tõenäosusega näit: kas sünnib poiss või tüdruk on kummalgi juhul 50% Tõenäosus teise raseduse korral on jälle 50%. Kokkuvõte: · mendeli geneetika ehk mendelismi aluseks on kromosoomide ja neis olevate geenite ülekanne vanematelt järglastele ehk põlvkonnast põlvkonda · geenide ülekande mehhanism põhineb - alleelipaari lahknemisel ehk segregatsioonil erinevatesse gameetidesse - erinevate alleelipaaride sõltumatul jaotumisel sugurakkudesse · mendelismi printsiibid ja seaduspärasused on universaalsed kõikide suguliselt paljunevate organismide korral · mendeli seaduspärasused on oma loomult statistilised · paljud fenotüübilised tunnused on kompleksed ja määratud enam kui ühe lookuse poolt ning on mõjutatud keskkonna poolt Loeng 3
1 alleel on dominantne ja teine retsesiivne. Lookus geeni asupaik kromosoomis. Homoloogilistes kromosoomipaari samades lookustes paiknevad alleelsed geenid, mis võivad olla: a) ühesuguste alleelidega b) erinevate alleelidega Homosügootsus olukord, kus homoloogiliste kromosoomide samades lookustes paiknevad ühe geeni samad alleelid (mõlemad retsessiivsed või dominantsed) antud alleelipaaride suhtes homosügootne isend toodab ühte tüüpi sugurakke antud alleelipaaride suhtes homosügootsete isendite ristamisel järglaskonnas selle suhtes lahknemist ei toimu. Heterosügootsus - olukord, kus homoloogiliste kromosoomide samades lookustes paiknevad ühe geeni erinevad alleelid - üks retsessiivne teine dominantne (alleelide paiknemine on vaba)
1 alleel on dominantne ja teine retsesiivne. Lookus – geeni asupaik kromosoomis. Homoloogilistes kromosoomipaari samades lookustes paiknevad alleelsed geenid, mis võivad olla: a) ühesuguste alleelidega b) erinevate alleelidega Homosügootsus – olukord, kus homoloogiliste kromosoomide samades lookustes paiknevad ühe geeni samad alleelid (mõlemad retsessiivsed või dominantsed) antud alleelipaaride suhtes homosügootne isend toodab ühte tüüpi sugurakke antud alleelipaaride suhtes homosügootsete isendite ristamisel järglaskonnas selle suhtes lahknemist ei toimu. Heterosügootsus - olukord, kus homoloogiliste kromosoomide samades lookustes paiknevad ühe geeni erinevad alleelid - üks retsessiivne teine dominantne (alleelide paiknemine on vaba)
piimanäärme areng, emaslindude munemisvõime. 27. Dihübriidne ristamine. Mendeli III seadus. Ristamist , kus jälgitakse korraga kahe tunnusepaari pürandumist ja nendevahelist kombinatsioone nim. dihübriidseks ristamiseks.Näiteks vaadatakse kahe tunnuse-karvavärvuse ja pigmendi jaotumise järgi. Mendeli III seaduse nime all tuntakse polühübriidide omavahelisel ristamisel moodustuvad järglastel nende tunnuste kõikvõimalikud kombinatsioonid. See seadus tuleneb alleelipaaride juhuslikust kombineerumisest viljastumisel ja kannab sõltumatuse seaduse nimetust. 28.Geenide koostoime. Komplemetaarsus. Epitaas. Dublikaatsus. Kompletaarsed e üksteist täiendavad geenid on tavaliselt dominantsed. Kahe või enam geeni koosmõjul tekib uus tunnus, mida vanematel ei esine. Epitaas tähendab ühes lookuses asuva geeni tõkestavat või varjutavat toimet teises lookuses asuva geeni avaldumisele.
perekondadel. (N. Vavilov) 48.Rekombinatsiooniline muutlikkus- geneetilise info vahetus või geneetilist infot kandvate struktuuride ümberpaiknemine. Oma olemuselt jagunevad: *legitiimsed e. seaduslikud- ei ole kaotajaid, ei toimu kellegi/millegi arvelt *illegitiimsed-toimub kellegi/millegi arvelt 3 suuremat vormi: *kombinatiivne muutlikkus *parasexuaalsus *geneetilise materiali ümberpaiknemine kromosoomides ja DNAs 49.Rekombinatsioonide tüübid *interkromosoomne rekombinatsioon-alleelipaaride ümberjaotumine sugulisel sigimisel, mis tuleneb homoloogsete kromosoomide lahknemisest meiosis ja nende juhuslikust paardumisest isas- ja emassuguraku ühinemisel viljastumisel (esineb kõikidel sugulistelt sigivatel diploidsetel organismidel). Kromosoomid ei muutu, muutuvad alleelikombinatsioonid. *intrakromosoomne rekombinatsioon- põhjustatud krossingoverist. Alusex on homoloogsete krom. konjugatsioon meioosi I profaasis ja geenide vahetus nende vahel. Kromosoomid muutuvad.
