Allergeene on väga palju: · Erinevad tolmud, mis võivad pärineda mitmesugustest ainetest ja materjalidest ning on ka koostiselt ja toimelt erinevad. Tolmud sattuvad organismi peamiselt hingamisteede kaudu ning ärritavad neid. Samuti võivad erinevad tolmud ärritada silmade sidekesta ja nahka. Nendeks tolmudeks võivad olla näiteks elamutolm, puude õietolm ja taimede õietolm. · Loomseteks allergeenideks nimetatakse allergeene, mis on tavaliselt loomade karvad ja naha osakesed. Kõige sagedamini tekitab allergiat kass ja koer, kuid ka merisiga, küülik, hamster, hobune ja teised loomad, kellega puututakse tihedalt kokku. Allergiat võivad tekitada ka karusnahast tooted. · Allergiat võivad põhjustada ka nõelavad putukad - mesilased, herilased, sääsed jt. Allergeenideks on nende kehaosakesed või mürgid. Selline ülitundlikkus võib
kroonilisi allergilisi haigusi (allergiline dermatiit e nahapõletik, konjuktiviit). Toiduallergia nähud väljenduvad sagedamini nahal (nõgeslööve, angioödeem, ekseem, dermatiit, gastriit, soolepõletik). Toiduained-allergeenid kahjustavad ka hingamiselundeid (allergiline nohu, allergiline bronhiit või bronhiaalastma). Harvem esineb kahjustusi silmade, kuse- ja suguelundite, südame ning mõningate teiste elundite poolt. Eestis on kõige sagedamini allergeenideks piim, munad, kala, krabid, vähid, mesi, teraviljad ja pähklid. Piim Allergeeniks ei pruugi olla kogu piim, vaid selle üksikud koostisosad (näit albumiin või kaseiin). Kõige sagedamini on allergeeniks lehmapiim. Sellest põhjustatud allergiliste reaktsioonide vältimiseks on võimalik asendada lehmapiim sojapiimaga, mille sensibiliseerivad omadused on tunduvalt nõrgemad. Ka piima keetmine võib muuta selle talutavaks. Mõned taluvad hästi hapupiima, keefiri, jogurtit, rasvavaba piima,
- soodustada organismi allergiseerumist õietolmudega. Pollinoosinähud esinevad vaid allergeeni, see on õietolmu tolmeperioodil. Ülejäänud osa aastast võib see inimene olla täiesti vaevusteta, terve. Ettevaatlikud peavad pollinoosihaiged olema ravimtaimede ja meega, eriti aga õietolmuga mett kasutades, sest ka see võib neil esile kutsuda ägedad haigusnähud. Parem, kui õietolmuallergikud nendest toiduainetest üldse loobuksid.(1) Loomsed allergeenid Allergeenideks on tavaliselt loomade karvad ja naha osakesed. 5 Sagedamini tekitavad allergiat kass (eriti kassi sülg) ja koer, aga ka merisiga, küülik, hamster, hobune ja teised loomad, kellega kokku puututakse. Ka ülitundlikkust loomade (eriti kassi, koera) suhtes esineb linnas sagedamini kui maal, sest linnas elatakse loomadega otse kontaktis (samas korteris). Allergiseerida võivad samuti karusnahast kraed, kasukad, mütsid, vaibad
AIDS-i põhjustab HI-viirus, mis nakatab immuunsüsteemi talitluseks vajalikke rakke, muudab nende talitlust nii, et nad ei suuda enam patogeenidele reageerida. AIDS on praegu ravimatu haigus. Allergia Ehk ülitundlikkus on immuunsüsteemi liiga tugev reaktsioon pealtnäha ohututele ainetele. Allergiahaiguste tagajärjel võivad kahjustuda hingamiselundid, nahk, limaskestad, veresooned, süda, liigesed, seedeelundid, neerud, närvisüsteem. Allergeenideks ehk allergia tekitajateks on mitmesugused ained, ravimid, kemikaalid ning õhus leiduvad osakesed. Palavik Palavik on nähtus, kus kehatemperatuur tõuseb tavalisest kõrgemaks. See pole haigus, vaid näitab seda, et organism reageerib nakkusele. Mõõdukas kehatemperatuuri tõus stimuleerib organismi kaitsemehhanisme ja pidurdab paljude patogeenide arengut. Väikese palaviku korral ei tasu võtta ravimeid. Palavik Tänan tähelepanu eest!
