Populatsioonigeneetika 2014
Mis juhtub
alleelisagedustega läbi põlvkondade (üldprintsiip)? Millist tõenäosusjaotust saab kasutada
alleelisageduste muutuse tõenäosuse arvutamiseks ühe põlvkonnavahetuse jooksul?
Geenitriiv on alleelide sageduse juhuslik muutumine põlvkondades. Alleel segregeerub populatsioonis seni
kuni fikseerub või läheb kaduma. Efekt on seda suurem, mida väiksem populatsioon. Väikeses populatsioonis
panustab iga alleel rohkem alleelisagedusse, seega ka iga juhuslik muutus on suurema osatähtsusega ja
mõjutab alleelisagedust rohkem kui suures populatsioonis.
Geenitriivi tulemus pole ennustatav täpselt, vaid ainult tõenäosuslikult. Seda saab teha statistilise
binoomjaotuse (“mündiviskejaotus”) mudeli abil. Binoomjaotus ehk nn mündiviskejaotus: kaks alleeli oleksid
nagu „kull“ ja „kiri“ ja münti visatakse 2N korda. Tõenäosus, et järgmisse põlvkonda valitakse A alleeli i korda,
annaabi.ee 
