MAP andurite andmeid saab konverteerida õhu massi andmetesse kasutades selleks kiiruse tiheduse meetodit. Mootori pöörlemiskiirus (RPM) ja õhu temperatuur on ka vaja niiöelda lõpetada/peatada, et saaks kiiruse tiheduse meetodil arvutada. MAP andurit saab kasutada ka läbi OBD II (pardadiagnostikasüsteemi), et testida EGR klapi funktsionaalsust. MAP andurite tööpõhimõtted: 1) Mass Air Flow Sensor (MAF): See andur mõõdab õhu hulka mis läheb mootorisse. Vähem õhku tõmmatakse mootorisse, kui see töötab tühikäigul ja selle tõttu läheb mootori töötamiseks vähem kütust vaja. Mootorile antakse rohkem õhku kui auto on liikumises kuna siis on pihustitele rohkem kütust vaja. 2) Hapniku (O2) andurid: Asub heitgaasisüsteemis. Nende andurite ülesanne on arvutata kokku põlemata hapniku ja kütuse summa mis on pärit mootorist. ECU saab nende andmete
.................................................................................21 2.1.3. Termistor.............................................................................................................22 2.1.4. NTC termistor....................................................................................................23 2.1.5. PTC termistor....................................................................................................25 2.1.6. KTY andur..........................................................................................................27 2.2. Rõhk............................................................................................................................29 2.3. Jõud ning pöördemoment........................................................................................31 KOKKUVÕTE....................................................................................................................
2 Suitsuandur Autonoomset tulekahjusignalisatsiooniandurit ehk rahvakeeli suitsuandurit on nimetatud 20. sajandi teise poole parimaks ja maailma enim mõjutanud leiutiseks. 1. Et tulekahju korral on tegemist kas hõõg või leekpõlemisega, mille käigus eraldub soojust ja põlemisgaase, peab andur reageerima just sellistele keskkonnamuutustele. Kauplustes müügil olevad tulekahjuandurid mõõdavad reeglina vaid ühe parameetri erinevusi seega tuleb hinnata hoonest lähtuvat võimalikku tuleohtu ja ehituslikku eripära ning teha valik vastavalt sellele. Temperatuuriandur reageerib temperatuuri tõusule või etteantud temperatuuri ületamisele, sobides näiteks niisketesse ruumidesse ning köökidesse.
alusta kangemast margist ja mine hiljem lahjematele üle, siis on ülejoomise oht väiksem. 10. Kohv ja teised närvisüsteemi stimulaatorid mõjuvad kainestavalt. 11. Enamikku ravimeid ja alkoholi ei maksa koos manustada. 12. Ära hoia kaua märjukest suus, alkohol mõjub ka läbi keelenäsadele. 13. Kui tunned, et mõistus hakkab ära kaduma, mine WCsse ja lükka näpud kurku. Joove 0-0,5 promilli on peaaegu kaine. Selleks peab 60 kg poiss ära jooma pudeli 8 kraadist alkohoolset jooki. 0,5-1,5 kerge joove. Selleks peab 60 kg poiss ära jooma liitri veini. 1,5- 2,5 keskmine joove. Selleks peab 60 kg poiss ära jooma 0,5 l viina. 2,5-3,0 raske joove väike mürgitus. Selleks peab 60kg poiss ära jooma 0,6 l viina. 3,0-5,0 suur mürgitus, sellest rohkem on juba eluohtlik. Selleks peab 60 kg poiss ära jooma liitri viina. Miks on alkohol naistele eriti kahjulik?
