2. Tähtsustatakse üle teadaolev info. Nt: suits pole kahjulik, kuna tean inimest kes suitsetas päevas mitu pakki aga elas 100 aastaseks. 3. Nähakse mustreid juhuslikes sündmustes. Nt: Hasartmängudes eeldatakse, et kui on olnud seeria punaseid, siis järgmisena tuleb kindlasti must. 4. Eelistatakse varasemaid teadmisi uutele. Nt: Inimestel on raske leppida faktiga, et maa on ümmargune. 8) Kuidas hinnata allikmaterjali kvaliteeti? - Allikate puhul tähelepanu pöörata, kus on avaldatud, kes on autor, kas autor on teada, kas autor on oma valdkonnas tunnustatud, kui palju on toetutud varasematele uuringutele, millised on kasutatud allikad, kas info on asjakohane 9) Millist allikmaterjali tüüpi peetakse kõige aktuaalsemaks ja kuidas seda leida? - Tunnustatud erialaseid ajakirju. Raamatukogudest, poodidest, internetist. 10) Millist allikmaterjali tuleks vältida ja miks
-Mõju Eesti kultuurile ja edasisele ajaloole 18 saj teisel poolel hakati tähelepanu pöörama Eesti talurahva olukorrale. Talurahvas korraldas mässu Eisen v. Schwarzenbergi algatusel. Mille tulemusena toimusid muutused nn. Browne positiivsete määruste näol 1765. Aastal : Talupoeg sai õiguse vallasvarale Põllusaaduste jääki võis nüüdsest turustada Õigus mõisniku kohtusse kaevata. Kuna hingeloendid on pea täielikult arhiivides säilinud kujutuavad nad olulist allikmaterjali eesti rahva ajaloo uurimisel. Asehalduskorra kehtestamine sidaldas pea terve rea demokraatlike elemente piirates tublisti senist keskajast päris omavalitsusstruktuuri. Samas taotles see ka ühte sulamist Venemaaga arvestamata ajaloolisi: usulisi ja rahvuslikke eripärasid.
piisava tasemega turvalisus. Süsteem on loodud eelkõige riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogude pidamisel kasutatavatele infosüsteemidele ning nendega seotud infovaradele turvalisuse tagamiseks. ISKEt saavad kasutada ka äriettevõtted oma IT varadele turvalisuse tagamiseks. ISKE rakendusjuhendi esimene versioon valmis 2003. aasta oktoobrikuus. ETALONTURBE TÄIENDATAVUS Süsteemi ISKE täiendatud kuju ilmub uue versioonina kord aastas, sõltuvalt allikmaterjali uute versioonide avaldamisest. Iga järgmine versioon võib sisaldada uusi tüüpmooduleid koos vastavate turvameetmetega ja/või uusi turvameetmeid senistele tüüpmoodulitele. Süsteemi uue versiooni ilmumisel vaatab infoturbe spetsialist läbi täiendused moodulite loetelus ja moodulite turvaspetsifikatsioonides ning korraldab uutele moodulitele vastavate infovarade turbe ja võimalikud senistele moodulitele vastavate varade turvameetmeetmete täiendused. TURBEASTMED
Kokkuvõtte lisand Oma järeldused on autor teinud vaadeldes ja uurides kriitiliselt eelnevate autorite publikatsioone ja uurimusi selle ajaperioodi kohta, kasutades selleks oma allikmaterjale. Autor väidab, et esimene teade teoorjuse nõudmise kohta eesti talupoegadelt pärineb 1284a., kui kirik nõudis adramaa talunikult kündma 1 päev ja 2 päeva lõikama vilja, kuid siis kohe väidab, et teokohustuste kujunemise konkreetne käik järgnevatel sajanditel pole allikmaterjali äärmiselt nappuse tõttu lähemalt jälgitav. 1529 26 teopäeva. 1565a 6 teopäeva aastas.
