Seejuures olid tema teravad ütlemised alati omal kohal. Mustakaanelisse Eesti tarkuseraamatusse on raiutud, et Suits koos Tuglasega rajas XX sajandi alguskümnendeil eesti kunstinõudliku kirjanduskriitika ning ülikooliõppejõuna kujundas akadeemilise rahvusliku kirjandusteaduse sündi. 1924. aastal asutatud Akadeemilist Kirjandusühingut sai ta juhtida kuni 1941. aastani. Suits rakendas kirjandusloolises uurimises kultuuriajaloolist vaateviisi ning keskendus allikakriitikale ning vanema eesti kirjanduse (eriti K. J. Petersoni ja Fr. R. Kreutzwaldi loomingu) tundmaõppimisele. Enne omariikluse sündi oli Suits olnud oma noorusajale omaselt tuline poliitikamees ja riigiehitaja. Tema oli esimesi, kes hakkas Eestile nõudma riiklikku iseseisvust. Eesti Sotsialistiderevolutsionääride Partei keskkomitee liige Gustav Suits oli ,,Eesti Töövabariigi" idee autor. 1918. aastal, kui noorel riigil tuli end maailmas nähtavaks
Kroonika jäi pooleli (sest suri ära!). Christian Kelch- Rootsi aja lõpu kirikuõpetaja, võttis eelnevate tööd kokku, viis ka lõpule! Trükiti isegi ära ja Leimus on ka eesti keeles avaldanud. „Liivimaa ajalugu“ keskendub Eesti ja Läti ajaloole kuni 1690.aastani. Rootsimeelne. Otto Fabian von Wrangell- Eesti- ja Liivimaa kroonika, viimane tõsiseltvõetav kroonika. Pärast teda hakati üld juba rohkem tähelepanu pöörama allikakriitikale ning kroonikad polnud enam soositud kirjutusvorm. 5 III BALTI-SAKSA VALGUSTUSLIK AJALOOKIRJUTUS (18.sajandi keskpaik – 19.sajandi algus). Janet Laidla, hea ülevaade 17.sajandi balti kroonikakirjutusest. Ilminguid võib leida juba 17.sajandil. A) Erudiitlik-antikvaarne suund. Rajajaks Johann Gottfried Ardnt. Filoloog, oskas hästi keeli
annaabi.ee 