füüsik, kes töötas Harvardi ülikoolis (1881-1921) ja tegi töid termoelektri, metallide elektri- ja soojusjuhtivuse ning galvanomagnetiliste efektide kohta. 1879. aastal avastas ta omanimelise efekti, mille kohaselt magnetväljas asuvas ning konstantse vooluga kehas, mille liikumine on takistatud, tekib voolu ja magnetväljavektoriga ristisuunaline potentsiaali gradient, s. o. magnetvooga võrdeline Halli pinge. MIS ON HALLANDUR Halli andur on mõõteseade, mille töö põhineb Halli efektil (elektrivälja tekkimine magnetväljas asetsevas vooluga juhis). KASUTUSALAD Magnet- ja elektriväljade tugevuse mõõtmisel; Vooluandurites; Asukoha määramiseks; Kiiruse leidmiseks; Objektide tajumiseks Voolu tuvastamiseks; ABS andurina; Auto sisepritsesüsteemis; Sidur Halli sensoriga Halli andureid kasutatakse lähedus lülitus, asukoha ja
Väljapääsuteele paigaldatud suitsuandurid reageerivad ka teistes ruumides puhkenud tulekahjudele. Suitsuandurit ei soovitata paigaldada vannituppa ega kööki, kus toidu valmistamisel eralduv kuum aur ja suits võivad põhjustada valehäire. Suitsuandur tuleks paigaldada lakke võimalikult toa keskele (kaugus seinast, valgustitest ja ventilatsiooniavadest vähemalt 50 cm.). Ühe anduri kontrollala on maksimaalselt 60m². Suitsuandurit ei tohi paigaldada seintele, sest selliselt ei suuda andur täita oma tööfunktsiooni. 12 Suitsuanduri hooldus Põhjamaades on umbes 95% elamutest varustatud suitsuanduriga. Siiski on seal probleemiks saamas üha sagenevad tuleõnnetused, mille tagajärjel inimesed hukkuvad, kuigi kodus olid olemas suitsuandurid. Põhjus seisnes selles, et suitsuandurite patareid olid kas tühjad või puudusid täiesti.
Tavaliselt on kasutusel reostaat-andurid, kuid kasutusele on võetud ka Hall´i andurid. Paikneb drosselklapiga ühisel teljel. Kalibreeritakse PC:ga -> n. 0 280 122 001 (Bosch) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Gaasipedaali asendi andur Annab mootori juhtarvutile informatsiooni gaasipedaali asendist. Reostaat-tüüpi andur paikneb mootoriruumis ja on trossi abil ühendatud gaasipedaaliga. Kaasaegsetel autodel paikneb see andur ka salongis, gaasipedaali kinnituskoha juures ja see võib olla ka Hall´i andur. Vastavalt sellelt andurilt saadud signaalile annab mootori juhtarvuti drosselklapi ajami elektrimootorile korralduse drosselklapi vajalikuks asendiks.
kiirust. Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil: hall/must B14, hall/punane A16 1V/1ms 3)Diagnoosi pistik - Autode diagnoosimise kiirendamiseks ja lihtsustamiseks. Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil: pruun/must D11, pruun/kollane B9 Sde sees 11-14V 5)Juhtplokk - Jlgib eri anduritega mootori ttingimusi ja nende muutust. 7)Kontroll relee - Kontrollib ktusepumba td. Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil: Pruun/punane A12 8)Temperatuuri andur - Jlgib, et jahutusvedelik le ei kuumeneks. Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil: sinine B3, pruun B2 Sde sees:0V Thikigul: 1,8V 9)Ktuseaurude tagastusklapp Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil:Pruun/punane A13 Thikigul: 11-14V 10)Heitgaasitagastus - Saadab heitgaasid uuele ringlusele heitkoguste vhendamiseks) Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil:must/kollane D1, pruun/sinine D2 5V/0.1 sec Thikigul 0,65V
temperatuurikõikumised) Peale selle vajab ka täiendavat hooldust Autodel, millega on sõidetud maades, kus kasutatakse kütust, mis ei vasta Euroopa nõuetele (kütuse filtrid vahetada, vesi eemaldada) Lisatööd Kui avastatakse plaanilise tehnohoolduse käigus Korrosioonitõrje Teised hoolduse liigid "inteligentsest" hooldusest (ühes firmas) Telligent hooldussüsteem (võtab arvesse ka tööreziimi ja sõidustiili) õli andur mõõdab vee sisaldust, taset, kulumisproduktide konsentratsiooni Hooldusvälpa ja tööiga pikendavad tegurid Uued materjalid Uue tehnoloogia juurutamine Näit 100000 km, mis sõltub ..... Reaalselt pole eraautole aastaläbisõidust suuremat välpa vaja, kuna kasutusel oleva õli kvaliteet langeb sel määral, et auto vajab minimaalselt kord aastas hooldust nagunii. Tööautodel hoiab samas pikk välp palju raha kokku eeldusel, et kasutatakse
