1. Osutamine Kui liigutada hiirt alusmatil, nihkub ekraanil ka hiirekursor, nii et sellega saab osutada mistahes kohale ekraanil. Selleks, et ulatada hiirega igasse ekraani nurka on vaja 25x20 cm suurust tööpinda. Ekraanil oleva hiirekursori kuju sõltub programmist: graafika programmides on see nool, tekstitöötlusel püstkriips. Kui hiir tõsta üles ja panna teise kohta lauapeal, siis kursor ekraanil ei nihku. 2. Klõpsutamine Klõpsutamise all mõistetakse hiireklahvi allavajutamist ja järgnevat lahtilaskmist. Klõpsutamisega saab valida ja aktiveerida hiirekursori all paiknevaid pilte. Topeltklõpsu abil saab nt. Programmi ikoonil aktiveerida vastavat programmi. Hiire paremklõps annab hiirekursori asukohast sõltuvalt kiirmenüü. 3. Lohistamine Lohistamiseks nimetatakse allavajutatud klahviga hiire liigutamist alusel. Jõudes soovitud kohta hiir vabastatakse. Nii saab näiteks selekteerida tekstilõiku, et seda edasi töödelda.
osutada mistahes kohale ekraanil. Et küündida ekraani kõikidesse nurkadesse, piisab hiirele tööpinnast 25x20 cm. Ekraanil oleva osuti (hiirekursori) kuju sõltub programmist: graafika programmides on see nool, tekstittöötlusel- rõht- või püstkriips või vilkuv ruuduke. Kui hiir tõsta üles ja panna teise kohta lauapeal, siis kursor ekraanil muidugi ei nihku. 5.2. Klõpsutamine Klõpsutamise all mõistetakse hiireklahvi allavajutamist ja järgnevat lahtilaskmist (seejuures kostab klõpsatus). Klõpsutamisega saab esile tõsta (valida) ja aktiveerida hiirekursori all paiknevaid graafilisi elemente (pilte). Topeltklõpsu abil saab ekraaniobjekti (nt. programmiikooni või failinime või programmifunktsiooni) alul esile tõsta (välja valida) ja siis aktiveerida (käivitada, avada jne.), mis vastab kinnitusele Enter- klahvi abil. Mõnes programmis saab kasutaja ise hiireklahvidele funktsioone omistada. 5.3. Lohistamine
mistahes kohale ekraanil. Et küündida ekraani kõikidesse nurkadesse, piisab hiirele tööpinnast 25x20 cm. Ekraanil oleva osuti (hiirekursori) kuju sõltub programmist: graafika programmides on see nool, tekstitöötlusel- rõht- või püstkriips või vilkuv ruuduke. Kui hiir tõsta üles ja panna teise kohta lauapeal, siis kursor ekraanil muidugi ei nihku. · Klõpsutamine (click) Klõpsutamise all mõistetakse hiireklahvi allavajutamist ja järgnevat lahtilaskmist (seejuures kostab klõpsatus). Klõpsutamisega saab esile tõsta (valida) ja aktiveerida hiirekursori all paiknevaid graafilisi elemente (pilte). Topeltklõpsu abil saab ekraaniobjekti (nt. programmiikooni või failinime või programmifunktsiooni) alul esile tõsta (välja valida) ja siis aktiveerida (käivitada, avada jne.), mis vastab kinnitusele Enter- klahvi abil. Mõnes programmis saab kasutaja ise hiireklahvidele funktsioone omistada. · Lohistamine e
Keelatud on tõsta eri kõrgustel suuremaid koormaid kui on näidatud tõstuki tõstevõime tabelis. 58. Sõidumanöövreid tõstetud koormaga tuleb teha aeglaselt ja sujuvalt. Transportimisel võib koorma kõrgus põranda- või maapinnast olla max 300 mm. 59. Enne tõstukiga töö alustamist on vaja kontrollida: - rehvide seisukorda - õhkrehvide puhul on vaja visuaalselt veenduda, et rõhk rehvides on normikohane - kas kõik pedaalid lähevad pärast allavajutamist tagasi algasendisse - turvavõrede, tõstesilindrite ja masti seisukorda - tõstekahvlite, lisavarustuse ja lisaseadmete seisukorda - kas tõstekahvlite lukustussõrmed on korralikult tugiplaadi sälkudes - kettide ja tõstehüdraulika torustike seisukorda - aku üldist seisukorda - helisignaali toimimist ja valgustusseadmete korrasolekut - kas tõstuki erinevate süsteemide tööd iseloomustavad kontroll-lambid on kustunud
tõsta eri kõrgustel suuremaid koormaid kui on näidatud tõstuki tõstevõime tabelis. 58. Sõidumanöövreid tõstetud koormaga tuleb teha aeglaselt ja sujuvalt. Transportimisel võib koorma kõrgus põranda- või maapinnast olla max 300 mm. 59. Enne tõstukiga töö alustamist on vaja kontrollida: - rehvide seisukorda - õhkrehvide puhul on vaja visuaalselt veenduda, et rõhk rehvides on normikohane - kas kõik pedaalid lähevad pärast allavajutamist tagasi algasendisse - turvavõrede, tõstesilindrite ja masti seisukorda - tõstekahvlite, lisavarustuse ja lisaseadmete seisukorda - kas tõstekahvlite lukustussõrmed on korralikult tugiplaadi sälkudes - kettide ja tõstehüdraulika torustike seisukorda - aku üldist seisukorda - helisignaali toimimist ja valgustusseadmete korrasolekut - kas tõstuki erinevate süsteemide tööd iseloomustavad kontroll-lambid on kustunud