeldi. Ideaalsel juhul peaks juht olema liider- inimene kes on võimeline mõjutama ka teisi ja omab seejuures mõjuvõimu. Liidril on tugev sisejõud,suur saavutamisvajadus, enegilisus, domineerimine, asusus ja usaldusväärsus, enesekindlus, intelligentsus, tööalane kompetents, isiklik veetlus 21. Klassikaline liidristiilide jaotus. Iseloomustage igat lühidalt
teave vajaliku tähelepanuta või unustatakse, keevaline reageerimine mingile võtmeärritajale (sõnale, väitele), omaenda vastusesinemisele mõtlemine, kahtlev hoiak informatsiooni edastaja asjatundlikkuse suhtes või antipaatia tema vastu. 18.Vertikaalne suhtlemine. Ülevalt alla ja alt üles. Millist infot ootavad juhid alluvatelt ja alluvad juhtidelt. Vertikaalne suhtleminetoimub tippjuhtkonnalt alluvateni ja tagasi Ülalt-alla informeerimise puhul suundub infovool organisatsiooni ülemistelt tasanditelt alumistele. Peaaegu pool juhi suhtlemisest toimub alluvatega, ülejäänud pool kuulub ülemuste ja kolleegidega ning firmaväliseks suhtlemiseks. Alluvate informeerimiseks kasutatakse inforneerivaid dokumente, värvikaid brosüürikesi, kulukaid esitlusi ja hoolikalt ettevalmistatud koosolekuid. Juhil oleks kasulikum olla inimkesksem, siiram.
annaabi.ee 