Ta üritas saada võimalikult täpseid vasteid enda jaoks tõstatatud punktide kohta läbi erinevate ajalooallikate ja allikmaterjalide. Töös kasutas autor kolme sorti ajalooallikaid ja allikmaterjale, suuliseid, kirjalikke ning pildi kujul säilinud materjale. Suulisteks ajalooallikateks kasutati kaheksat erinevat intervjuud tsehhi endiste töötajatega ning praeguste omanikega. Kirjalike allikatena olid kasutuses kokku kümme erinevat ajalehte ja raamatut ning üheksa interneti allikmaterjali. Fotomaterjalina olid kasutuses H. Streimanni, T. Uusküla, O. Vilbergi ja töö autori R. Olveti erakogud. Kui jätta välja sissejuhatus ja kokkuvõte, siis esimeses osas autor uuris ning tegi järeldusi oma esitatud punktide kohta, Kadrinas aastatel 1948–2006 tegutsenud tarbekeemia tootmiskoondise Flora Kadrina tsehhi ajalugu paralleelselt nii ühiskonnaelu, kui ettevõtte muudatuste, nende omavaheliste seoste ja mõjuga kogukonna heaolule. Samuti teeb autor
määratakse andmetele turvaklasside (turvaosaklasside) määramise kaudu. Turvaklasside määramisel lähtutakse teabe konfidentsiaalsusest, teabe terviklikkusest, aegkriitilise teabe käideldavusest, teabe hilinemise tagajärgede lubatavast kaalukusest. ISKE rakendamine asutuses ei ole ühekordne projekt. See on pidev protsess, sest muutuvad nii IT keskkond, turvaohud ja -meetmed kui ka rakendusjuhend. ISKE rakendusjuhend ilmub täiendatud kujul uue versioonina kord aastas, sõltuvalt allikmaterjali uute versioonide avaldamisest. 3 1. ISKE ÜLDPÕHIMÕTTED Turvalisuse tagamiseks tuleb täita kolm osaeesmärki - tagada andmete: · käideldavus · terviklus · konfidentsiaalsus Andmete käideldavus on kasutamiskõlblike andmete õigeaegne ja hõlbus kättesaadavus eelnevalt kokku lepitud vajalikul või nõutaval tööajal (st vajalikul või nõutaval ajahetkel ja vajaliku või
Kidron, A. 1997. Maailma rahvad. Tln.: ILO, 131 lk. Artiklid: Talu, R. (2006) Eestlaskonna keetmine. Postimees, 12.04, nr 85, lk 19 Interneti materjalide puhul esitatakse autori nimi, initsiaal. Artikli pealkiri. URL- aadress (http://www.xxx.ee. kuupäev). Kui autorit ei ole võimalik tuvastada, siis näidatakse aadress koos kõigi kirjete ja materjalide hankimise kuupäevaga TEKSTISISENE VIITAMINE Viidata ei ole vaja üldtuntud seisukohtadele. Viites esitatakse allikmaterjali autori perekonnanimi, töö ilmumise aasta ja viidatud materjali paiknemise lehekülg. Näide: ......................................( Talu, 2006: 134 ). JOONISED Kõiki töös esinevaid graafilisi kujundeid (graafikud, diagrammid, skeemid, joonised), aga ka geograafilisi kaarte, fotod jms. nimetatakse joonisteks. Igal joonisel peab olema allkiri, mis on joonisel kujutatu lakooniline sõnastus. Kõik joonised nummerdatakse ning neile viidatakse tekstis. Näide:
leheküljel paiknev harjutus. ALLIKATE KASUTAMINE Allikatest leitava informatsiooni ära kasutamiseks oma uurimuses on peamiselt kaks viisi. Refereerimine Infoallikana kasutatava teksti lugemine, mõistmine ning edastamine omas sõnastuses. Kirjalike allikate kasutamiseks peamine võte. Refereerimisel ei pea ära kasutama kogu teksti, kuid allikas öeldut tuleb edasi anda sisuliste väärtõlgendusteta. Rfereerimine on peamine viis allikmaterjali kasutamiseks. (Suuliste allikate korral kasutatakse terminit: parafraseerimine e. ümbersõnastamine) Tsiteerimine: Infoallikast leitud materjali sõna-sõnaline esitus. Autoritekstist eristatakse tsitaat jutumärkide abil. Tsitaadina ei esitata suuremahulist materjali vaid kõige iseloomulikumad seisukohad, faktid, väited, või ütlused. Seega: tsiteerida on otstarbekas vaid väikeses mahus üks lause kuni üks lõik. Viitamine
olemasolevat teabele lisandub teavet autoripoolne uurimus Toetub kirjandusallikatele Koosneb algallikatele Annab ka kirjutaja tuginevast oma arvamuse referatiivsest osast EI OLE allikmaterjali ja autori loodud sõnasõnaline uurimuslikust osast ümberkirjutus Analüüs, järeldused VIITAMINE Viide: 1) võimaldab hoiduda plagiaadi süüdistusest, mis on peamine oht teiste autorite ideede või uurimuste kasutamisel ilma vastava osutuseta 2) lisab kirjutisele autoriteeti ning näitab, et kirjutaja on tuttav teiste samal teemal tehtud uurimustega
