Peale seda pruss keeratakse küllili ning saetakse prussist soovitud paksusega saematerjal. Tavaliselt tehakse seda kahe raamsaega (esimene lõikab lahti kakskantprussiks, teine saeb prussist saematerjali). Prussimisega saagimise eelised: keskelt lõigatud materjali ei pea servama, suur tootlikkus, soovitud materjali mõõtmed on kergemini kätte saadavad. 43. Mis on raamsaed Raamsael pingutatud saelehtedega raam liigub ülesse ja alla ning lõikab palki/prussi allaliikumise käigus. Raamsae edasi-tagasi liikumist tekitab keps mis on kinnitunud ekstsentrilisele väntvõllile, mida ajab ringi elektrimootor. Raamsaed jagunevad kahte gruppi: levinum on ülemise ajamiga raamsaag, mille käigupikkus on 500…700mm. Alumisega ajamiga raamsael on käik ühtlasem aga käigu pikkus 300…450mm. 44. Ketassaagide eelised: need on suhteliselt väikese massiga ning ei vaja massiivseid vundamente ning aluseid,
Töötakt gaaside põlemine ja paisumine. Mõlemad klapid on suletud. Kui kolb on jõudnud ülemise surnud seisu lähedale, pritsitakse pihustist 4 kütusepumba 2 poolt tekitatud kõrge rõhu all kütust tugevasti kokkusurutud ja kuumenenud õhku. Peenikesteks piiskadeks pihustunud kütus seguneb õhuga, kuumeneb, aurustub ja süttib. Osa kütust põleb ära enne kolvi jõudmist ülemisse surnud seisu, s.t. survetakti lõpus, järelejäänud kütus aga põleb ära kolvi allaliikumise ajal, seega paisumistakti alguses. Põlemisel tekkinud gaasid tõstavad silindri sisemuses rõhu 6 ... 8 MPa-ni ja tema temperatuuri 1800 2000 kraadini. Gaasid paisuvad ja suruvad kolbi 3, mis liigub ülemisest surnud seisust alumisse, sooritades töökäigu. Väljalasketakt väljalase. Kolb liigub alumisest surnud seisust ülemisse ning läbi avatud väljalaskeklapi 6 surub heitgaasid silindrist välja. Väljalaske lõpul on rõhk ja
kokkusurumine ja kogu tsükkel kordub. Kolvi liikumise ajal üles, kui ta on sulgenud läbipuhkekanali suudmeavad, gaas karteris hõreneb ja seetõttu tekib alarõhk. Alarõhu (0,5 atm) toimel täitub karter kiiresti kütteseguga kohe, kui sisselaskeava avaneb. Et küttesegu liikumise kiirus on suur, siis tuleb teda karterisse veel juurde ka pärast rõhu tasakaalustumist. Kui sisselaskeava on sulgunud, tõuseb küttesegu rõhk karteris kolvi allaliikumise ajal kuni väärtuseni 1,5 atm (0,15 MPa). Väntmehhanism ja karter Väntmehhanismi põhiosad on silinder, kolb, kolvirõngad, kolvisõrm, keps ja väntvõll. Alumiiniumisulamist silindrid valatakse silindripeaga ühes tükis surve all. Vastupidavuse suurendamiseks kaetakse silindri sisepind ehk peegelpind umbes 0,1 mm paksuse kroomikihiga. Silindri paremaks jahutamiseks valmistatakse silindri välispind ribilisena. Gaasijaotuseks on silindriseintes sisse- ja väljalaskeavad ning
selle poolest, et amortisaatori silinder on kinnitatud liiku- matu põse külge, klapivars aga on ühendatud õõtsotsaku põhjaga (pärast 1964. a. toodetud^ masinail). Õõtsotsaku põhjas on koonilise otsaga muhv. Õõtsotsaku allaliikumise lõpul läheb muhvi koonusots silindri suudmesse ja takistab õli väljavoolu sellest. Nii tekitatakse hüdrauliline puhver, mis hoiab järsul takistusele põrkamisel ara hargi läbilöögi, Klapita amortisaatoreid (joon. 88, b) käsuta -
annaabi.ee 