sisaldavad epoksüvaiku, triglüsidüüliotsüanuraati (TGIC) ja muud. Need võivad tekitada kontaktnahapõletikku, bronhiaalastmat, isegi allergilist alveoliiti (kopsualveoolipõletikku). Atsiridiine sisaldavad värvid ja lakid põhjustavad samuti allergilisi kutsehaigusi. Mõningad värvid ja lakid sisaldavad epoksüvaiku, akrülaate, akrüülmonomeeri ja ultravioletkiirguse (UV kiirguse) abil kõvendavaid lisandeid, mis võivad olla allergeenideks. Tapeedi sideained sisaldavad mõnikord formaldehüüdi, muid hallitusseente vastaseid vahendeid ning kloriatseetamiidi (allergia oht). Käte puhastamiseks kasutatakse tärpentini. Ka muud orgaanilised lahustid võivad olla nahakahjustuste ja/või allergia põhjuseks. Maalritel täheldatakse käe (käte) ülepingutusest põhjustatud kutsehaigusi. Mürgistused värvidest ja orgaanilistest lahustitest. Remonid ja maalritööd tehes puutuvad tööajad
6...12 aastastele lastele sobib anda ka Kuidas tekib? · Laps aevastab tihti Faringodol Forte`t, mis leevendab neelu põletikku. Allergeenideks, mis ninaneelupõletikku · Kihelus ja kipitus kurgus esile kutsuvad, on toatolm, taimede Alles siis, kui nina on puhastatud ja õietolm, koduloomade karv ning isegi · Ninast eritub rohkelt vesist eritist limaskesta turse on vähenenud, võib ravimid ja nakkuslikud tegurid
ALLERGIA Allergia on immuunsüsteemi ebatavaliselt äge reaktsioon mingi aine suhtes. Aine võib olla pealt näha ohutu, kuid võib tekkida tugev vastureaktsioon. Tavapäraselt tegeleb immuunsüsteem bakterite, viiruste ning toksiinide kahjutuks tegemisega ehk omab kaitsvat ülesannet. Allergiat võib esineda igas vanuses. Ained, mille suhtes organism on ülitundlikuks muutunud, nimetatakse allergeenideks. Nendeks võivad olla toiduained, õietolm, kodutolm, kemikaalid, loomad, ravimid vms. Esmakordsel allergeeniga kokkupuutel tekib tavaliselt tagasihoidlik reaktsioon, mis tingid antikehade ehk kaitsekehade tekke inimese organismis. Teistkordsel kokkupuutel tekib aga äge reaktsioon, mis võib avalduda mitmesuguste erinevate haigusnähtudena (sügelemine, kõhulahtisus, iiveldus jne).