20 auto anduri graafikut Juhendaja: Margus Kivi Kuressaare 2012 Õhuhulga anduri graafik. Kaksik-hapnikuanduri graafik. Mootori temperatuuri anduri graafik. Väntvõlli pöörlemissageduse anduri graafik. Nukkvõlli asendi anduri graafik. Detonatsiooni anduri graafik. Lamda anduri graafik. Gaasipedaali asendi anduri graafik. Lairiba hapnikuanduri graafik. Pihusti andur ja kütte temperatuuri andur: Induktiivanduri graafik. Hallianduri graafik. Gaasiklapiohje andur: Õhukulu lugeja: Välisõhurõhuanduri graafik
kontroll situatsiooni suhtes: inimene ei suuda alkoholi edasisest ülemäärasest tarvitamisest hoiduda isegi ebasobivas situatsioonis ja vaatamata kaaslaste keelitamisele ning seltskonna üldisele hukkamõistavale suhtumisele. Kainest peast inimene spontaanset tungi alkoholi järele sel staadiumil veel ei tunne. Teiseks tunnuseks sellel staadiumil on tolerantsuse ehk taluvuse tõus alkoholi suhtes. Inimene hakkab taluma senisest suuremaid annuseid alkoholi, need ei põhjusta endise raskusega joovet. Taluvus võib tõusta väga kõrgele, on kirjeldatud alkohoolikuid, kes ööpäeva jooksul joovad mitu liitrit viina, ilma et kujuneks rasket joovet. Esimeses staadiumis kustub organismi kaitserefleks alkoholi suure annuse toimel vallanduv okserefleks . Alkoholismi esimeses staadiumis hakkab esinema ka üksikuid mälulünki . Kujunevad muutused inimese psüühilistes võimetes ja funktsioonides. Inimene muutub loiumaks, initsiatiiv ja energia kahanevad. Töövõime langeb
Alkohol Mis on alkohol? Alkohoolne jook on uimastava ja sõltuvust tekitava toimega etanooli sisaldav jook. Alkoholil on mitmeid otseseid ja kaudseid mõjusid kogu organismile. Alkoholi saadakse pärmseente mõjul toimuva käärimise tulemusena taimsest toorainest, mis sisaldab suhkruid või tärklist. Keemiliselt on alkohol süsivesinik. Alkohoolsetes jookides sisalduv alkohol on viinapiiritus ehk etanool (CH3CH2OH). Paljud tõsised tervisekahjustused võivad tekkida alkoholimürgistusest või ühekordsest joomingust ka nendel inimestel, kellel ei ole pikaajalisi probleeme alkoholi liigtarvitamisega. Alkohol võib pikaajalisel tarvitamisel põhjustada tervisehädasid, rahalisi raskusi, tööprobleeme, seadusrikkumisi ning erimeelsusi sõprade ja omastega. Kui alkoholi tarvitamine põhjustab sulle või kellelegi teisele probleeme ükskõik millises eluvaldkonnas, on see alkoholi kuritarvitamine. Alkohol ja selle mõju Kui inimene joob, imendub alk
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Tallinna Ülikool ALKOHOL Referaat Tallinn 2012 Sisukord Mis on alkohol? Alkohol on orgaaniline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Keemiliselt on alkohol süsivesinik. Alkohoolsetes jookides sisalduv alkohol on viinapiiritus ehk etanool (CH3CH2OH). Alkohoolne jook on uimastava ja sõltuvust tekitava toimega. Alkohol on kaloririkas jook 1 pits viina või väike klaas veini sisaldab sama palju kaloreid kui 1 supilusikatäis suhkrut. Alkoholi saadakse pärmseente mõjul toimuva käärimise tulemusena taimsest toorainest, mis sisaldab suhkruid või tärklist. Alkohoolsete jookide kangust määratakse mahuprotsentides, mis näitab alkoholi sisaldust 100 mahuühiku kohta. Kääritamise teel saadud segus on alkoholi kuni 16%. Pärast selitamist ja muud töötlemist võidakse sellised produktid turustada juba alkohoolsete jookidena (õlu, vein, siider). Kõrgema alkoholisisaldusega jookide saamiseks destilleeritakse
KORDAMISTEEMAD SOTSIAALHOOLDUSÕIGUS 1.1.Sotsiaalhooldusõiguse vajalikkus Sotsiaalhooldusel on mitmeid funktsioone. Peamiselt on see süsteem, kuidas säilitada sissetulekut nendele, kes ei ole ajutiselt või alaliselt võimelised tööd tegema. Võimetus tööd teha võib olla tingitud füüsilistest või majanduslikest põhjustest, mis võivad, kuid ei pruugi olla seotud isiku normaalse majandustegevusega. Kompenseerides töötajale tema võimetust teha tööd, püüab sotsiaalhooldussüsteem samal ajal säilitada töötaja võimelisust töö tegemiseks ning vähendada seejuures võimalust sissetuleku kaotamiseks. Sotsiaalhooldussüsteem garanteerib toetused katmaks kulusid, mis on põhjustatud elus esinevate eriliste sündmuste poolt. Need on sellised sündmused, mille tõttu on suurenenud nõudmised sissetulekute osas lisaks normaalsetele sissetulekutele. Lisaks sellele kindlustab sotsiaalhooldus baasmiinimumi inimestele, kes ei ole kunagi olnud ja kunagi ei saagi võ