Valisin lugemiseks pealkirjas toodud monograafilise uurimuse ja olen väga rõõmus, et just selle raamatu valisin. See on teaduslik ajalooline kirjutis, mis pigem kõlab nagu populaarteaduslik või kultuurilooline raamat. Lugeda väga kerge, samas püsib kõik ajalooliste faktide raames. Eriti meeldivad on rohked tsitaadid tolleaegses kõne-ja kirjapruugis, mis just teevadki lugemise mahlaseks ja mitte üldse ,,kohustusliku kirjanduse" taoliseks kannatuseks. Aukartustäratav hulk allikmaterjali on reastatud voolavasse jutustusse, kolm päeva(18.,19. ja 20. juuni 1869) isegi vaat et tunniajalise täpsusega kirja pandud. Raamat algab eesti koorilaulu ja orkestrimuusika algete otsimise ja väljatoomisega. Milline areng eelnes laulupeole? Koorilaulu ristiisaks on vennastekogudused ehk täpsemalt hernhuutlik liikumine. Saksamaalt saabunud pedagoogid pöörasid tähelepanu koguduseliikmete lauluoskuse suurendamisele. Samuti õpetati vaimulikke laule lastele, nii et
Kui tsiteeritav seisukoht on liiga pikk või kõik samas lauses esitatu ei ole oluline käesoleva töö seisukohalt, võib tsitaati lühendada. Tsitaadis lause algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Tsitaadis ei ole lubatud liita üheks lauseks mitmest kohast võetud lausekatkendeid. Iga eraldi seisev lauseosa tuleb varustada omaette jutumärkidega või kursiiviga ja viitega originaalile. Viites esitatakse allikmaterjali autori perekonnanimi, töö ilmumise aasta ja viidatud materjali paiknemise lehekülg (leheküljed). Nt: "Kükametsa elanikest 25 % on kiskjad ja 75 % taimetoidulised" (Jänes, 2000, 18). Artiklitele viitamisel tekstis lehekülje numbreid ei panda (need esitatakse vaid allikate loetelus). Kui allikmaterjali autor on asutus või organisatsioon (autoreid ei ole välja toodud nimeliselt), siis käsitletakse asutust või organisatsiooni autorina. Nt: (Kükametsa Loomakaitse Ühing, 2000, 14)
Kui tsiteeritav seisukoht on liiga pikk või kõik samas lauses esitatu ei ole oluline käesoleva töö seisukohalt, võib tsitaati lühendada. Tsitaadis lause algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Tsitaadis ei ole lubatud liita üheks lauseks mitmest kohast võetud lausekatkendeid. Iga eraldi seisev lauseosa tuleb varustada omaette jutumärkidega või kursiiviga ja viitega originaalile. Viites esitatakse allikmaterjali autori perekonnanimi, töö ilmumise aasta ja viidatud materjali paiknemise lehekülg (leheküljed). Nt: "Kükametsa elanikest 25 % on kiskjad ja 75 % taimetoidulised" (Jänes, 2000, 18). Artiklitele viitamisel tekstis lehekülje numbreid ei panda (need esitatakse vaid allikate loetelus). Kui allikmaterjali autor on asutus või organisatsioon (autoreid ei ole välja toodud nimeliselt), siis käsitletakse asutust või organisatsiooni autorina. Nt: (Kükametsa Loomakaitse Ühing, 2000, 14).
tihti kasutatakse kahelauselist kooloniga eraldatud pealkirja: esimene osutab laiemal probleemile, teine püstitab konkreetse küsimuse või tulemuse nt. ,,Suguline valik sirelisurul: lõhna- ja värvussignaalid" Teema maksimumi võimaldav mata töö teaduslikust tasemest peab valitud teema võimaldama õpilasel: sõnastada uurimuse aluseks olev probleem (hüpotees) ja sellest tulenev uurimuslik eesmärk leida teemakohast allikmaterjali ja seda üldistada n Kuninganna Elisabethi hommikusöök valida sobiv meetod ja seda valikut põhjendada oma uuring iseseisvalt läbi viia oma uurimistulemusi teistele arusaadavlt interpreteerida ning vormistada Kas teema on selline, et sinu võimed ja kogemused tulevad nähtavale? Teema teaduslik võimaldab midagi kirjeldada Mis on? Kuidas on? Missugune on? Võimaldab ära seletada võimaldab seoseid leida (klassikaline teadus) Mispärast? Mille jaoks
sarnased. Esialgu räägin sellest, kuidas usk on seaotudpüramiididega ning seejärel kirjeldan erinevaid püramiide kronoloogilises järjekorras. Uurimismetoodika: Lääne Maakonna Keskraamatukogust leanutasin raamatuid, Lääne Maakonna Keskraamatukogu lugemissaalis paljundasin infot ajakirjadest ja raamatutest, Eesti Rahvusraamatukogu lugemissaalis uurisin ja paljundasin materjale, kodus otsisin materjale internetist. Allikmaterjali on üsna palju, erinevad raamatud ja internet. Raamatutest on tähtsamad: Hillar Palametsa ,,Vanaaja kultuurist ja olustikust", kus üsna põhjalikult on kirjutatud Tuntumatest püramiididest. Samuti M.V.Alpatov ,,Kunsti ajalugu". Interneti lehekülgedest on kõige põhjalikum Tallinna majanduskooli tudengi poolt loodud põhjalik interneti lehekülg: http://www.tmk.edu.ee/~nuku/pyramiidid/, sellel leheküljel on väga põhjalikult kirjutatud kõigist seitsmest maailmaimest.