(N. Vavilov) 48.Rekombinatsiooniline muutlikkus- geneetilise info vahetus või geneetilist infot kandvate struktuuride ümberpaiknemine. Oma olemuselt jagunevad: *legitiimsed e. seaduslikud- ei ole kaotajaid, ei toimu kellegi/millegi arvelt *illegitiimsed-toimub kellegi/millegi arvelt 3 suuremat vormi: *kombinatiivne muutlikkus *parasexuaalsus *geneetilise materiali ümberpaiknemine kromosoomides ja DNAs 49.Rekombinatsioonide tüübid *interkromosoomne rekombinatsioon-alleelipaaride ümberjaotumine sugulisel sigimisel, mis tuleneb homoloogsete kromosoomide lahknemisest meiosis ja nende juhuslikust paardumisest isas- ja emassuguraku ühinemisel viljastumisel (esineb kõikidel sugulistelt sigivatel diploidsetel organismidel). Kromosoomid ei muutu, muutuvad alleelikombinatsioonid. *intrakromosoomne rekombinatsioon- põhjustatud krossingoverist. Alusex on homoloogsete krom. konjugatsioon meioosi I profaasis ja geenide vahetus nende vahel. Kromosoomid muutuvad.
retsessiivne. Dihubriidide ristamine annab ainult sel juhul nelja tuupi sugurakke ja ulaltoodud lahknemissuhte, kui uuritavaid tunnuseid maaravad geenipaarid asuvad erinevates homoloogsete kromosoomide paarides. Dihubriidse ristamise alusel tuletas Mendel tunnuste soltumatu kombinatsiooni reegli, mida tuntakse Mendeli III seaduse nime all: poluhubriidide omavahelisel ristamisel moodustuvad jarglastel nende tunnuste koikvoimalikud kombinatsioonid. See seadus tuleneb alleelipaaride juhuslikust kombineerumisest viljastumisel ja kannab soltumatuse seaduse nimetust. Geenide koostoime ehk interaktsioon Tunnuste areng toimub sageli kogu ontogeneesi valtel ja maaratakse genotuubi kui tervikuga, koostoimes keskkonnatingimustega. Enamik tunnustest on maaratud polugeenselt paljude geenide koostoimega. Geenide koostoime voib oma olemuselt olla mitmesugune: 1. Komplementaarne ehk taiendav. Kahe voi enama (tavaliselt dominantse) geeni
Dihübriidide ristamine annab ainult sel juhul nelja tüüpi sugurakke ja ülaltoodud lahk- nemissuhte, kui uuritavaid tunnuseid määravad geenipaarid asuvad erinevates homoloogsete kromosoomide paarides. Dihübriidse ristamise alusel tuletas Mendel tunnuste sõltumatu kombinatsiooni reegli, mida tuntakse Mendeli III seaduse nime all: polühübriidide omavahelisel ristamisel moodustuvad järglastel nende tunnuste kõikvõimalikud kombinatsioonid. See seadus tuleneb alleelipaaride juhuslikust kombineerumisest viljastumisel ja kannab sõltumatuse seaduse nimetust. 40 Geenikombinatsioonide moodustumise ja tunnuste lahknemise seaduspärasused erinevatel ristamistel on järgmised: Näitajad Ristamise tüüp monohübriidne dihübriidne polühübriidne Gameeditüübid
juhuslik ning võrdvõimalik. Koduloomade populatsioonides ei esine kunagi täielikku panmiksist. Siiski on selline ideaalse populatsiooni mudel nagu nulltasapinnaks, millega võrreldakse erinevate evolutsioonitegurite toimet ja mis aitab mõista populatsioonides toimuvaid geneetilisi protsesse. 2. SÜNDMUSE TOIMUMISE TÕENÄOSUS Sageli käsitletakse populatsioonigeneetikas selliseid mõisteid nagu tõenäosus ja juhuslikkus. Juhhuslik on eri alleelipaaride lahknemissuund gameetidesse meioosi tagajärjel, juhuslikku iseloomu kannab eri alleelide paaristumine viljastumisel jne. Sündmusi, mis antud tingimustes ei ole ettemääratud, nimetatakse juhuslikeks ehk stohhastilisteks sündmusteks. Kui N arvul isenditel esineb juhuslik sündmus k k korral, siis võib arvutada selle sündmuse toimumise sageduse s = . Suure arvu objektide uurimisest