kui on messing radiaator siis võib joota pehme joodisega nii mehhaaniliselt kui ka keemiliselt pind eelnevalt puhastada. Veepumba põhiliseks rikkeks on pidev undamine töö ajal kui rihma eemaldad kaob. Järelikult laagrid see omakorda tingib ka vedeliku lekke pumbast. Nende rikete korral veepump vahetatakse. Ventilaator, kui on elektrimoororiga käitav siis andurlüliti kontrollimiseks lühistatakse juhtmeotsad, mis sealt väljuvad, kui hakkab ventilaator tööle siis on andur korras, kui tööle ei hakka siis tuleb see vahetada. Elektrimootori kontrollimiseks kasutakse oommeetrit, siis peab näitama kindlat takistust, kui ei siis vaheta harjad või mootori ise.
Kuressaare Gümnaasium ALKOHOL Uurimistöö Kristiina Pajussaar Kadri Järvalt X klass Juhendaja: Sirje Kereme Kuressaare 2011 1 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1. MILLEST JOOMINE ALGAB..........................................................................................4 2.ALKOHOLI SISALDUS VERES..........................................................................................5 1.2 Ilmamõõteriistad...............................................................................................................8 1.3 Kuidas loomad ilma ennustavad.....................................................................................11 1.3.1 Miks on meduuside ilmaennustamine eriline?....................
vähenemine. Sellest tingituna ilmneb käitumises ning kõnes uljus, kergemeelsus ja hoolimatus. Lisaks võib esineda lõbus meeleolu ja pealiskaudsus. Suureneda võib ka jutukus. Liigutused on elavnenud, nende täpsus aga alanenud. Esinevad koordinatsioonihäired ja kerged tasakaaluhäired. Väliselt võib veel näha näo kerget õhetust ja silmade punetamist. 7 2. Keskmist joovet iseloomustab meeleolu kõrgenemine eufooriani, mis võib aga kergesti üle minna kurbuseks, ägeduseks või vihahooks. Vaheldumisi võib esineda tormakaid sõpruseavaldusi ning vihapurskeid. Kaalutlemine ja kriitika on sedavõrd alanenud, et tehakse tegusid, mida kaines olekus takistavad tegemast taktitunne, viisakusreeglid ja eetilised normid. Paiguti on kõne raskesti mõistetav. Liigutused on kohmakad ning ebatäpsed, tasakaal on nähtavalt häiritud.
Selleks tuleb kõik kaablid paigaldada kaablikõridesse ja kinnitada nii, et need oleks erinevate ohtude eest võimalikult kaitstud. Järgnevalt paigaldasin veel kaks olulist andurit. Need on ,,Proximity Switch N2" ja ,,Double Proximity Switch N1". Proximity tähendus maakeeli oleks lähedus ja Switch lüliti. Otse tõlgituna siis lähedus lüliti. Need andurid annavad digitaalse signaali juhul kui magnetiline metall nagu teras satub nende tundlikuse piirkonda. Andur N2 annab kaalu juhtajule teada kopa olekust(kinni või lahti) ja N1 noole kõrgusest(kas see asub kaalumis piirkonnas). Kui ühelt neist ei tule signaali, siis ei toimu ka materjali kaalumist. N2 on väga lihtne andur. Tema annab signaali ainult juhul kui metall asub tema tundlikus piirkonnas. N1 on aga veidi keerulisem andur. Sellel on kaks tundlikus piirkonda(alumine ja ülemine) ja on programmeeritud töötama kindlas järjekorras. Lihtsalt lahti seletades käiks see nii: metall
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... 9 1.1 KÜLASTUSSEIRE ARENDAMINE MAAIL
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
