Kaherealised laudad võivad olla nii ühisesöötmis- kui ka ühise sõnnikukäiguga Söötmise hõlbustamiseks eelistatakse sageli ühise söötmiskäiguga lahendusi Loomade asemetel põiki pööramise takistamiseks paigutatakse asemete vahele (või vähemalt iga teisi järele) eralduskaar Lamamisasemele sattunud virtsa kiire sõnnikurenni valgumise tagamiseks ehitatakse ase sõnnikurennisuunalise 2-3% kaldega Sobivamad allapanumaterjalid on hekselpõhk ja saepuru Turvast kasutatakse samuti, kuid ta on kallis ja tolmab enam kui teised allapanuliigid Veiste puhke- söötmislatrites pidamine erineb lõastatud pidamisest vaid selle poolesst, et loomade lõastamata ning lüpsminge toimub lüpsiplatsil Kõikide asemete ning aseme ja söödalava vahel on piirded, mis üheskoos moodustavad latri Loomad suletakse latrisse söömise või traktoriga sõnniku väljalükkamise ajaks
allapanu ja muud looma eluks vajalik. Aset peab perioodiliselt puhastama, kusjuures iga päev tuleb sinna lisada piisav kogus allapanu. Lõaspidamislaudas paiknevad asemed tavaliselt kahes reas. Suuremates lautades ka kolmes või neljas reas. Kaherealised laudad võivad olla nii ühise söötmis kui ka ühise sõnnikukäiguga. Söötmise hõlbustamiseks eelistatakse sageli ühise söötmiskäiguga lahendusi. Sobivamad allapanumaterjalid on hekselpõhk ja saepuru. 30. Veiste pidamine sõnnikukihil ehk sügavallapanul Veiste sõnnikukihil pidamine on vabapidamise üks vorme, kus loomade puhke ja lamamisala puhastamine sõnnikust toimub vastavalt vajadusele 1 või 2 korda aastas. Veiste puhtuse ja heaolu tagamiseks laotatakse sõnnikukihile piisavas koguses allapanu, milleks üldjuhul on põhk. Sõnnikukihil
69. Kaasaegsed lüpsikarja suurfarmid. Veiste pidamine toimub üldjuhul vabapidamisel. Lüpsiks on suured lüpsiplatsid või masinlüps. Puhkeala ja söömis ala on eraldatud. Puhkealaks on üldjuhul puhkelahtrid. 70. Kaasaaegsed noorkarja suurfarmid. 71. Veiste väikefarm on torusse lüps või väikesed lüpsiplatsid. Puhkeala on sügava allapanuga ja söömis ja puhkeala ei ole eraldatud. 72. Veiste asemetüübid ja allapanuliigid Asemed: matid ja madratsid. Allapanumaterjalid: hekselpõhk, saepuru, turvas. 73. Vasikate pidamine Alates 6 kuu vanuste vasikate lõastamine on loomakaitse eeskirjade kohaselt keelatud. Vahetult pärast sündimist viiakse vasikad individuaalsulgu, kus neid peetakse 1-2 nädalat. Kuni 2-nädalasi vasikaid tohib pidada ainult põhu või muu pehme materjaliga kaetud pinnal. Esimese 3 päeva jooksul peavad vasikad saama ternespiima, hiljem minnakse üle naturaalpiima või piimaasendaja jootmisele. Alates 8
· Kaherealised laudad võivad olla nii ühise söötmis- kui ka ühise sõnnikukäiguga · Söötmise hõlbustamiseks eelistatakse sageli ühise söötmiskäiguga lahendusi · Loomade asemetel põiki pööramise takistamiseks paigutatakse asemete vahele (või vähemalt iga teise aseme järele) eralduskaar · Lamamisasemele sattunud virtsa kiire sõnnikurenni valgumise tagamiseks ehitatakse ase sõnnikurennisuunalise 2...3% kaldega · Sobivamad allapanumaterjalid on hekselpõhk ja saepuru · Turvast kasutatakse samuti, kuid ta on kallis ja tolmab enam kui teised allapanuliigid · Veiste puhke- söötmislatrites pidamine · Veiste puhke- söötmislatrites (kombilatrites) pidamine erineb lõastatud pidamisest vaid selle poolest, et loomad on lõastamata ning lüpsmine toimub lüpsiplatsil · Kõikide asemete ning aseme ja söödalava vahel on piirded, mis üheskoos moodustavad latri
kolmes või neljas reas. Kaherealised laudad võivad olla nii ühise söötmise- kui ka ühise sõnnikukäiguga. Söötmise hõlbustamiseks eelistatakse sageli ühise söötmiskäiguga lahendusi. Loomade asemetel põiki pööramise takistamiseks paigutatakse asemete vahele (või vähemalt iga teise aseme järele) eralduskaar. Lamamisasemele sattunud virtsa kiire sõnnikurenni valgumise tagamiseks rihitatakse ase sõnnikurennisuunalise 2...3% kaldega. Sobivamad allapanumaterjalid on hekselpõhk ja saepuru. Turvas kasutatakse samuti,kuid ta on kallis ja tolmab enam kui teised allapanuliigid. Veiste puhke- söötmislatrites pidamine. Veiste puhke- söötmislatrites (kombilatrites) pidamine erineb lõastatud pidamisest vaid selle poolest, et loomad on lõastamata ning lüpsmine toimub lüpsiplatsil. Kõikide asemete ning aseme ja söödalava vahel on piirded, mis üheskoos moodustavad latri. Loomad suletakse latrisse söömise või