Teised alkoholitarbimises-Kas uhke koht? Eestis räägitakse väga palju alkoholist, kuna selle tarvitamine on muutunud enesehävituslikuks. Miks on see nii ohtlik? Vägijook mõjutab: tervist, suhteid, varajast suremust ning kuritegevust. Eesti on alkoholitarbimise poolest Euroopas Tsehhi Vabariigi järel teisel kohal. Tekib küsimus, kas me oleme selle üle siiski uhked? Alkohoolsete jookide tarvitamisega kaasneb palju probleeme. Piisab ainult pits käraka maitsmisest ning võib tekkida sõltuvus. Liigne pruukimine tekitab ka haigusi, mis võivad olla isegi surmavad. Tarbmine kahjustab maksa, tekib alkoholimürgitus, mis omakorda põhjustab psüühika- ja käitumishäireid. Alkohol kahjustab nii aju kui ka organismi ning võib tekitada depressiooni. Sünnipäevadel ning tähtsamatel puhkudel on traditsiooniks pitside kokku löömine ja kellegi terviseks alkoholi võtmine. Kui seda teha mõõdukalt ja harva, siis ei kahjusta see ...
vaid pigem näitab ühiskonna silmakirjalikkust. Meedias on kõneainet pakkunud kanepi legaliseerimine, kus ühest vaatepunktist oleks see oluline samm heaoluühiskonna poole, kuid teisalt ei saa me hetkel hakkama isegi alkoholismi ohjeldamisega. Vastupidiselt vanemale põlvkonnale on noorem generatsioon kanepi kui mõnuaine parema kättesaadavuse suhtes sallivam. Samuti ei suudeta piiri panna alkoholismi tolereerimisele. Eesti asub maailmas alkoholitarbimises viiendal kohal, mis viitab selgelt sallivuspoliitika kahepalgelisusele. Sellest lähtudes võib järeldada, et Eesti ühiskond vajab tolerantsuse ühtsustamiseks kindlaid suundumusi antud valdkonnas. Elu oluliseks, ning paratamatult asendamatuks osaks, on tolerantsus. Selle mõistmine tuleneb keskkonnast, kus toimub indiviidi moraalne progress, mida mõjutavad kool, kodune kasvatus ja meedia. Sügavamat mõistmist vajab
Meie riigis ,kui ma mujal Euroopas ,on väga aktuaalseks teemaks enesehävitamine läbi alkoholi ja tubakatoodete. Mida aeg edasi, seda nooremalt alustavad lapsed alkoholi ja tubaka tarbimist. Selle tagajärjel tõuseb alkohoolikute, kasvab enesetappude, vägivallatsemiste ning vigastussurmade arv.Olukord pole paranenud hoolimata sellest,et pidevalt tõuseb aktsiis, alkoholi reklaamid on keelatud peale kella kümmet.Samuti ei saa osta alkoholi enam peale kella kümmet.Eesti on Euroopas alkoholitarbimises teisel kohal.Seda on meie niigi väiksele rahvastikule liiga palju.Oleme ausad,ainukesed kes meid aidata saavad,oleme meie ise. Et eestlaste mõttemaailma muuta, peaks tõsisemalt kaaluma alkoholi reklaamimist. Arvan, et televisioonis tuleks alkoholi reklaamid üldse ära keelata.Igas filmis,mida me vaatame,inimesed demonstreerivad suitsetamist kui elu standartit. Selline vaatepilt jääb lastele tihti silma ja tänapäeva nooruk veedab väga palju aega teleri ees
alkoholi tarvitamisest tulenevaid probleeme väga palju. Mulle meeldib liikumine „Joo targalt”. Oluline on inimese enda teadlikkus: kui palju ja mida ta juua tohib. Ma ei poolda keelamisi, usun siiski inimese mõistuse kontrolli. Eesti elanike alkohoolsete jookide tarbimine arvestatuna 100% alkoholiks oli 2013. aastal 10,6 liitrit elaniku kohta (k.a. vastsündinud, lapsed, vanainimesed) (EKI). Eesti on kogu maailmas alkoholitarbimises esikümnes (WHO). Eestis tarbitakse alkoholi korraga suurtes kogustes, eesmärgiga purju juua, samuti on alkohol väga laialdaselt levinud noorte hulgas ning kõige rohkem tarbivad Eesti elanikud kangeid alkohoolseid jooke (TAI). Eesti inimesed alahindavad oma alkoholitarbimist, vaid 2% inimestest hindab oma alkoholitarbimist suureks. 75% inimestest tõdeb, et Eestis juuakse palju, hinnatakse enda tarbimist pigem väheseks (56%) või mõõdukaks (29%) (EKI)
Need numbrid käivad KÕIGI Eestis elavate inimeste kohta: ka iga vastsündinu, laps ja vanainimene joob statistika järgi aastas ligi 12 liitrit puhast alkoholi, siia hulka on arvestatud ka salaalkohol. Turistide kaasa ostetud ja kohapeal joodud kogused on sellest numbrist maha arvestatud. Alkoholi tarvitamine on aastate jooksul pidevalt kasvanud. Kui 2000. aastal joodi Eestis ühe elaniku kohta 7,6 liitrit puhast alkoholi, siis 2008. aastal juba 11,9 liitrit. Eesti inimene on alkoholitarbimises Euroopas teisel kohal, veel rohkem juuakse ainult Tsehhi Vabariigis. Soomes ja Taanis joodi 2006. aastal 10 liitrit, Norras 6,2 liitrit ja Islandil 5,6 liitrit (EKI, 2008) . Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul toob tarbimine juba üle 6 liitri absoluutalkoholi elaniku kohta aastas kaasa tõsised kahjud rahva tervisele. Eestis elavad eestlased joovad alkoholi rohkem kui siin elavad muudest rahvustest inimesed. http://www.alkoinfo.ee/et/AlkoholEestis/Numbridjafaktid
annaabi.ee 
