Djoseri vasak jalg. Murtud püramiid Püramiid sai oma nime sellest, et kaldenurk on all 54 ja ülevalpool 43 kraadi. Sellepärast ei saanud valmis mitte 135m vaid 1041m püramiid, mille külje pikkus on 190m. Selle püramiidi eripääraks on asjaolu, et üks sissepääs on tehtud klassikaliselt põhja suunas ja teine on suunatud läände. Need on omavahel keerulise käikude süsteemi järgi ühendatud, kusjuures sisse on ehitatud ka allakukkuvaid kive. Muumiat püramiidist ei leitud. Nagu paljudel teistel on ka sellel püramiidil idaküljel tempel. Teised Snofru (4. Dünastia) püramiidid asuvad Dahschuris. Punane püramiid See on esimene "tõeline" püramiid, mille ehitasid Snofru järeltulijad. Kalle on sellel 43"36´. Hilisematel on keskmiselt 51 kraadi ja 52 minutit. Nime sai püramiid tänu oma värvile, kuna kivid, millest püramiid on ehitatud, õhtuhämaruses punakad tunduvad. Sees
esiisaks. Esimene neist oli murdpüramiid, mida nimetatakse ka "valgeks" püramiidiks. (Lisa 3.) Murdpüramiidil umbes poolele maale tõusevad seinad 50º 41' nurga all, siis aga muudavad kallakut ja suunduvad tipuni 42º 59' kaldenurgaga. Selle püramiidi eripääraks on asjaolu, et üks sissepääs on tehtud klassikaliselt põhja suunas ja teine on suunatud läände. Need on omavahel keerulise käikude süsteemi järgi ühendatud, kusjuures sisse on ehitatud ka allakukkuvaid kive.4 Ligi kaks kilomeetrit "valgest" põhja poole asub nn. "punane" püramiid (Lisa 4.), mis on esimene säilinud korrapärase geomeetrilise kujuga püramiid ja millega lõpeb ka püramiidi arhitektooniline evolutsioon. Kalle on sellel 43º 36'. Nime sai püramiid tänu oma värvile, kuna kivid, millest püramiid on ehitatud, tunduvad õhtuhämaruses punakad. "punases" püramiidis on kolm kambrit, neist suurim on 9,5m pikk ja 4,0m lai.
annaabi.ee 
