aga laienemine on aeglane, teine osa on silindriline ning kolmas taas kooniline. Sisediameetri muutused peavad olema hoolikalt läbi mõeldud, et tagada korralik intonatsioon. Trompeti tüübid Trompeteid on mitu tüüpi; kõige tavalisem on B- häälestusega instrument. Trompeti eellastel ei olnud ventiile, aga tänapäevasel trompetil on kas kolm pumpventiili (perinet' trompet) või kolm pöördventiili (saksa trompet). Iga allavajutatud ventiil suurendab õhujoa pikkust, seega madaldab helikõrgust. Trompetit kasutatakse paljudes muusikaliikides, kaasa arvatud klassikalises muusikas ja dzässis. Kuulsad trompetistid 1. Louis Armstrong (1901 1971) 2. Miles Davis (1926 1991) 3. Chet Baker (1929 1988) Head lood Louis Amstrong- https://www.youtube.com/watch?v=kmfeKUNDDYs Miles Davis- https://www.youtube.com/watch?v=zqNTltOGh5c Chet Baeker- https://www.youtube.com/watch?v=vP02sgYrHsw Küsimused
neid vajutatakse. Parematel on kummitaolisest materjalist leht või kiht nuppude ja nende all oleva trükkplaadi vahel. Iga klahvi all on väike kuplikke, mis väändub, kui seda piisavalt vajutada. Väike täpike, mis on elektrit juhtivast materjalist sulgeb vooluringi. Mõningail klaviatuuridel on magnet iga klahvi all, mis läbib pooli, kui teda vajutatakse, tekitades nii voolu, mida on võimalik tuvastada. Allavajutatud klahv avastatakse veergude aegskaneerimise teel. Igal klaviatuuri nupul on oma kood. Kui sa vajutad ,,p" tähte, siis arvuti saab näiteks teate, et vajutati nr *** nuppu ja see vastab sinu sätestatud seadmetes ,,p" tähele. Kui vajutada nt. AltGr klahvi ja nr kahte, et @märki saada, siis vaadatakse, et vajutati korraga niisuguste numbritega klahve ja teatakse, et kui need signaalid järjest tulid, siis sellele vastab @märk. klaviatuur jaguneb viieks osaks: Klaviatuuri klahvid on
Sellele pedaalile vajutades tõuseb keelelt summutusmehhanism ning keeles helisevad kauem , ka pärast klahvide vabastamist. See lisab klaverimuusikale ekspressiivsust ja paremat võimalust nootida sidumiseks. Sostenuto-peaal on klaveri keskmine pedaal. See pedaal käitub kui valikuline tre corde pedaal. See võimaldab noote kälama jätta valikuliselt. Selle kasutamiseks tulev alla vajutada klahv või akord ja seejärel sostenuto-pedaal. Pärast klahvide vabastamist(kui pedaal on allavajutatud) jäävad helid kõlama.Nüüd ikka veel pedaali all hoides mängitud noodid aga mitte. Keskmiselt pedaale on võimalik kombrineerida parempoolse pedaaliga , kusjuures tre corde ei mõjuta sostenuto-pedaali poolt kõlama jäetud noote. Sostenuto-pedaali kasutatakse, kui soovitakse saavutada orelisarnast tekstuuri pikkade bassinootide ja kõrgemal muutuva harmooniaga. Sostenuto-pedaali vajutatakse vasaku jalaga. Eri tüüpi klavereid
lahtilaskmist (seejuures kostab klõpsatus). Klõpsutamisega saab esile tõsta (valida) ja aktiveerida hiirekursori all paiknevaid graafilisi elemente (pilte). Topeltklõpsu abil saab ekraaniobjekti (nt. programmiikooni või failinime või programmifunktsiooni) alul esile tõsta (välja valida) ja siis aktiveerida (käivitada, avada jne.), mis vastab kinnitusele Enter- klahvi abil. Mõnes programmis saab kasutaja ise hiireklahvidele funktsioone omistada. 5.3. Lohistamine Allavajutatud klahviga hiire ligutamist aluslaual, kuni hiirekursor on ekraanil soovitud kohas (siis klahv vabastatakse). Nii saab näiteks kuva osa (tekstilõigu, rea, veeru) esile tõsta (vastav ekraanipiirkond kujutatakse muuvärvilisena), et seda tervikliku objektina edasi töödelda,mida tekstitoimetites sageli vajatakse. Klõpsutamisega esiletõstetud graafilisi elemente saab lohistamise abil muundada ja teisaldada. 6. HIIRE ÜHENDAMINE
· onabort - käivitatakse kui pildi laadimine onkatkestatud · onblur - kursori eemaldamine elemendilt · onchange - käivitub kui lahtri sisu on muudetud · onclick - hiireklõpsuga käivitatakse lausejada või funktsioon · ondblclick -käivitub topeltklikiga · onerror -käivitub kui on probleeme pildi või dokumendi laadimisega · onfocus - käivitatakse kursori viimisel elemendile · onkeydown - käivitatakse kui nupp on allavajutatud · onkeypress - käivitatakse kui nuppu hoitakse all · onkeyup - käivitatakse kui nupp lastakse lahti · onmousedown - käivitatakse kui hiirenuppu vajutatakse alla · onmousemove - käivitatakse kui hiirt liigutatakse · onmouseout - käivitatakse kui hiirega eemaldutakse objektist · onmouseover - käivitatakse kui hiirega liigutakse üle objekti · onmouseup - käivitatakse kui hiirenuppu lastakse lahti
klaviatuuridel on klahvid, mis moodustavad mehhaanilise kontakti, kui neid vajutatakse. Parematel on kummitaolisest materjalist leht või kiht nuppude ja nende all oleva trükkplaadi vahel. Iga klahvi all on väike kuplikke, mis väändub, kui seda piisavalt vajutada. Väike täpike, mis on elektrit juhtivast materjalist sulgeb vooluringi. Mõningail klaviatuuridel on magnet iga klahvi all, mis läbib pooli, kui teda vajutatakse, indutseerides nii voolu, mida on võimalik tuvastada. Allavajutatud klahv avastatakse veergude aegskaneerimise teel. Klaviatuuri read on ühendatud vastuvõtudekoodriga, mis rea ja veeru numbri järgi seab avastatud klahvi 22 vastavusse sümboli koodi. · Hiir ja juhtkang (Mouse and joystick) Hiir on abivahend arvutiga suhtlemiseks. Eriti mugav on kasutada hiirt graafilises töökeskkonnas. Kuigi kursori liigutamiseks saab kasutada ka klaviatuuri
140 Ülariba suuruse muutmine Tööala seadistus: 2D Drafting (joonestamise tööala on püstsuunas kokku surutud, kuidas, sellest täpsemalt edaspidi). Joonisestamise tööala kui terviku nihutamiseks on vaja viia hiirega noole teravik tööala ülaservas olevale teabereaale, vajutada hiire vasakule sõrmisele ja nii on tööala kinnitatud hiirenoole külge ja teda saab (allavajutatud vasaku sõrmisega!) nihutada ehk „tragida” kuvaril mis tahes kohta, Joonestamise tööala on nihutatud alla paremale ÜLESANNE I Pinnatükk 141 Joonestamise tööala on nihutatud vasakule (ülespoole kuvari ülaservast nihutada ei saa, sest hiirenoolt ei saa nihutada kuvari kuvamispiirkonnast välja)
annaabi.ee 