ALLERGIA Mis see küll olla võiks ? Mis on allergia? Allergia on immuunsüsteemi ebatavaliselt äge reaktsioon mingi aine suhtes.Ainet, mis tekitab allergiat, nimetatakse allergeeniks. Allergia võib tekkida praktiliselt kõige suhtes, kuid sagedamini on allergeenideks toiduained, õietolm, kodutolm, kemikaalid, loomad, ravimid vms. Kuidas allergia tekib? q Allergilise haiguse tekkimise eeldus on kokkupuude ainetega, mille vastu organismis on moodustunud vastuaineid - immunoloogiliselt aktiivseid rakke ehk lümfotsüüte. Kui satutakse uues-ti selliste ainetega kokku, hakka-vad immuunsüsteemis mingil põhjusel toimuma biokeemilised reaktsioonid, mis põhjustavad allergilisi sümptomeid. q
Kutsehaigused mis ohustavad,meie erialal. Katri n Veber Võimalikud kutsehaigused on tüsistunud veenilaiendid jalgadel, ärrituslik nahapõletik ja allergilised haigused. Juuksurid puutuvad tööl kokku mitmesuguste keemiliste ainetega, mil on nahka ja limaskesti ärritav, aga ka allergiat tekitav toime. Allergia võib ilmneda isegi kliendi juuste ja kõõma suhtes. Tähtsamateks keemilisteks allergeenideks on juustevärvid, mis sisaldavad ammoonium- parafenüleendiamiini, persulfaati, ursooli jm, püsiloki kemikaalid, ampoonid (sisaldavad formaldehüüdi, bensoehappe derivaate jm), soengulakid (koostises on looduslik vaik ellak). Habemeajamiskreemides leidub Peruu balsamit, mis sageli põhjustab allergiat. Ka desinfitseerivad vahendid (nt formaliin) on allergeenid. Kui küünelakk satub nahale, võib seegi põhjustada allergiat. Juuksuri nikeldatud esemed (nt käärid) sisaldavad niklit
konservantidega, milleks on sageli happed. VÄRVAINED - selles rühmas on eriline koht allergia põhjustajana parafenüüleendiamiinil ja selle derivaatidel. Need ained on allergiliste reaktsioonide põhjustajaks juuste, kulmude ja ripsmete värvimisel. Seoses bioaktiivseid lisandeid sisaldavate kosmeetikavahendite populaarsuse kasvuga esineb üha sagedamini reaktsioone valkudele ning taimse ja loomse päritoluga ekstraktidele. Need komponendid võivad olla iseseisvateks allergeenideks, aga põhjustada ka õietolmu ja toiduallergia korral ristallergiat. TAIMSEID VALKE SISALDAVAD kummel, saialill, nõges, aaloe, nisuidud, avokaado, kiivi, tsitrusviljad, pähklid (ka kookos), porgand, seller, rabarber, mesi jt. Sageli on allergeenideks mesilasvaha, mida kasutatakse puudri ja pumatite valmistamiseks, ja kampol, mida kasutatakse ripsmetussi ning küüne- ja juukselaki valmistamisel. BIOAKTIIVSED EHK LOOMSEID VALKE SISALDAVAD:piima ja muna valgud
Puhastusvahendid. Esineb kokkupuude kemikaalidega üldkasutatavate puhastusvahendite näol. Puhastusvahendite kasutamisest on võimalik allergia oht. Vale puhastusvahendite kasutamine võib tekitada kergemaid tervisekahjustusi. Riskitase- keskmine Lahendus: Hoolikalt lugeda puhastusvahendi kasutusjuhendit või ohutuskaarti. Kasutada kindaid. Mitte kasutada pudeli millel ei ole sildi( juhendi). Bioloogilised ohutegurid. Allergeensed tolmud. Allergeenideks võivd olla tööruumide õhus lenduvad ained (kuumad toiduaurud, maitseainetest erituvad eeterained) juurviljade, pähklite, herneste tolm. Allergia võib väljenduda naha- või hingamisteede kahjustusena - nohu, kurgukaebused, astmat. Riskitase- madal Lahendus: Võimalused vältida kokkupuudet allergeeniga toiduainete töötlemisel ja köögitöös. Mõningate tööoperatsioonide korral saab kasutada hingamisteede kaitsevahendeid. Bakteriaalsed nakkused