seeläbi suurendab tahkete osakeste ja süsinikoksiidi emissiooni. Seetõttu balansseerivad mootorivalmistajad madalaimate heitgaasinormide ja madalaimate kütusekulu kombinatsioonide otsinguil. Saavutanud madalate heitmete osas head tulemused, tuleb paratamatult lõivu maksta kütusekulu mõningase suurenemise arvelt. Kütusekulu suureneb eelkõige madalama põlemistemperatuuri tõttu. HEITGAASIDE LAMBDA JA LAMBDA ANDUR. Heitgaaside analüüsimisel on üheks oluliseks teguriks LAMBDA väärtus. Lambdat nimetatakse ka liigõhu teguriks mille väärtus saadakse kui tegelik õhu kogus küttesegus jagatakse teoreetiliselt vaja mineva õhu kogusega. Seega kui küttesegu on vahekorras 14,7kg õhku 1 kg bensiini kohta siis on LAMBDA 1,0. Keskkonnaministri määrus lubab lambda väärtuse kõikumist väiksemaks ja suuremaks 3 sajandikku st. 0,97 1,03
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTRIAJAMITE JA JÕUELEKTROONIKA INSTITUUT ROBOTITEHNIKA ÕPPETOOL MIKROPROTSESSORTEHNIKA TÕNU LEHTLA LEMBIT KULMAR Tallinn 1995 2 T Lehtla, L Kulmar. Mikroprotsessortehnika TTÜ Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Tallinn, 1995. 141 lk Toimetanud Juhan Nurme Kujundanud Ann Gornischeff Autorid tänavad TTÜ arvutitehnika instituudi lektorit Toomas Konti ja sama instituudi dotsenti Vladimir Viiest raamatu käsikirjas tehtud paranduste ja täienduste eest. T Lehtla, L Kulmar, 1995 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 1995 Kopli 82, 10412 Tallinn Tel 620 3704, 620 3700. Faks 620 3701 ISBN 9985-69-006-0 TTÜ trükikoda. Koskla 2/9, Tallinn EE0109 Tel 552 106 3 Sisukord Saateks
EESTI MEREAKADEEMIA Laevamehaanika kateeder MEREPRAKTIKA ARUANNE Õppeliin: laeva jõuseadmed Õpperühm: MM41 Praktikant: Pjotr Muhhin Juhendaja: Jaan Läheb Praktika algus:02.05.2010 Praktika lõpp: 06.09.2010 Praktikakoht: M/S Ice Runner TALLINN 2010 Retsensioonid 2 Sisukord 1. Üldandmed laeva ja laeva seadmete kohta .................................4 1.1. Üldandmed laeva kohta ...........................................................4 1.2. Üldandmed laeva jõuseadmete kohta ......................................8 2. Laeva peamasin ........................................................................
mõistet x = x/x ja y = y/y, mille väärtust väljendatakse protsentides. Kuid selle vea suurus muutub mõõteskaala ulatuses, kuna muutuvad x ja y väärtused. Sellepärast on vaja veel ühte taandvea mõistet, 0 = [(xreaalne - xteoreetiline)/X ]100 4. Mõõteseadme põhilised staatilised parameetrid Mõõteseadmeid iseloomustavaid tunnuseid jagatakse tavaliselt kaheks suuremaks grupiks staatilisteks ja dünaamilisteks parameetriteks. Staatiline kalibreerimine (ingl calibration) on selline mõõteseadme katsetamine, kus laboratoorsetes tingimustes kõik mõjuvad suurused peale ühe hoitakse konstantsena, säilitades normaalsed töötingimused Ülekandefunktsioon (ingl transfer function). Igal mõõtemuunduril on olemas nn ideaalne või teoreetiline sisend-väljundsignaalide seos. Kui muundur oleks valmistatud ideaalsetest materjalidest, ideaalse mudeli baasil ideaalse täpsusega, siis sellise
...................................................................237 Komponentide tootjad ...........................................................................................................237 Aineregister................................................................................................................. 238 5 Tähised Sümbolid A võimendi q töötsükkel B andur R takistus kondensaator r raadius D digitaalseade S lipistus G generaator s operaator L reaktor, drossel T periood, ajakonstant M mootor t aeg R takisti U pinge S lüliti v kiirus T trafo X reaktiivtakistus
EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT LOOMAGENEETIKA JA TÕUARETUSE OSAKOND LOENGUKONSPEKT VEISEKASVATUSE ALUSED Koostas: dots. Einar Orgmets Tartu 2008 VEISEKASVATUS SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................2 1. VEISTE KODUSTAMINE JA ULUKEELLASED.....................................................................4 1.1. VEISTE KODUSTAMINE JA PÕLVNEMINE. .............................................................................................................. 4 1.2. VEISTE ULUKEELLASED ...................................................................................................
