Allosteerilised ensüümid on aktiveeritavad või inaktiveeritavad metaboliitide mittekovalentse seondumise kaudu ensüümide aktiivtsentri regulatoorsetesse saitidesse, mis paiknevad aktiivtsentrist eraldi. Sel viisil toimub näiteks biosünteetiliste ensüümide tagasisidestuslik inhibitsioon. Allosteeriline regulatsioon põhjustab ensüümi ajutisi konformatsioonilisi muutusi, kuna inhibiitori või aktivaatori seondumine on pöörduv. Lisaks allosteerilisele regulatsioonile võib ensüüm olla ka kovalentselt modifitseeritav fosforüleeritud, metüleeritud, atsetüleeritud, adenüleeritud või uridüleeritud. Ka see protsess võib olla pöörduv. Valkude pöördumatu modifikatsioon seisneb nende proteolüüsis. Ensüümiaktiivsuse allosteeriline regulatsioon Allosteerilisele regulatsioonile alluvad nii anaboolsed kui ka kataboolsed rajad. Anaboolsete radade puhul toimub peamiselt tagasisidestuslik inhibitsioon biosünteesiraja lõpp-produkti
Kasvufaasist sõltuva transkriptsiooni taga ongi sisuliselt transkriptsiooni sõltuvus DNA superpiralisatsioonist. Histoonilaadsed valgud mõjutavad DNA globaalset superspiralisatsiooni, kuna lisaks DNA topoloogia muutmisele osalevad histoonilaadsed valgud ka transkriptsiooni reguleerimisel otse. Kui bakterid satuvad ootamatult toitaineterikkasse söötmesse, siis esimesena suureneb rakkudes ATP/ADP suhe. See toimub tänu metaboolsete ensüümide allosteerilisele regulatsioonile, mille tulemusena hakatakse kohe lagundama energiallikaid. ATP kontsentratsioon rakus suureneb. Järgmise etapina aktiveerub güraas, mis on ATP-st sõltuv topoisomeraas. DNA negatiivne superspiraliseeritus suureneb, mille tulemusena hakatakse transkribeerima geene, mille promootorid on reguleeritavad DNA superspiralisatsiooni abil. Kõige olulisemad on globaalsed transkriptsiooni regulaatorid, mis reguleerivad väga paljude geenide transkriptsiooni. Nendest on E
annaabi.ee 