tolm, suits jm. - soodustada organismi allergiseerumist õietolmudega. Pollinoosinähud esinevad vaid allergeeni, see on õietolmu tolmeperioodil. Ülejäänud osa aastast võib see inimene olla täiesti vaevusteta, terve. Ettevaatlikud peavad pollinoosihaiged olema ravimtaimede ja meega, eriti aga õietolmuga mett kasutades, sest ka see võib neil esile kutsuda ägedad haigusnähud. Parem, kui õietolmuallergikud nendest toiduainetest üldse loobuksid. LOOMSED ALLERGEENED Allergeenideks on tavaliselt loomade karvad ja naha osakesed. Sagedamini tekitavad allergiat kass (eriti kassi sülg) ja koer, aga ka merisiga, küülik, hamster, hobune ja teised loomad, kellega kokku puututakse. Ka ülitundlikkust loomade (eriti kassi, koera) suhtes esineb linnas sagedamini kui maal, sest linnas elatakse loomadega otse kontaktis (samas korteris). Allergiseerida võivad samuti karusnahast kraed, kasukad, mütsid, vaibad. Oma riiete, juuste ja nahaga levitavad
kasvav P. citrinum ja rohehallituse tekitaja toiduainetel P. expansum. Enim levinud mikroseened ehitistes ja nende mõju tervisele. · P. citrinum P. expansum Enim levinud mikroseened ehitistes ja nende mõju tervisele. · Cladosporium Enim levinud mikroseened ehitistes ja nende mõju tervisele. · Cladosporium elab meie kodus mööblil, vaipadel, riidematerjalil, värvitud pindadel ja ventilatsioonitorudes. · Osa selle perekonna liike peetakse tugevateks allergeenideks. · Allergeen on allergiat tekitav aine. · Allergeenianähtudena ilmuvad nahalööbed, ninalimaskesta ärritus ja bronhiit. Enim levinud mikroseened ehitistes ja nende mõju tervisele. · "Must hallitus" Enim levinud mikroseened ehitistes ja nende mõju tervisele. · "Must hallitus" on rohekasmustade kolooniatena kasvav hallitusseen, kes eelistab rohke tselluloosi- ja vähese lämmastikusisaldusega materjale. · Halvaks peetakse teda võime tõttu sünteesida
Päeva oleks soovitav alustada pudruga, kuna maks on öösel puhanud, siis vajab see uut energiat süsivesikute näol ning seda just puder pakubki. Putrudeks sobivad kõik tarbitavad teraviljad. Gluteeni sisaldavaid teravilju tuleks lapsele tutvustada alates 7 kuu vanuses. Alles pärast teraviljasaadusi tulevad kõne alla puuviljad. Hästi sobivad metsa- ja aiamarjad. Maasikas ja must sõstar ei pruugiks olla just esimesed valikud, kuna need on tugevateks allergeenideks. Kuhu jäävad piimatooted? Paarkümmend aastat tagasi olid lapsetoidu soovitused teised, siis pakuti lapsele lisatoitu varem. Need aga püsivad veel sotsiaalses mälus ja tänapäevalgi püütakse lapsele lisatoitu anda varem. On selgunud, et piimavalk on lapsele suhteliselt raskesti seeditav, moodustab suuri valgukämpusid ja koormab neerud üle. Tänapäeva meditsiinis leidub teooriaid, et laste ülekaalu põhjus on varakult saadud valguliig, mitte liigsed süsivesikud, nagu varem arvati
tulemusel näriliste näol on tähendatud muutusi nende seedeekstraktis ja immuunsüsteemis. On avastatud võimalus, et pärilikult muundatud toidu DNA antakse seedeekstraktis edasi toitu lagundavatele bakteritele, mis muudab kogu talitlust. Sellest lähtuvalt võivad vallanduda epideemiad, kuna bakter ei allu enam antibiootikumide toimele. Ühtlasi võidakse toidulauale tuua senitundmatuid valke, mis võivad osutuda allergeenideks, ning mille mõju avaldub alles pika aja möödudes. Seega oleks ebaeetiline toota ja turustada taimeid, mis võivad ohustada inimeste tervist. Geeniliselt muundatud taimed võivad ristuda looduslike sugulastega rikkudes nii ökosüsteemi tasakaalu. Nii võib näiteks umbrohutõrjele resistentne geen edasi kanduda ja mitte alluda enam tõrjele. Ka kahjurikindlate mürgiste taimede puhul on neist kasu vaid siis, kui kahjureid on väga palju