Olemas kirjalikud allikad (nt sumeri, akkadi või hetiidi loomismüüdid, eeposed veedad jne). Ajaline sügavus enam kui 4000 aastat. Võimalik on luua keelelisi rekonstruktsioone (võrdlev keeleteadus) ja võrrelda mütoloogilisi motiive ja süzeesi, jälgida nende teisenemisi pikema aja jooksul (võrdlev mütoloogia). Soome-ugri rahvaste mütoloogia kohta pole võrreldavaid varaseid kirjalikke allikaid. Enamus allikmaterjalist on hiline folkloorne ainestik (alates 18. sajandist). Allikmaterjali väiksem ajaline sügavus. Suurem tähtsus keelelistel ja folkloori-alastel rekonstruktsioonidel. Vajadus kasutada neid allikaid, kus mütoloogiline aines esineb vihjeliselt (mütologeemidena). Soome-ugri rahvaste mütoloogiat ei või tõmmata indoeuroopa rahvaste mütoloogia ,,liistule" 15. Too välja tunnuslikud jooned, mis iseloomustavad komi folklooris tuntud müüti, mille käigus veelinnu munast luuakse maailm ja taevakehad.
Olemas kirjalikud allikad (nt sumeri, akkadi või hetiidi loomismüüdid, eeposed veedad jne). Ajaline sügavus enam kui 4000 aastat. Võimalik on luua keelelisi rekonstruktsioone (võrdlev keeleteadus) ja võrrelda mütoloogilisi motiive ja süžeesi, jälgida nende teisenemisi pikema aja jooksul (võrdlev mütoloogia). Soome-ugri rahvaste mütoloogia kohta pole võrreldavaid varaseid kirjalikke allikaid. Enamus allikmaterjalist on hiline folkloorne ainestik (alates 18. sajandist). Allikmaterjali väiksem ajaline sügavus. Suurem tähtsus keelelistel ja folkloori-alastel rekonstruktsioonidel. Vajadus kasutada neid allikaid, kus mütoloogiline aines esineb vihjeliselt (mütologeemidena). Soome-ugri rahvaste mütoloogiat ei või tõmmata indoeuroopa rahvaste mütoloogia „liistule“ 15. Too välja tunnuslikud jooned, mis iseloomustavad komi folklooris tuntud müüti, mille käigus veelinnu munast luuakse maailm ja taevakehad.
praktilised ja uurimistööd (nt töö allikate ja kaardiga, töölehe ja kontuurkaardi täitmine, arutluse kirjutamine, infootsing teabeallikatest ja infoanalüüs); tegevuspõhine õpe (nt dramatiseeringud, mudelite ja makettide valmistamine); õppekäigud ning muuseumis käigud. Hindamine Õpitulemuste kontrollimise ja hindamise vormid peaksid olema mitmekesised, sisaldama suulist ja kirjalikku küsitlust, tööd kaartide, dokumentide, allikmaterjali ja piltidega, referaadi ja uurimistöö koostamist, loovtööd ning arutluse kirjutamist. Üksikfaktide tundmisele tuleb eelistada olulisemate ajaloosündmuste ja nähtuste analüüsi nõudvaid ülesandeid. Allikaanalüüsi puhul hinnatakse allikast olulise info leidmist, selle hindamist ja võrdlemist, katkendi põhjal vastamist, kommenteerimist ning usaldusväärsuse üle otsustamist. Pildi- või fotoülesande puhul hinnatakse äratundmist, ajaloolise kontekstiga seostamist ning
piirkonna ja Eesti ala sõjakäokude ja rüüsteretkede kohta.8 Nüüdisaegsetest Eesti kroonikatest on välja antud erinevate autorite poolt erinevaid teoseid, mis kajastavad Eesti ajalugu aastatel 1899-2007.9 Nii või teisiti jääb ikkagi üle konstateerida, et uute tekstide avastamise hiilgeajad on ammu möödas ja et nüüd ning edaspidi saab uurimistöö seisneda põhiliselt juba ülemöödunud sajandil kindlaks kujunenud allikmaterjali raames. Mis ometi ei tähenda, et möödas oleks võimalused meie vanemast ajalookirjutusest midagi uut leida.10 6 ,,Oleviku minevikud" (2010) lk 90 7 ,,Oleviku minevikud" (2010) lk 92-94 8 ,,Oleviku minevikud" (2010) lk 95 9 ,,Oleviku minevikud" (2010) lk 95 10 ,,Oleviku minevikud" (2010) lk 995 Memuaarid Memuaarkirjandus on üks ajalookirjanduse liike, mida loetakse enam kui ajaloolaste teaduslikke uurimusi. Sõna memuaar on pärit prantsuse keelest ja selle all mõistetakse
