See ei tähendanud siiski linnade ükskõiksust usu suhtes, linnad olid täis nii kirikuid kui kabeleid. Õigusnormid, mis linna territooriumil reguleerisid usunormide ja doktriini järgimist olid osa kanoonilisest õigusest, mille eest hoolitses kirik. Linnaõiguse ilmalikkus peegeldus ka nende mitmekesisuses. Me võime rääkida mitmest linnaõiguse perekonnast (näit. Frankfurti, Lübecki, Magdeburgi õigusperekond), mille raames eksisteerisid veel allperekonnad. Igal linnal oli mingi oma variant linnaõigusest (vt. näit. Haapsalu linnaõigus). Ühtaegu oli linnaõigus osa ilmalike õigussüsteemide paljususest, kusjuures ükski neist ei pretendeerinud ilmaliku sfääri täielikule reguleerimisele, rääkimata üldisest kehtivusest. Igaüks neist õigussüsteemidest reguleeris vaid tema jurisdiktsiooni kuuluvat inimeste elu tahku. Konstitutsioonilisus Keskaja linnad (eriti XI-XII saj) olid /justkui/ uued riigid, s.t. nad omasid
See ei tähendanud siiski linnade ükskõiksust usu suhtes, linnad olid täis nii kirikuid kui kabeleid. Õigusnormid, mis linna territooriumil reguleerisid usunormide ja doktriini järgimist olid osa kanoonilisest õigusest, mille eest hoolitses kirik. Linnaõiguse ilmalikkus peegeldus ka nende mitmekesisuses. Me võime rääkida mitmest linnaõiguse perekonnast (näit. Frankfurti, Lübecki, Magdeburgi õigusperekond), mille raames eksisteerisid veel allperekonnad. Igal linnal oli mingi oma variant linnaõigusest (vt. näit. Haapsalu linnaõigus). Ühtaegu oli linnaõigus osa ilmalike õigussüsteemide paljususest, kusjuures ükski neist ei pretendeerinud ilmaliku sfääri täielikule reguleerimisele, rääkimata üldisest kehtivusest. Igaüks neist õigussüsteemidest reguleeris vaid tema jurisdiktsiooni kuuluvat inimeste elu tahku. · Konstitutsioonilisus Keskaja linnad (eriti XI-XII saj) olid /justkui/ uued riigid, s.t
annaabi.ee 