ning teadmine, milline geen, millise tunnuse-omaduse esinemist tingib. Samas puuduvad piisavad andmed, mis lubaksid küllaldase täpsusega hinnata geenide vastastikuse koosmõju ja toimemehhanismide kujunemist uue päriliku materjali lisamiselt organismi. Ning me pole veel valmis hindama GM-kultuuride kaudset mõju keskkonnale. GM-kultuuridesse siirdatud päriliku materjaliga luuakse uued valgud, mis aga mõningatel andmetel võivad osutuda allergeenideks. Terje Taarik Tromsö Ülikooli Geneetilise Ökoloogi Instituudi teadusdirektor selgitas, kuidas taimede muundamisel kasutatav nn käivitaja võib põhjustada laboritingimustes kasvatatavates inimese rakkudes geenide avaldumises muutusi. Nii on karta, et inimorganismi sattudes võib see vallandada senini vaikiva info vallandumise. Samas väidavad GMOde propageerijad, et käivitaja töötab sel moel vaid taimedes. GM-toidul olnud närilistelt on leitud rakkude kontrollimatut vohamist ja
- soodustada organismi allergiseerumist õietoimudega. Pollinoosinähud esinevad vaid allergeeni, see on õietolmu tolmeperioodil. Ülejäänud osa aastast võib see inimene olla täiesti vaevusteta, terve. Ettevaatlikud peavad pollinoosihaiged olemna ravimtaimede ja meega, eriti aga õietolmuga mett kasutades, sest ka see võib neil esile kutsuda ägedad haigusnähud. Parem, kui õietolmuallergikud nendest toiduainetest üldse loobuksid. Loomsed allergeenid Allergeenideks on tavailselt loomade karvad ja naha osakesed. Sagedamini tekitavad allergiat kass (eriti kassi sülg) ja koer, aga ka merisiga, küülik, hamster, hobune ja teised loomad, kellega kokku puututakse. Ka ülitundlikkust loomade (eriti kassi, koera) suhtes esineb linnas sagedamini kui maal, sest linnas elatakse loomadega otse kontaktis (samas korteris). Allergiseerida võivad samuti karusnahast kraed, kasukad, mütsid, vaibad.
Lehmapiima ei talu 2-5 imikut sajast. Allergia risk väheneb oluliselt, kui laps saab pikka aega rinnapiima. Vahel tuleb emal vähendada lehmapiimatoodete tarbimist, kui lapsel tekivad nahalööve või kõhulahtisus. Esimesel eluaastal ei sobi anda munavalget, sest ta oluline allergia põhjustaja. Munakollane on paremini talutav, temas leiduvad ülitundlikkust põhjustavad valgud keetmisel kaotavad on aktiivsust. Teraviljadest põhjustab enim allergiat nisu, allergeenideks on erinevad nisuteras leiduvad valgud. Nisus leidub suures koguses gluteeni, valku, mis põhjustab teist seedetrakti haigust tsöliaakiat. Toidulisanditele on sagedasemad reaktsioonid: värvainetele - tartrasiin (E 102), erütrosiin (E 127); säilitusainetele - sulfitid (E 221-228), bensoehape (E 210), sorbiithape (E 200); magus- ja lõhnaainetele - aspartaam (E 951), Na-glutamaat (E 621). Tuleks vältida allergiat tekitavaid aineid vmt. Kui see pole võimalik, peab appi võtma ravimid