puhastamisel eemaldatakse põletid ning puhastatakse kõik osad hoolikalt, et düüside augud oleksid puhtad 29 Elektripliit: Malmkattega keeduplaat: jagunevad tavalisteks kiirkeedu- ja automaatkeedualadeks kiirkeedualal on keskel punane ring ning keedualad on varustatud ülekuumenemisanduritega, automaatkeeduala keskel on metallist temperatuuri andur tavalistel ja kiirkeedualadel on astmelised võimsuse reguleerimise lülitid, automaatkeedualadel aga sujuvalt reguleeritavad. Automaatkeedualadel saab kasutada keetmisautomaatikat ja vältida toidu üle keemist Klaaskeraamiline keeduala: pole keeduplaate vaid on klaasile märgitud keedualad keedualade mõõtmed on analoogsed malmplaatidega, suurusi on rohkem ja paljud muudetava suurusega Induktsioonkeeduala: kuumus tekitatakse poti põhjas
Autod-traktorid Kordamisküsimused - vastused TA ja EG II üliõpilastele 1. Autode ja traktorite arengust (1) lk. 3. 4000. aastat e.k. kivist ratta leiutamine, et veeretada seda. 2000. aastat e.k. vankri leiutamine. Umbes 1500. aastal Leonardo Da vinci Liikuvate masinate projekteerimine (eskiisprojektid). 1765. aastal James Watt ehitab aurumasina. N. J Cugnot ehitab kasutuskõlbliku aurusõiduki kandevõimega 4,5 t ja liikumiskiirusega 4km/h. 1885.-1886. aastal C. Benz ja G. Daimler sisepõlemismootoritega autode ehitamine. 19. sajandi lõpus autotööstus prantsusmaal, saksamaal, ameerikas ja suurbritannias. 20. sajandi alguses Hendri Ford rajas autode konveiertootmise. 1924. diiselmootori areng, 1936. aastal diiselsõiduauto, 1950. aastal gaasturbiinauto, 1959. aastal wankelmootoriga auto. Auto arenguperioodid: 1700 1860 jõuallikaks aurumasin või elektrimootor. 1860 1900 si
EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011 EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna Käesolev aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetoolis ajavahemikul september 2009 kuni detsember 2010 läbiviidud uuringu „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I“ tulemused. Uurimistöö on tehtud MTÜ Vanaaj
Radarid Raadiolokatsioonialused 1.1Raadiolokatsiooni põhimõte Raadiolokatsiooniks nimetatakse objektide avastamist ja avastatud objektide koordinaatide määramist meetodi abil, mis põhineb raadiolainete tagasipeegeldamisel ja peegeldunud raadiolainete vastuvõtul. Sellel põhimõttel töötavat seadet nimetatakse raadiolokaatoriks. Igapäevases keelepruugiks nimetatakse raadio- lokaatorit ka radariks. Termin tuleneb inglise keelest sõnast Radar – radiodetection and ranging 1.2 Radari töö põhimõte Navigatsiooniline raadiolokaator töötab järgmiselt. Saatja genereerib ja kiirgab ülikõrgsageduslikke raadiolaineid, mis sondeerivad ümbritsevat keskkonda. Kui raadiolaine teele satub keha, mille dielektriline läbitavus erineb keskkonna omast, siis teatud osa kehale langevast energiast peegeldub kajana tagasi, millest osa võtab vastu raadiolokaatori antenn ja kuvarile ilmub objekti kaja helendava punkti näol . Sellega on täidetud üks raadioloka
Alkoholism Mis on alkoholism? Alkoholism on haigus, mille puhul tekib organismil sõltuvus etanoolist Tunnused Tung ja iha alkoholi järele Tekkepõhjused Alkoholismi geeni ei ole olemas, ehkki eksisteerib pärilik kalduvus Esinemissagedus 100 000 elaniku kohta 100 Eluiga Eluaegne Ennetamine Alkoholi vältimine Ravi Psühhoteraapia ja ravimpreparaadid Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Alkoholism http://www.tmk.edu.ee/~margek/alko.htm http://www.kordamed.ee/cgi-bin/m.cgi?p=3&l=e http://www.alkomeeter.com/kuidasmojub.htm http://www.hambaarst.ee/artikkel.php?id=502