Erikool kui arenduskeskus kodune töö, koos õpilase ja õppejõu vigadeparandusega
erikoolides halvenenud.
Mitmed uuringuid erikoolide tulemuslikkusest on analüüsinud õpilaste edasist käekäiku peale
erikoolist lahkumist, eelkõige noorte retsidiivsust ehk õigusrikkumiste jätkuvat sooritamist.
Erikoolist lahkunud neidude ja noormeeste kriminogeensust hinnatakse kõrgeks, erinevate
uuringute andmetel jääb retsidiivsete kasvandike hulk vahemikku 35%-100%.
2005. - 2006. aastal Kristi Kõivu ja Ene Mägi (2006) Allikakirjest pole leitav! tehtud ulatuslik
uuring näitas, et erikoolide (pöörake tähelepanu, mis liiki erikoolidest on jutt!) [4] toimimist
takistab nende ebaselge staatus ja funktsioonid, ressursside ja spetsialistide nappus ning
puudused kasvatustöös. Erikoolide töötajate vahel valitsesid konfliktsed suhted ning õpilaste
suhteid iseloomustas vägivald ja kiusamine. Samuti selgus, et
erikoolidel on totaalse asutuse tunnusjooned: hierarhiline juhtimine ja ülesandekeskne