loomadel tänu neile ei haigestu meie enamuse loomade nakkustesse ja vastupidi Kaasasündinud kaitsemehhanismid Nimeta viise, kuidas reageerib organism kehasse tunginud haigustekitajatele? Mis on allergia, mis seda võib põhjustada? Allergia on immuunsüsteemi "ülepingutatud" reaktsioon toidu, tolmu, õietolmu, ravimite vm vastu, mis on enamikule inimestest kahjutu. Aineid, mis põhjustavad allergiat, nimetatakse allergeenideks. Allergianähtudega annab sinu keha sulle teada, et oled alla neelanud, sisse hinganud või kokku puutunud millegagi, mida sinu organism peab ekslikult kahjulikuks. Toiduained, õhus leiduvad osakesed, nagu tolm ja õietolm, putukahammustused ja -pisted, kemikaalid ja ravimid on kõige tavalisemad allergeenid. Kuidas on tagatud homnöostaas organismis füüsilise pingutuse korral? Füüsiline aktiivsus esitab organismile suuri ainevahetuslikke nõudeid
Euroopas suhtutakse GM- kultuuridesse skeptiliselt, sest mõningate uuringute tulemusel näriliste näol on tähendatud muutusi nende seedeekstraktis ja immuunsüsteemis. On avastatud võimalus, et pärilikult muundatud toidu DNA antakse seedeekstraktis edasi toitu lagundavatele bakteritele, mis muudab kogu talitlust. Sellest johtuvalt võivad vallanduda epideemiad, kuna bakter ei allu enam antibiootikumide toimele. Ühtlasi võidakse toidulauale tuua senitundmatuid valke, mis võivad osutuda allergeenideks, ning mille mõju avaldub alles pika aja möödudes. [4] 7 1.4. Reglementeeringud ja seadused Maailmas on GM taimede kasvatamine ja kasutamine võrdlemisi kaootiliselt jaotunud. Paljudes riikides ei ole seatud mingeid piire, ent mõned on selle keelustanud täielikult (Sveits). Eestis, nagu paljudes riikides mujal Euroopaski, on GMO-de kasvatamine ja turustamine rangelt seadustega sätestatud ja piiritletud. Nende küsimustega tegelevad
) keemilised ained, toiduained ja toiduainetes sisalduvad lisandid. Mitmesugused mittespetsiifilised ärritavad faktorid (tubakasuits, õhusaastatus, teravalõhnalised ained, deodorandid, värvid, õhuniiskus ja temperatuur, füüsiline koormus jt.) Hooajaline allergiline nohu esineb kevadel ja suvel allergiat põhjustavate puude ja taimede õitsemise ajal. Seda haigust tuntakse pollinoosina. Aastaringse allergilise nohu korral esinevad sümptomid aastaringselt ning põhjustavateks allergeenideks on kõige sagedamini kodutolmulest, loomakarvad ja hallitusseente eosed. 2.1. ALLERGILISE NOHU SÜMPTOMID ¤ Rohke vesine eritis ninast ¤ Ninasügelus, aevastamine ¤ Kipitustunne ninas ¤ Nahahingamise takistus Kaasuda võivad ka sümptomid silmade poolt ¤ Pisarate voolus ¤ Silmade sügelus, punetus, turse Samuti võib esineda ¤ Kurgu ja keele kuivus ning sügelus ¤ Kõrvade sügelus ¤ Peavalu Allergilise nohu sümptomid võivad olla väga kurnavad. Lisanduda võivad:
Allergia on teatud liiki ülitundlikkus vastava aine suhtes. Allergiaga kaasnevad haigusnähud. Allergial on palju võimalikke sümptomeid. Sagedasemate seas on nohu, hingamisraskused, aevastushood, silmapõletik ja lööbed nahal. Termin "allergia" tuleb kreekakeelsetest sõnadest (teistsugune) ja (tegutsen). Sõna-sõnalt tähendab see "teistsugune toime" või "teistsugune töö". Kuidas tekib allergia? Allergia võib tekkida praktiliselt kõige suhtes, kuid sagedamini on allergeenideks toiduained, ravimid, kemikaalid ning õhus leiduvad osakesed nagu hallitusseente spoorid, elamutolmu lestad, koduloomade kõõm ning puude, umbrohtude ja kõrreliste õietolm. Soovimatute ja potentsiaalselt ohtlike sissetungijatega, näiteks viiruste või bakteritega toimetulemiseks on organismil erinevaid kaitsestrateegiaid. Neist üheks on sissetungijate (allergeenide) kinnivõtmine antikehade abil ning nende kahjutuks tegemine. Antikehad
