kasutusel. Käesolevas uurimistöös on lähema vaatluse all laserid, koos nende kasutamise, tööpõhimõtte, ajaloo ja erinevate liikidega. Uurimistöö eesmärgiks on leida informatsiooni laserite ajaloo kohta, (kes selle leiutas ja millal?)mis põhimõttel töötab laser ning millistes valdkondades ja kuidas on võimalik seda kasutada. Uurimistöö hüpoteesiks on, et lasertehnoloogia on küllaltki uus asi ja et ei ole olemas eriti palju laseri liike. Uurimistöös on kasutatud allikmaterjalidena Tolansky S raamatut Revolutsioon optikas, Käämbre H Laseri raamat ja raamatut Kalender 1999. Lisaks raamatutele on saadud materjali ka internetist. Töö koosneb kuuest peatükist ja alajaotustest, kokku mahus 17 lehekülge. LASERI LEIUTAMINE Laseri leiutamise au oleks väär anda ühele mehele, selle 20. sajandi suursaavutusse on andnud oma osa nii Townes, Schawlow, Gould ja Maimann. Kui käsitleda veel erinevadi laseritüüpse , siis peaks nimetama veel väga palju nimesid
enesekehtestamise peale ja kui erinevalt inimesed seda tegelikult kasutavad või näiteks selle peale, et kehtestamisoskus on arendatav iga inimese puhul. Referaadi eesmärgiks on luua ülevaade enesekehtestamise olemusest üldiselt, ning erinevatest käitumisvormidest ja tuua välja mõned punktid, kuidas kehtestamisoskust on võimalik arendada. Töö võib huvi pakkuda kõigile, keda huvitab eneskehtestamine ja, kes soovivad oma kehtestamisoskust arendada. Allikmaterjalidena kasutasin vastavasisulist kirjandust ja internetiallikaid. ENESEKEHTESTAMINE 1.1 Kehtestamise olemusest Termini ,, enesekehtestamise" selgituseks saab öelda, et enne möödunud sajandi 70- ndaid aastaid kirjeldati eesti keeles suhtlemises enese huvide eest kindlat seismist sõnade ,,enesemaksmapanek" kaudu. Seitsmekümnendate keskel leidsid Eesti suhtlemispsühholoogia valdkonnaga tegelejad, et sõnade ,,enesemaksmapanek" on
2.2.5 Võõrkeelne kokkuvõte (resümee) Võõrkeelne kokkuvõte peab andma paari lehekülje ulatuses lühiülevaate töö eesmärgist ning töö põhitulemustest ja järeldustest. Õpilastööle võõrkeelset resümeed tavaliselt ei lisata. 2.5. Kasutatud kirjandus Kasutatud kirjanduse maht näitab materjali hulka, mida õpilane on uurimistöö käigus läbi töötanud. Enne töö teema fikseerimist tuleb välja selgitada, kas antud tema kohta on piisavalt materjali. Allikmaterjalidena võib kasutada monograafiaid, artiklite kogumikke, teaduslikke ajakirju, internetis olevaid andmebaase jne. Kirjanduse valikul on soovitatav kasutada uuemaid väljaandeid. Juba esialgsel materjaliga tutvumisel on soovitatav teha endale märkmeid (autor, pealkiri, kirjastus, aasta), et kergendada hiljem vastava allika leidmist. Kasutatud kirjanduses esitatakse ainult töös viidatud väljaanded. 2.6. Lisad
enesekehtestamise peale ja kui erinevalt inimesed seda tegelikult kasutavad või näiteks selle peale, et kehtestamisoskus on arendatav iga inimese puhul. Referaadi eesmärgiks on luua ülevaade enesekehtestamise olemusest üldiselt, ning erinevatest käitumisvormidest ja tuua välja mõned punktid, kuidas kehtestamisoskust on võimalik arendada. Töö võib huvi pakkuda kõigile, keda huvitab eneskehtestamine ja, kes soovivad oma kehtestamisoskust arendada. Allikmaterjalidena kasutasin vastavasisulist kirjandust ja internetiallikaid. 3 2. ENESEKEHTESTAMINE 2.1 Kehtestamise olemusest Termini „ enesekehtestamise“ selgituseks saab öelda, et enne möödunud sajandi 70- ndaid aastaid kirjeldati eesti keeles suhtlemises enese huvide eest kindlat seismist sõnade „enesemaksmapanek“ kaudu. Seitsmekümnendate keskel leidsid Eesti suhtlemispsühholoogia valdkonnaga tegelejad, et sõnade „enesemaksmapanek“ on