Tunnuste pidev muutlikkus on määratud kahe teguri poolt: 1) Kaks ja enam alleelipaari lahknevad ja kombineeruvad järglaskonnas üksteisest sõltumatult 2) Keskkonna mõjutused 9 KESKKONNA MÕJU FENOTÜÜBILISELE VARIEERUVUSELE. Katse tubakataimedega, mis erinesid õiekroonide pikkuse poolest, õiekroonide pikkust kontrollivad 9 erinevat alleelipaari, ehk 9 geeni. NII KESKKONNA KUI KA ERINEVATE ALLEELIPAARIDE SÕLTUMATU LAHKNEMISE JA KOMBINEERUMISE OSA JÄRGLASKONNA PIDEVA FENOTÜÜBILISE MUUTLIKKUSE MÄÄRAMISEL. Mida rohkem geene (ja nende alleele) kontrollib antud tunnust, seda sujuvam on fenotüübiline varieeruvus populatsioonis 10 13. Kvantitatiivsete tunnuste analüüs: keskmine ja modaalklass, valimi varieeruvus ja standardhälve. Kvantitatiivseid tunnuseid iseloomustatakse kvantitatiivselt. Uurimise all on juhuslik osa populatsiooni
1. Mendeli suhteid saab ennustada matemaatiliselt null hüpotees. 2. Null hüpotees = erinevused on juhuslikud. 3. Võrdleme null hüpoteesi saadud andmetega, kuidas need sobituvad eeldatavate tulemustega. Kokkuvõte: Mendeli geneetika ehk mendelismi aluseks on geenide ülekanne vanematelt järglastele ehk põlvkonnast põlvkonda. Geenide ülekande mehhanism põhineb alleelipaari lahknemisel ehk segregatsioonil erinevatesse gameetidesse ning wrinevate alleelipaaride sõltumatul jaotumisel sugurakkudesse. Mendelismi printsiibid ja seaduspärasused on universaalsed kõikide suguliselt paljunevate organismide korral. Mendeli seaduspärasused on oma loomult statistilised. Paljud fenotüübilised tunnused on määratud enam kui ühe lookuse poolt. Geenid ja nende produktid interakteeruvad genoomiga ja modifitseerivad nii fenotüüpe kui Mendeli seaduspärasustest tulenevaid suhteid.
terade värvust kolm sõltumatult segregeeruvat ja kombineeruvat osaliselt dominantset alleelipaari. Punase pigmendi intensiivsus sõltus sellest, mitu erinevat pigmenti kodeerivat alleeli järglastel oli. Tumepunastel (AA BB CC) kodeerisid kõik 6 alleeli pigmentide sünteesi, valgete (aa bb cc) puhul ei kodeerinud seda aga ei ükski alleel. Vahepealsed värvused avaldusid nende alleelide kombineerumiste tulemusena. Edward East vaatles korraga nii keskkonna kui ka erinevate alleelipaaride sõltumatu lahknemise ja kombineerumise osa järglaskonna pideva fenotüübilise muutlikkuse määramisel. Ta ristas kahte tubakataimede puhasliini (homosügoote), mis erinesid õiekroonide pikkuse poolest. Ühel liinil oli õite keskmine pikkus 41 mm, teisel 93 mm. Mõlema puhasliini puhul esines keskkonnast tingitud muutlikkus. F 1 põlvkonnas olid järglased vahepealse pikkusega õitega, kusjuures ilmnes ka keskkonnast tingitud muutlikkus
terade värvust kolm sõltumatult segregeeruvat ja kombineeruvat osaliselt dominantset alleelipaari. Punase pigmendi intensiivsus sõltus sellest, mitu erinevat pigmenti kodeerivat alleeli järglastel oli. Tumepunastel (AA BB CC) kodeerisid kõik 6 alleeli pigmentide sünteesi, valgete (aa bb cc) puhul ei kodeerinud seda aga ei ükski alleel. Vahepealsed värvused avaldusid nende alleelide kombineerumiste tulemusena. Edward East vaatles korraga nii keskkonna kui ka erinevate alleelipaaride sõltumatu lahknemise ja kombineerumise osa järglaskonna pideva fenotüübilise muutlikkuse määramisel. Ta ristas kahte tubakataimede puhasliini (homosügoote), mis erinesid õiekroonide pikkuse poolest. Ühel liinil oli õite keskmine pikkus 41 mm, teisel 93 mm. Mõlema puhasliini puhul esines keskkonnast tingitud muutlikkus. F 1 põlvkonnas olid järglased vahepealse pikkusega õitega, kusjuures ilmnes ka keskkonnast tingitud muutlikkus
annaabi.ee 