ja süntees. 1 Uurimuslikel töödel on põhiosadeks ülevaade probleemi senisest uuritusest, uurimismetoodika, tehtud täiendavad uuringud ning tulemuste analüüs ja süntees, mis peab andma uut informatsiooni. Töö koosneb järgmistest osadest: · sissejuhatus, · uurimisvaldkonna teoreetilise taust (kirjanduses esitatu ülevaade), · uurimismetoodika ning allikmaterjali iseloomustus (sarnaste meetodite ja allikmaterjalide olemasolul ka valiku põhjendus), · tulemused ja nende analüüs. Rakenduslikel töödel (keskkonnakorralduse erialal) esitatakse lähteülesanne, milles kirjeldatakse probleemi täpsemalt kui sissejuhatuses ja vajaduse korral esitatakse tellija soovid ning eritingimused. Tellija poolt kirjalikult esitatud tingimused ja soovid tuleb paigutada töö lisasse. Arendusliku iseloomuga tööde puhul: · probleemiseade,
5. Kõrvuta loodusallegoorilist ja ritualistlikku lähenemist müütide uurimisel. 6. Kõrvuta psühhoanalüütilist ja strukturalistlikku lähenemist müütide uurimisel. 7. Too välja allikate iseloomust tulenevaid erinevusi indoeuroopa ja soome-ugri (uurali) rahvaste mütoloogiate uurimisel. soome-ugri rahvaste mütoloogia kohta pole võrreldavaid varaseid kirjalikke allikaid, enamus allikmaterjalist on hiline folkloorne ainestik (alates 18 sajand) soome-ugri allikmaterjali väiksem ajaline sügavus indoeuroopa müütidel suurem tähtsus lingvistilistel ja folkloristlikel rekonstruktsioonidel soome-ugri müütide uurimisel vajadus kasutada neid allikaid, kus mütoloogiline aines esineb vihjeliselt (mütologeemidena) soome-ugri rahvaste mütoloogiat ei või tõmmata indoeuroopa rahvaste mütoloogia liistule 8. Iseloomusta soome-ugri rahvaste usundilisi süsteeme ja neile iseloomulikke tunnuseid.
Ülevaatekirjutisi, uudseid seisukohavõtte. · Külli Kuusk sõnavara (magistritöö piibli õnnis-tuletiste seosest lähteterminitega, 2005) · Heiki Reila valmimas doktoritöö Uue Testamendi nn Stockholmi käsikirja kohta · Annika Kilgi magistritöö morfoloogilise mõtte arengust eesti vanemates grammatikates (2007), koostamisel doktoritöö esimese täispiibli (1739) verbimorfoloogia kohta. EKIs koostatud raamatuid vanade tekstide kohta: Allikmaterjali taaspublitseerimine: 1686. a Wastne Testament (2001), Eduard Ahrensi grammatika, artiklid + tõlge (2003), A. Thor Helle grammatika + tõlge (2006), Virginiuste Vana Testamendi tõlke osad (2003), Uue Testamendi tõlkekäsikirjade publikatsioon (2007). Viimase aja põhilised uurimisvaldkonnad · Morfofonoloogia: K. Prillop · Morfosüntaks: K. Habicht · Süntaks: P. Penjam, R. Klettenberg · Leksikograafia: TÜ vana kirjakeele uurimisrühm (kollektiivsed sõnastikud), K
süntagmaatilisel skeemil Claude Levy-Strauss - paradigmaatiline struktuur, binaarsed opositsioonid müütides 7. Too välja allikate iseloomust tulenevaid erinevusi indoeuroopa ja soome-ugri (või uurali) rahvaste mütoloogiate uurimisel. Soome-ugri ja indoeuroopa mütoloogiate erinevusi · Allikate erinevus soome-ugri rahvaste mütoloogia kohta pole võrreldavaid varaseid kirjalikke allikaid enamus allikmaterjalist on hiline folkloorne ainestik (alates 18. sajandist) · Allikmaterjali väiksem ajaline sügavus · Suurem tähtsus keelelistel ja folkloori-alastel rekonstruktsioonidel · Vajadus kasutada neid allikaid, kus mütoloogiline aines esineb vihjeliselt (mütologeemidena) · Soome-ugri rahvaste mütoloogiat ei või tõmmata indoeuroopa rahvaste mütoloogia "liistule" 8. Iseloomusta soome-ugri rahvaste usundilisi süsteeme ja neile iseloomulikke tunnuseid. Alepõletajate ja karjakasvatajate usund o Loodusjõud o Teadja/ravitseja
tuuakse viide ära enne lauselõpupunkti. Kui tsiteeritav seisukoht on liiga pikk või kõik samas lauses esitatu ei ole oluline käesoleva töö seisukohalt, võib tsitaati lühendada. Tsitaadis lause algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Tsitaadis ei ole lubatud liita üheks lauseks mitmest kohast võetud lausekatkendeid. Iga eraldi seisev lauseosa tuleb varustada omaette jutumärkidega ja viitega originaalile. Viites esitatakse allikmaterjali autori perekonnanimi, töö ilmumise aasta ja viidatud materjali paiknemise lehekülg (leheküljed). Nt: "Kükametsa elanikest 25 % on kiskjad ja 75 % taimetoidulised" (Jänes 2000:18). Kui allikmaterjali autor on asutus või organisatsioon (autoreid ei ole välja toodud nimeliselt), siis käsitletakse asutust või organisatsiooni autorina. Nt: (Kükametsa Loomakaitse Ühing 2000:14) Kui allikmaterjalis pole toodud töö autorit, esitatakse ümarsulus enne aastaarvu allika
