mütoloogilise maailma rekonstrueerimist, kujundab luule rütmi-loitsulist kõla, mängib läbi klassikalisi luulereegleid. Kirjutab sonette, haikusid jne). 18. Jaan Krossi looming. Tegutses alguses literaadi ja noore tõlkijana. Palju loomingut: kõigepealt luuletaja, seejärel proosakirjanik, esseistika, näidendivormis tekstid .Esimene raamat Alma Vaarandiga (1957). Krossi loomingu periodiseerimine: luule ja proosavaheline piir. Ka need omakorda jaganevad kaheks allperioodiks. Kirjutas arbujalikku luulet. Algusest peale irooniline, intellektuaalne, mõtlemine ja konstrueerimine. Kross on 1960ndate alguses uue noore suuna näitaja (Rummole nt). Krossilik sulaaja luule: ,,Söerikastaja" (1958), ,,Kivist viiulid" (1964), ,,Lauljad laevavööridel" (1966). Muutus saabub ,,Vihm teeb toredaid asju" (1969) ajalugu muutub isiklikumaks. Pöördub sagedamini konkreetselt Eesti ja rahvuslike teemade poole. Rahvuslik kultuurilugu tuleb kõigepealt luulesse.
Draama kirjandus Laias plaanis võib öelda, et draama jääb luule ja proosa varju. Tugevat traditsiooni pole Eestis olnud, on pigem olnud, et üksikud autorid tõusevad esile ja tähistavad oma nimega terve ajajärgu. · Koidula · Kitzberg Jt 30ndatel aastatel kujuneb juhtfiguuriks H. Raudsepp. 60ndatel tekib draama uus tõus. Draama areng on teatriga tihedal seotud. Kui esteetikamuutusid vaadata, siis võib draama jagada kaheks allperioodiks: 20ndate aastate draama ja 30ndate aastate draama. Teatriga seotult vaadates, siis võib öelda, et 20ndate draamale ja teatrile annab teatava üldilme seos moodsate ja mitterealistlike kunstivooludega. Teater muutub sell ajal mitterealistlikuks sümbolistliku, ekspressionistlik draama tähtsustamine. Eesti draamakirjandusest pole meile eriti suuri näiteid. 20ndate näidendid on orienteeritud väga palju tõlkenäidenditele ja Eesti autorid