mis aitasid kaasa nende väljakujunemisele. Töö ülesehituse tingib valdavas osas sündmuste kronoloogiline järjestus. Esimesed kolm peatükki kirjeldavad sündmusi varasemast hilisemani, neljas peatükk aga püüab läbivõetu ning küsitluse najal seoseid luua. Ehkki tegu on selgelt arvutiteemalise tööga, on läbivalt viidatud ka sellega külgnevatele distsipliinidele nagu ajalugu ja majandus. Allikmaterjalidena on kasutatud internetiallikatele lisaks erinevaid raamatuid ja artikleid. Kui lugeja eesseisvatelt lehtedelt ka uusi seoseid ei avasta, aitab lühike ülevaade tänase olukorrani jõudmise teest kaasaja operatsioonisüsteeme kindlasti pisutki laiemalt mõista. 1. Linuxi kujunemine 1.1 Suunavad impulsid Linuxi vundament valati USA-s antud operatsioonisüsteemi loomisele eelnenud 30 aasta jooksul aset leidnud aktiivse tarkvaraarenduse käigus. Just sel perioodil loodud
jõutud ning kas töö eesmärk on saavutatud. Kokkuvõttes ei esitata uut informatsiooni ega püstitata uusi probleeme. Võõrkeeles kirjutatud uurimistöö juurde peab olema lisatud eestikeelne resümee. 2.6 Kasutatud kirjandus Kasutatud kirjanduse maht näitab materjali hulka, mida õpilane on uurimistöö käigus läbi töötanud. Enne töö teema fikseerimist tuleb välja selgitada, kas antud teema kohta on piisavalt materjali. Allikmaterjalidena võib kasutada monograafiaid, artiklite 10 kogumikke, teaduslikke ajakirju, internetis olevaid andmebaase jne. Kirjanduse valikul on soovitatav kasutada uuemaid väljaandeid. Uurimistöös kasutatakse vaid autoriteetseid allikaid. Näiteks Vikipeedia, Annaabi ja Miksike ei ole uurimistöö jaoks piisavalt usaldusväärsed allikad. Kasutatud kirjanduses esitatakse ainult töös viidatud allikad.
kasutusel. Käesolevas uurimistöös on lähema vaatluse all laserid, koos nende kasutamise, tööpõhimõtte, ajaloo ja erinevate liikidega. Uurimistöö eesmärgiks on leida informatsiooni laserite ajaloo kohta, (kes selle leiutas ja millal?)mis põhimõttel töötab laser ning millistes valdkondades ja kuidas on võimalik seda kasutada. Uurimistöö hüpoteesiks on, et lasertehnoloogia on küllaltki uus asi ja et ei ole olemas eriti palju laseri liike. Uurimistöös on kasutatud allikmaterjalidena Tolansky S raamatut ,,Revolutsioon optikas", Käämbre H ,,Laseri raamat" ja raamatut ,,Kalender 1999". Lisaks raamatutele on saadud materjali ka internetist. Töö koosneb kuuest peatükist ja alajaotustest, kokku mahus 17 lehekülge. 3 1. LASERI LEIUTAMINE ,,Laseri leiutamise au oleks väär anda ühele mehele, selle 20. sajandi suursaavutusse on
net/lemill- server/content/webpages/viitamissusteemid-ja-viitekirjete-vormistamine (07.07.2011), samuti M. Vija, K. Sõrmuse ja I.Artma brosüüri ,,Uurimistöö kirjutajale", Tartu 2008, Atlex 2008, ISBN 978-9949-441-10-5. Põhjalikult süveneda soovijad leiavad stiilisüsteemide kirjeldusi ka Wikipediast http://en.wikipedia.org/wiki/ISO_690 (07.07.2011). ANDMETE ALLIKAD INTERNETIS Kui veel hiljuti tulid uurimistöö põhiliste allikmaterjalidena kõne alla raamatud, ajakirjad, ajalehed ja trükitud dokumendid, siis täna on neile lisandunud interneti võimalused. Edaspidi on kirjeldatud mõningaid eestikeelseid internetipõhiseid allikaid, kust on võimalik vabalt alla laadida andmeid või kasutada interaktiivseid teenuseid. Seejuures ei taotleta kõigi kasulike veebilehtede ammendavat loetelu. Eesmärgiks on näidata allikate olemasolu erinevates valdkondades ning äratada mõtteid uurimisteemade leidmiseks
annaabi.ee 