• Tähelepanu keskmes spetsialiseerunud käsitöö, põllumajanduse korraldus, maksustamine jt elatusalad • Suhted teiste riikidega – sõjandus, aga ka kultuurikontaktid ja –mõjud, võistlusmoment Ühiskonna uurimiseks on oluline teada, millise elatusviisiga on tegemist. Siinkohal lähtekoht Service’i jaotus Eluviisist ja elatusallikatest lähtuvalt tuleb valida sobiv uurimisstrateegia Ühiskonnakorralduse kohta käiva allikmaterjali leidmine võib olla probleemne, sageli tuleb kombineerida erinevaid allikaliike (nt kirjalikud allikad, kui neid on, etnoarheoloogilised paralleelid) Identiteedi uurimine arheoloogide huviorbiidis aastakümneid, kuid sageli pole võimalik üksikut materjalis eristada, samuti on keeruline andmeid mõtestada, arvestamata ühiskonna kohta seni oletatut Pikaajalised kliimamuutused: mida uuritakse? • Ookeanisetted – mikrofossiilide uuringud – liigid, arvukus, 18O /16O hapniku
materjalimapp, st et kindlasti tuleks sõnastada uurimuse põhiidee (põhiväide) ja jõuda järelduste, üldistusteni. Põhiidee sõnastamisel aitab õpilast nt väide: Ma tahan oma uurimistööga uurida seda, kas/kuidas/miks ... Töö planeerimine. Pärast teema valimist tuleks koostada ajakava. Kui on plaanis uurimise käigus kedagi intervjueerida, tuleb koostada küsitlusleht. Pannakse paika esialgne uurimistöö struktuur. Teemakohase allikmaterjali kogumine ja bibliograafia koostamine. Õpilane uurib õpetaja juhendamisel teemakohaseid materjale internetist, raamatukogust jm, küsitleb vajadusel teemaga seotud inimesi. Huvipakkuvate materjalide põhjal koostatakse allikmaterjalide nimekiri koos vajalike viidetega (autor, pealkiri, Interneti aadress jm). Kui uurimistöö aluseks on ilukirjandusteos, loeb õpilane teose läbi ja täidab lugedes uurimisteemat silmas pidades erinevaid ülesandeid.
Strukturalistlik lähenemine näeb Vladimir Proppi nägemuses seost muinajuttude ja müüdi vahel, mõlemad põhinevad samal süntagmaatilisel skeemil. 7. Too välja allikate iseloomust tulenevaid erinevusi indoeuroopa ja soome-ugri (uurali) rahvaste mütoloogiate uurimisel. Soome-ugri rahvaste mütoloogia kohta pole võrreldavaid varaseid kirjalikke allikaid. Enamus allkimaterjalist on hiline folkloorne ainestik ja seda alates 18.saj. Allikmaterjali väiksem ajaline sügavus Suurem tähtsus lingvistilistel ja folkloristlikel rekonstruktsioonidel Vajadus kasutada neid allikaid, kus mütoloogiline aines esineb vihjeliselt Soome-ugri rahvaste mütoloogiat ei või tõmmata indoeuroopa rahvaste mütoloogia liistule, kuna selle tagajärjel saadakse ebasobivaid järeldusi. Indoeuroopa rahvaste mütoloogiat uurides on võimalik kasutada materjale, mis
palvetunde pidama. Nad käivad ka kirikud ning kuuluvad kiriku kogukonda, kuid kirik ei anna neile seda, mida nad saavad enda palvetundides, kus nad ise arutavad pühakirja, loevad seda ette jne. On mõjuvam, kui kohalike pastorite vigases eesti keeles loetud tekstid ning manitsused. Eesti jaguneb geograafilises mõttes kaheks: meresidusad alad ja mittemeresidusad alad. Samas saab Eestis jagada kaheks ka keelevahe põhjal. Kihelkond on madalaim tasand, mille kaudu on kogutud allikmaterjali. Kihelkond kui identiteedikeskus. Kihelkonnakeskus kui tõmbekeskus. Kihelkond on ala, mille inimesed moodustasid ühe koguduse, mille rahvas käis ühes kirikus. Omast kihelkonnast tavaliselt kaugemale ei satutud. Abiellumised olid tavaliselt kihelkonna piirides, kuna noored said kokku tavaliselt pühapäeval kirikus. Igas kihelkonnas on teatud hulk mõisasid (u 10), mõisade omanikud on kiriku eestseisused, toetavad kirikut
