mõjutab seda, kuidas nähakse tegelikkust. Isegi, kui vahel tehaks vigade parandusi. Autor tõi näiteks olukorra, kui Aktuaalne Kaamera oli lasknud eetrisse loo, et koos põgenikega võivad Euroopasse imbuda ka terroristid, ning isegi näidati pilte, mis kujutasid relvadega mehi, kes teesklesid põgenikke. Kuid see lugu ei olnud tõsi. Autori pakutud lahendused: Antud probleemile pakkus Velmet lahenduseks seda, et ajakirjanikud peavad olema topeltkarmilt allikakriitilised ning ei tohiks kasutada ebausaldusväärseid allikaid. Pealkirja sõnastus ja tekstiga sobivus: Minu arvates sobib pealkiri “Põgenikekriisi käsitlemine meedias - hindeks kolm miinus” artikli tekstiga üsna hästi kokku, sest terves artiklis autor räägib, et meedia on maalinud põgenikest ülejäänud maailma jaoks vale pildi. Pealkiri ise on võibolla natukene liiga pikk, aga kindlasti äratab see inimestes tähelepanu niiet nad tõesti loeksid artiklit, mitte ei jätaks seda vahele.
preestipühitsusest, nagu see on kiriku arvates või on olulisem preestri eeskuju ja väärikas olemine nagu ketserid arvasid. Ketserlust kandis ühel või teisel puhul sotsiaalne rahulolematus. Ketserluse levik toimus 12. saj keskpaigast 14. saj alguseni eelkõige Lõuna-Euroopas. Sotsiaalsete põhjuste kõrval ka religioossed ajendid eelkõige usuline liikumine, Ketserite eesmärk oli eelkõige lunastus ja õndsuse saavutamine. Ketserluse uurimise puhul on takistuseks ka allikakriitilised probleemid kui õpetlased ja inkvisiitorid kirjeldasid ketserlike doktriine, siis lähtusid nad enda eelteadmistest ja haridusest, mis põhines kirikuisade tekstidel. Uusi liikumisi, mõttevoole kirjeldati Augustinuse sõnavara abil, mis oli u 1000 aastat vana. Nad nägid mitteortodoksetes liikumistes asju, mida nad enda arvates tundsid ära kirikuisade teostest kirjeldasid ketsereid nagu manihhaiste. Templirüütlite vastased süüdistused gupeeruvad
annaabi.ee 
