iseloomustaks väga hästi su referaati ning oleks põhimõtteliselt su kogu töö paari sõnaga kokkuvõte 5. Töö liik 6. Juhendaja amet ja ees- ning perekonnanimi 7. Konsultant 8. Töö valmimiskoht ja aeg (koma vahele ei panda) Sisukord Peale tiitellehte järgneb sellele sisukord. Koostades sisukorda, ei märgita sel lehel tema nimetust. Sisukord pannakse automaatselt pealkirja laadide põhjal. Sisukorras ja töös sissejuhatuse, kokkuvõtte, allikaloendi ja lisade ette töö järjekorranumbrit ei panda. Lisad nummerdatakse omaette ja need võib pealkirjastada eraldi. Sissejuhatus Sissejuhatuse on soovitatav kirjutada täiesti valmis siis, kui su töö põhiosa on valmis. Sissejuhatuses tuleks kindlasti rõhutada teema tähtsust ning vajalikkust. Sissejuhatustes on tavaliselt kirja pandud varasemad seisukohad, püstitatakse hüpotees ning viis, kuidas oma Ees- ja perekonnanimi Kool
teaduslikkus ning usaldatavus; • töö teoreetiline tase kirjandusallikate refereerimistase, kirjandusandmete esitamise adekvaatsus, kirjandusallikate teemakohasus, lõputöö järelduste teoreetiline tase; • töö uurimusliku osa analüüs uurimuse maht, uurimistulemuste esitamise süsteemsus, tulemuste analüüs, tabelite, jooniste kohasus, järelduste vastavus uurimistulemustele; • töö vormistus, liigenduse sobivus, keeleline korrektsus, viitamise õigsus, kasutatud allikaloendi täpsus, töö terviklikkus ja lõpetatus, töö tehnilise vormistuse vastavus õppeasutuses kehtivale kirjalike tööde juhendile; • töö praktiline väärtus uurimistulemuste rakendamisvaldkond ja võimalikud rakendamisviisid; • esiletõstmist väärivad momendid, tulenevalt töö sisust sõnastab need retsensent, arvestades teema aktuaalsust, metoodika originaalsust, probleemiasetuse uudsust, empiirilise materjali mahtu ja sisukust, katsetulemuste tähtsust jms.;
keskendumist väärt. Kui tekst on keskendumist väärt, siis tuleb teha märkmeid, et hiljem töö tegemist lihtsustada. Tutvuda tuleb raamatu sisukorraga, vaadata teksti avaldamise aega ja autoreid ning lugeda kokkuvõtteid, selleks et silme ette manada endale ettekujutus. Enne tõelist lugemist tuleb vaadata ka autori tuntust ja autoriteeti, allika vanust ja allika usutavust. (2004: 102103) Koostada saab ka allikaloendi, allikakaardi. Allikakaardile märgitakse: 1) Autori täielik nimi või kui autoreid on mitu, siis kõikide täielikud nimed, samuti toimetaja või toimetajate nimed. Perekonnanimi kirjeldatakse enne, siis eesnimi. Kuigi lõplikus allikaloendis kasutatakse eesnimedest ainult algustähti, tuleb eesnimed kaardile märkida täielikult. Kuskil võib vaja minna täielikke nimesid. 2) Väljaande ilmumisaasta. 3) Väljaande nimi ja võimalik täpsustav nimetus. Märgi vahemärgid hoolega
analoogist (st Kolmekümneaastasest sõjast), ei osuta neile võrdluste ja paralleelide toomise abil, vaid käsitleb neid otsekui olekski tegu tema aja paradigmaatiliselt suurima ususõja mudeliga nõnda ei ole Karl XII enam ,,nagu" Gustav Adolf ja tema troonijärglane, vaid (uus) Gustav Adolf (või Juliuste dünastia alusepanija või Aleksander Suur) ise. (katkend Janika Pälli artiklist, TÜAK 2011) Allikaloend ja märkmed Alusta tööd üldise allikaloendi koostamisest (see võib hiljem loomulikult täieneda) Kõik märkused peavad olema varustatud täpse viitega (säästab hiljem vormistamise aega) Head märkmed on selged, täpsed ja täielikud Kopeerimine on küll lihtne, aga läbimõeldud ümberkirjutus lihtsustab edasist tööd Jälgi, et mõte oleks õigesti edasi antud Viitamine ja plagiaat Iga mõte, mida sa ise välja ei mõtelnud, vajab viidet Üldteada entsüklopeedilisi fakte ei viidata
annaabi.ee 