allergikuid on kuni 20% elanikkonnast. Linnas on allergikuid rohkem. Allergia käes võivad kannatada igas vanuses inimesed, kuid kõige rohkem kannatavad imikud ja väikelapsed, sest nende seedekanali ja hingamisteede limaskestad ei ole veel täielikult välja kujunenud ja lasevad kergemini läbi võõrvalgu. Mõisted o Toiduallergiaks nimetatakse ebatavalist immuunvastust toidule. o Allergeenid on ained, mis kutsuvad esile allergilise reaktsiooni. Enamlevinud allergeenideks on valgud, harvem ka polüsahhariidid. o Ristallergia on nähtus, kus sarnase keemilise ehitusega allergeenid tugevdavad teineteise toimet. Toiduallergia tekib nendel kergemini, kellel on pärilik eelsoodumus. Allergiat võib põhjustada ka keskkond. Toiduallergia kulgu võivad mõjutada: o toidu termiline töötlemine, o peensoole limaskesta seisund, o stress, o mao happesus, o teised allergeenid,
korduvalt kokku. Naha ülitundlikkus ehk hüperesteesia- valu tekitab iga vähimgi puudutus, Patsiendid ei talu sageli isegi tekki oma kehal. Pt talub valusana tegevusi, mis normaalselt valusad ei ole või on tajutav valu tunduvalt tugevam kui ärritaja. 3. Mis on allergia - mõiste? Allergia all mõeldakse kalduvust ebatavalisele immunoloogilisele reaktsioonile mingi põhjusliku aine, allergeeni suhtes. 4. Mida nimetatakse allergeenideks- mõiste? Allergeeniks nimetatakse tegurit (ainet), mis kutsub esile allergilise reaktsiooni. 5. Millised on 4 põhilist allergeenide gruppi? Nimeta. ???? Siseõhus, välisõhus, kutseallergeenid ja toiduallergeenid. Päritolu põhjal jagunevad allergeenid: eksoallergeenid ja endoallergeenid Eksoallergeenid jagunevad omakorda mittenakkuslikud (tolmulestad, õietolm, toiduained, ravimid jm) ja nakkuslikud (bakterid, viirused, seened) 6. Millised allergeenid on sagedasemad lapseeas?
KAS NAKKAB? Naha mädapõletik ei ole nakkav. Allergia Allergia on ebatavaliselt äge immuunvastus ainetele ehk allergeenidele, mis tavaliselt taolist reaktsiooni ei tingi. Allergia on immuunsüsteemi ebatavaliselt äge reaktsioon mingi aine suhtes. Tavapäraselt tegeleb immuunsüsteem bakterite, viiruste ning toksiinide kahjutuks tegemisega ehk omab kaitsvat ülesannet. Aineid, mille suhtes organism on ülitundlikuks muutunud, nimetatakse allergeenideks. Nendeks võivad olla toiduained, õietolm, kodutolm, kemikaalid, loomad, ravimid vms. VORMID väliskeskkonnast pärinevad allergeenid ehk eksoallergeenid; organismis tekkinud allergeenid ehk endoallergeenid. RAVI/SOOVITUS Arvatakse, et rinnapiima saavatel lastel esineb allergiat vähem
· Kerahallik (Aspergillus fumigatus, A. versicolor ja A. flavus), mille mõningad liigid produtseerivad mürgiseid alfatoksiine ning tekitavad ohtlikku mükoosi aspergilloosi. 25 · Pintselhallik (Penicillinum), mis on siseruumides alati olemas, isegi puhtas keskkonnas. See nn moosipurgihallitus muutub probleemiks siis, kui seeneeoseid on siseõhus rohkem kui välisõhus. · Cladosporium, mille mõningaid liike loetakse tugevateks allergeenideks, on kõigesööja. Ta võib hakata kasvama nii mööblil, riidel, värvitud pindadel, ventilatsioonitorudes kui ka silikoonil. · Must hallitus (Stachybotrys chartarum), mis kasvab rohekasmustade kolooniatena ning eelistab kõrge tselluloosi- ning madala lämmastikusisaldusega materjale (näiteks kipsplaadid, ökoloogilised ehitusmaterjalid). Hallitus-mükoosid Võivad tabada praktiliselt kõiki elundeid, tekitades tugevaid põletikke, haavandeid, põhjustades surma.
annaabi.ee 
