teha.Luuletuse ja ooperi mõtted kattuvad. Luuletus „Haarang“ räägib siis nende punkrist ühes talus ,mis oli neil väga hubaseks muudetud.Elati koos lammaste ja muude pudulojustega.NSV sõdurid jõudsid nende asukohani ja neile tehti haarang.Ehk siis Alliksaar kirjutab enda luulet väga palju reaalsusest ja enda elulisestest kogemustest.See periood on siis Alliksaare loomingulise põhja poolest kõige tuntum ,sest viimati kui Jürisssar veel Alliksaarega kohtus ,ei mäletanudki too seda, ehk kõik on kirja pandud Jürissaare mälestuste põhjal. Henn-Kaarel Hellat Alliksaart iseloomustab õpetussõna Hellatile ,kui Alliksaar ütles : „Ära mitte kunagi luuleta „mööda lendas linnuparv“ ,vaid kirjuta et nägin kolme harakat, viitteistkümmet ööbikut ja ühte näljast kanakulli.“ Madis Kõiv Madis Kõiv oli Alliksaare suu sõber aga kui ta jõudis 1961 aasta
Margit Mõistlik, "On raske vaikida ja laulda mul. Artur Alliksaare elust". Menu kirjastus, Tallinn 2011, 208 lk; ISBN 9789949470938 2) Artiklid Leo Metsar, "Mälestuskilde Artur Alliksaarest" Keel ja Kirjandus 1988, nr 1, lk 4651 "Sõna on mu kirg ja nõrkus" (Artur Alliksaare laagri- ja asumiskirju; kommenteerinud Mart Orav) Akadeemia 1990, nr 1, lk 137167 ja nr 2, lk 372399 Madis Kõiv, "Pikk õhtupoolik Artur Alliksaarega" (ettekanne Tartu kirjanduspäevadel 1983) Akadeemia, 1990, nr 6; ka Madis Kõivu raamatus "Luhta-minek", Ilmamaa, Tartu 2005, lk 377389 Eesti kirjanduse ajalugu, V köide, 2. raamat, ER, Tallinn 1991, lk 368375 (ülevaate autor Toomas Liiv) Henn-Kaarel Hellat, "Mõte Artur Alliksaare luules ja tema luule mõte" (ettekanne Tartu kirjanduspäevadel 1975) H.-K. Hellati kriitikakogumikus "Raamatu sisse minek", ER, Tallinn 1991, lk 115135
Lugegem hinnanguid tema loomingu motiivide kohta ja võrrelge praeguste poliitilise elu probleemidega. Näiteks: sotsiaalne ummikolu, üha enam komplitseeruv ühiskond, institutsioonide eemaldumine inimesest süvendavad indiviidi üksindustunnet, aga ka meeleheitlikku vastupanu. (Parve) 2.1 Looming kronoloogiliselt Rummo alustab oma loomingulist tegevust 1950ndate lõpus. Alguses kasutab ta Jüri Palmiste pseudonüümi, mis oli sündinud mängus Artur Alliksaarega, kus Rummo, teeseldes Alliksaarde kiindunud ja teda matkivat Tallinna koolipoissi Palmistet, saatis Alliksaarele oma tekste lugeda ja parandada. 1959. aastast pärit ,,Nokturn" annab humoristlik-eneseiroonilise loomingulise tuleviku kujutise. Kolme aasta pärast ilmub juba Rummo esimene luulekogu, millele järgnevad kaheaastaste vahedega järgmised kaks kogu ja see ongi põhiosa Paul-Eerik Rummo lüürikast: 1962. aastal esikkogu "Ankruhiivaja" 1964. aastal "Tule ikka mu rõõmude juurde"
Krull hakkas jõulisemalt kui mõni muu rääkima 00ndate lõpul keeleluulest. Juhib tähelepanu, et sellel on kitsam ja laiem tähendus. Keeleluulel läheb ümberjutustamisel midagi kaduma. Krull ütleb,et Kruusa on keeleluuletaja, kelle puhul seos traditsiooniga on tuntav ja paljudel juhtudel on võimalik rääkida sellest, mis teemal ta kirjutab. Kõlamängudele rajanev luule tuleb kahte liini pidi ja jookseb kokku. Üks liin on see, mis Eesti luules läheb lahti Alliksaarega keelekarneval. Teine on see, mida Rooste on kõige rohkem esindanud, mis lähtub osaliselt piltluulest. Või laiemalt sotsiaalse tagapõhja inglise suulise luule traditsioonist. Autorid keeleluules: Intelektuaalne teadlikus. Luule läheb lahti keele peegeldustest. Kruusal torkab silma lausumise mõnu. Pilvel mõtleb millegi üle ja siis mõte ja lausumine hakkavad koos tööle. Kangur paistab silma tihendatusena. See märgib kujundikesksust. Kui luuletused
Mängib rolli ka kriitikuna, kirjanike esiletõstjana. 1962 Ankruhiivaja - luulekassettide esimeses väljaandes. Tüüpiline sulaaja luulekogu. Ilmeka andekusega kirja pandud. Siiras raamat. Sulaajastu motiivid saavad eredad lahendused. Suurte teekondade algus. Avastatakse midagi uut, tullakse maailma värskena. Pöördutakse ajaloo teemadele, aga neid kasutatakse tuleviku kuulutustena. Kirjutab ka teistmoodi. Periood, kus ta pole kindel, kuidas oleks õige kirjutada. Saab tuttavaks Alliksaarega, ühel hetkel läheb A juurde jutuga, et tal on käsikirju, sõbra omad, kas saaks sõbrast asja. Tüüpilisest traditsioonist kõrvalekalduvaid mänge. 1964 Tule ikka mu rõõmude juurde - Asetub kahe perioodi vahele. Sisaldab midagi ankruhiivajalikku. Väga märgilisi tekste leidub. Mesilasluule algus. See viitab ka Juhan Liivile. Rahvusliku traditsiooniga seostumine. 1966 Lumevalgus... lumepimedus - Ilmus "Loomingu raamatukogus" Sümboolne märk 60ndate luules, märk sellest, kuidas
annaabi.ee 
