August Kitzberg ``Libahunt`` Draama viies vaatuses
..
MARGUS (kergelt). Ja teeme varsti pulmad.
TIINA (äkilist liigutust tehes, silmapilguks ülekeeva õnnetundmusega). Tõesti?
Margus! Sina tahaksid?...
MARGUS {astub laiali kätega Tiina poole).
TIINA {õnnelikus ärevuses). Margus! Sinul oleks julgust mind käekõrvale võtta,
isa ja ema, vanaema ja kõige oma soo ja võsa ette astuda ja ütelda: "Siin
olen mina ja siin on Tiina, meie tahame paari minna ja meie teineteist ei
jäta!" {Näeb Marguse allalangevaid käsi.) Ah, Margus, ma teadsin ju!
MARGUS {kortsus kulmul). Jaa, raske see on. Nemad tahavad, ma võtku Mari!
TIINA {vähe kibedalt). Mis siis Mari parem on kui mina? Nõndasama armu
pärast majasse võetud kasulaps nagu minagi! Või on tema usinam, kärmem,
tugevam või tervem kui mina?
MARGUS. Sina oled nii koguni teistsugune, rõõmus, vallatu, tuline. See on neile
võõras, nemad nagu kardavad sind. Mari aga on nagu nemad ise, meie soost ja
tõugu.
TIINA (ärritatult)