formaalse ja materiaalse kehtivuse küsimuse lahendamine. 4) kvalifitseerimine, st reaalse koosseisu ja vastavate abstraktse(t)e koosseisu(de) analüüs ja süntees ning nende fikseerimine. Vähemalt selles staadiumis (võimalik, et ka juba eelnevas) tuleksid kõne alla veel järgmised kaasuse lahendamist toetavad tegevused: 1) sarnaste kaasuste uurimine; 2) kohtupraktika uurimine; 3) avaliku teabe uurimine; 3) erialateatmike, kommentaaride ja muu erialase allikmaterjali, sh õigusteoreetilise kirjanduse uurimine; 4) abistada võib asjatundja (ekspert); 5) võrdleva õigusteaduse uuringud; 6) muud täiendavad uuringud ja asjas teabe kogumise allikad. Formaalne kooskõla PS-ga hõlmab: 1) kooskõla pädevuse, menetluse ja vormi osas; 2) kooskõla määratuse põhimõttega (ka õigusselgus) (§ 13 lg 2); 3) kooskõla parlamendireservatsiooniga (§ 3 lg 1 1. lause ja § 87 p 6). Materiaalne kooskõla PS-ga hõlmab:
Seega oli põlluharimine ja karjakasvatus Aafrikas suhteliselt laialt levinud. Aafrikas puudub tegelikult pronksiaeg. Kuigi pronksivalu oli tundud, ei muutnud see kunagi peamiseks tööriistade materjali. Allikmaterjaliga on probleem, sest Aafrikas (peale Egiptuse) ei kujunenud tsivilisatsioonidel kirja (enne eurooplaste tulekut), seega ei eksisteeri nende ühiskondade kohta oma kohalikku kirjalikku allikmaterjali. Seega on peamised kirjeldused etnoloogilised ning pärinevad võõrastelt ränduritelt. Esimesed kirjelduse pärinevad araablastelt (alates 7. sajandist pKr), järgmine suur grupp on 15.-16. sajand (eurooplaste koloniaalvallutused), kus esimesed allikad pärinevad portugallastelt. Kirjeldatakse kohalikke kompleksseid ühiskond, kus paljudel juhtudel võib kõneleda riigist. Kogu informatsioon oli aga eelkõige rannikualade kohta. Aafrika sisemaad jõudsid eurooplaste vaatevälja
saj teisel poolel – võib rääkida seoses baltisakslastega, nende puhul veidi varem, saj esimesel poolel. Tartu Ülikooli taasasutamine, mõjutas baltisaksa keskklassi kujunemist, eestlaste jaoks 19.saj lõpp-20.saj algus. 19.saj lõpus oskasid pea kõik eestlased lugeda, kirjutada – rahvahariduse algus 19.saj keskel. Eestlaste omavalitsus, vallad, vallakohtud. 19.saj teine pool – suured, põhimõttelised ümberkorraldused Eesti ühiskonnas. Eesti uusaja ajaloo allikad. Allikmaterjali hulk kasvab väga suurel määral. Kvantiteet kasvab väga tõsiselt, eelkõige just 19.saj puhul, aga ka 18.saj. Uute allikaliikide ilmumine, mida varasemasest ajast kasutada pole: 1) rahvastikuajalugu – hingeloendid (hingerevisjonid), maksukohuslaste väljaselgitamine, loendis välja toodud ka naised, asehalduskorra alguses, pearahamaksu maksmiseks vaja teada maksukohuslaste arvu (ainult mehed, talupojad, linnaelanikest madalam kiht), 1782. esimene loendus; kirikumeetrikad (kõik
Eestimaa Kommunistliku Partei ajaloo uurimine, ühenduses ka revolutsioonilise liikumise uurimisega ning selle PAI juures on äärmiselt oluline see, et selle juurde pandi ka parteid arhiiv, see asutus, mis talletas partei tegevusega seotud dokumendid. Esialgu selle arhiivi kogud ju väga suured ei olnud. Need arhiivid oli ajaloolastele suletud kuni 1980. teise pooleni välja. Sõjajärgse partei ajaloo uurimine oli üsna komplitseeritud valdkond, sest ei saanud allikmaterjali kasutada. Alates 61. aastast sai Partei Ajaloo Instituut omale õiguse läbi viia väitekirjade kaitsmist. Esialgu oli PAI alla kümne inimese, kuid mida aeg edasi, seda rohkem sinna inimesi võeti ning 1970. lõpus oli PAI tööl üle 60 inimese - päris suur arv. Ka PAI oli teatud mõttes oma väljaanne 1960. algusest üllitati kogumik "Töid EKP ajaloo alal". Seal ilmusid üsna olulised partei ajalugu puudutavad uurimused. 1947. al kui PAI loodi, siis direktori ametikoht kui sisepoliitilise
kirjutatud, kahtlase usaldusväärsusega. Kreeka tekstid-kus figureerivad foniiklased, seal on neist juttu üldsõnaliselt, et peamiselt mereröövlid, rohkem on neist jutte Kartaagolastest, väga palju infot me ei saa. Asüüria tekstid, küllaltki informatiivsed, asüüria kuningad hiline 8 saj -7 panid aastase täpsusega kirja oma sõjaretked. Seal kajastub ka teiste riikide ajalugu kuid ainult välisvallutajatena. Meil pole arvestatavat kohapealselt allikmaterjali(v.a VT) Kirjutasid mitte savi tahvlitele, vaid hävivale materjalile, papüürusele.Millalgi oli rikkalik foniikia kirjavara, mis pole meieni jõudnud, üksikud raidkirjad on aga need on kuningate hauaraidkirjad valdavalt. * Kujunes rodu linnriike, kolm kuulsamat: Byblos, koht kus foniikia kiilkiri ehedal kujul valmis sai, kaks uut suurriiki Sidon ja Tyros. Need olid monarhiliselt valitsetud linnriigid, mille eesotsas seisis kuningas, olid olulised kaubanduslikult ja käsitöölislikult
olemasolust samas valdkonnas. Lisaks tuleb vaagida materjalile juurdepääsu. Digiteeritava materjali valikul on põhiline alljärgnev. · Hinnata originaalide konserveerituse astet ning nende asukoha kindlakstegemise ja digitaalkujul kättesaadavuse võimalusi. · Juurutada säilituspõhimõtted originaalidele, mis vajavad hädasti konserveerimist ja mille digitaalversioone ei saa algteoste kriitilise seisukorra tõttu kasutajatele kättesaadavaks teha. · Hinnata allikmaterjali asjakohasust siduskasutuseks. · Arvutada välja digiteerimiskulud. Autoriõiguste kaitseks peavad pildid olema varustatud nähtamatute vesimärkidega. Konkreetses kultuuriprojektis oma eesmärke taotlev kultuuriüksus peab arvestama koostalitlusvõime ja andmete taaskasutamise vaatenurki. Pärandi digiteerimisega seotud tegevused sõltuvad tehnoloogia kiirest arengust, mille tõttu tuleb arvestada vajadust korrastada andmeid ning rakendada edumeelseid kultuuri
Nagu ühiskonnas, nii ka toimetustes leidis aset hulk sündmusi, mille koht oli pikka aega vaid mälus, nö ridade vahel nii nagu õpiti ridade vahele peitma oma meelsust või tegelikkust. Meid huvitab, oli see ellujäämisküsimus, kas ajakirjanik olla oli kerge või raske ja milliseid kompromisse see nõudis. Niisugused küsimused saavad vastuse üksnes elulugude ja mälestuste kaudu. Allikakriitika tähtsus Allikakriitiline lähenemine nõukogude ajakirjandusloole Nõukogude-aegset allikmaterjali kasutades tasub tähele panna järgmist: 1. Olukordi kirjeldati ideoloogiliselt ja propagandistlikult nö klassipositsioonilt, tihti kasutati viiteid marksismi klassikutele ning viimaste tsitaate, et midagi "tõestada" või paika panna. 2. Tsiteerides okupatsiooniaegseid uurimusi, tõstab tänane uurija nad uude konteksti, kus vaatenurk muutub ja nõuab lähemat selgitamist, mida millegi all mõeldud on. Võib jääda märkamata "ridade vahele kirjutatu". 3
ole teada ka sellele stiilile viitavaid orkestrinimesid; kõigis teadaolevates koosseisudes, nagu tabelist näha, oli viiul, mis teatavasti diksiländorkestri koosseisu ei kuulu. Esimesed konkreetsed andmed mängustiili kohta on teada The Murphy Band’ilt. Nagu Kurt Strobel oma mälestustekassetil räägib (Strobel 1979), valisid nemad oma eeskujuks parimad inglise orkestrid – Savoy Orpheans’i ja Jack Hyltoni orkestri. Siin võib muidugi olla põhju- seks allikmaterjali kättesaadavus – nimetatud orkestreid võis kuulda, s.t neilt oli võimalik ka õppida, igaõhtustes Londoni BBC tantsumuusika saadetes, ameerika orkestreid sai kuulata ainult heliplaatidelt, mida oli tunduvalt keerukam hankida. Džässmuusikas on palju tunnetus- likku, mida pole võimalik noodikirjas väljendada, ning seda saabki vaid tõeliselt häid muusi- kuid ja orkestreid kuulates õppida. Neilt kirjutati maha nii seadeid kui kuulsuste soolosid ja õpiti mõlemast
annaabi.ee 
