Kuressaare Vanalinna Kool Inimesed on võrdsed, miks siis selles filmis võrdväärset õiglust pole? „Kertu“ on Ilmar Raagi poolt lavastatud draama,mis leiab aset Saaremaal,Mustjala vallas.Jaanipäeval kaob 30 aastane Kertu(Ursula Ratasepp) märkamatult koos Villuga(Mait Malmsten).Terve naise perekond satub paanikasse ning alustavad otsinguid,sest Kertut peetakse tagasihoidliku ja kinnise iseloomu pärast ullikeseks.Villu on aga ilusa välimuse, kuid allakäinud alkoholilembeline naistemees.Pärast pikki otsinguid leitakse Kertu Villu juurest,tema ema(Külliki Saldre) ja õe(Piret Laurimaa) poolt.Neid nähes jookseb Kertu voodi alla peitu ja Villu ema(Leila Säälik) pakub, et räägib naisega.Kodus ootab Kertut isa(Peeter Tammearu) meeletu raev.Tasapisi lahtirulliv tõde jahmatab tervet külarahvast. Üks esimesi tähelepanekuid filmi vaadates,on nutikas tegevuse tutvustus,järgnevalt hakatakse detaile ja lugu täpsemalt käsitlema.Näitlejad elasid enda rolli väga
Joodikust hunt ja seitse ulakat kitsetalle Liina Kolk KKP-22 Elas kord kitseema, kellel oli seitse väikest kitsetalle ja ta armastas neid, nagu emad oma lapsi ikka armastavad. Nad elasid väikeses korteris ja nende rahu ei häirinud miski peale teadmise, et kuskil väljas koperdab alkoholilembeline narkomaanist hunt. Ühel päeval pidi kitseema minema linna shoppama. Ta kutsus kõik lapsed kokku ja ütles: ,,Kui ma ära olen, peate end ise joodikust hundi eest hoidma. Ärge avage ust ühelegi võõrale, sest see võib olla salakaval hunt, kes petab teilt raha välja ja kasutab teid ära või hoopiski pistab teid nahka. Ta maskeerib end tihti, kuid teie võite ta alati ära tunda rögiseva joodiku hääle ja mustade tatoveeritud käppade järgi." Kitseema kallistas oma lapsukesi ja istus
Viina katk Anton Tsehhov on öelnud, et viin on valge, aga teeb nina punaseks ja nime mustaks. Alkoholi liigtarbimine on terav ühiskondlik probleem, sest see põhjustab viletsust ja kannatusi. Alkoholism lõhub perekondade õnne ja laste tulevikku. Vägijook muudab inimest. Esialgu petab joojat hea enesetunne ning vaba tunne. Hiljem on joomatõve küüsi jäänutel probleeme väga palju. Meie riik on väga alkoholilembeline ning alkoholi tarbivate inimeste hulk aina kasvab. Muidugi on see suurepärane uudis alkoholi tootvatele asutustele, kuid mõtleme siiski ühiskonna seisukohast. See on väga ohtlik tendents. Meedias ilmub pidevalt uusi alkoholireklaame, millest mõned räägivad isegi alkoholi positiivsest mõjust tervisele. Tegelikkuses on see täiesti väär arusaam, sest vägijook pärsib meie ajutegevust ja lagundab maksa. Maailma Terviseorganisatsiooni (World Health Organisation)
Olen pidanud oma elus vahetama kooli, ning suudan vahet teha kahel erineval koolil, õpetajatel ning õppimistehnikal. Kõike, millega ma eelmises koolis ära harjusin, ei saa ma enda uues koolis rakendada. Koolitee nagu algaks otsast peale, kuid ainuke asi, mis seda kooliteed siiski segab, on minu eelnev haridus. Tihtipeale erinevates tundides ei oska ma antud teemas kaasa rääkida või on teemast on hoopis teine arusaam. Näiteks minu eelmises koolis oli füüsikaõpetaja alkoholilembeline. Arvestades, et tegemist oli ebaadekvaatse inimesega ning aine ise on üsnagi raske, jäi mul selle reaalaine suhtes väga suur tühimik. Uues koolis uue õpetajaga ei oska ma kaasa rääkida, ning mul läheb rohkem aega teema selgeks õppimisele. Probleeme on ka teiste ainetega, näiteks keemiaga. Õpetajate õpetamise stiil ning tunni aja kasutus ning jaotus erinevad nii suurel määral, et kohanemine on raske. Kuna aga sellega on ka
Võrreldes tänapäeva eestlast Tammsaare-aegsega, siis eriti suurt vahet neil polegi. Tänapäeva eestlase argiprobleemide lahenduseks on taaskord alkohol. Inimesed käivad klubides ja baarides ning tarbivad rohkelt alkoholi. Meele teeb kurvaks ka see, et alkohol on populaarne ka teismeeas koolilaste hulgas, mis on tõsine probleem tänapäeva ühiskonnas. Päris tihti kuuleme televisioonist, et jälle on tabatud mõni purjus noortekamp. Seega ei tasu imestada, kui kuuleme, et oleme alkoholilembeline rahvas. Olime seda Tammsaare-ajal ja oleme ka praegu. A.H. Tammsaare teostest lähtudes võib tõdeda, et eestlastele oluline kirjandusklassik maalib meist küllaltki kõneka mitmekülgse mõtlemapaneva pildi. Kui prantslased on ,,konnaõgijad" ning sakslased pedantsed, siis võib öelda, et eestlased on konservatiivsed kadedad tööinimesed, kel vahel alkohol heaks sõbraks kujuneb.
tõekspidamiste ja maailmavaateliste veendumustega kunstnikku. Tegelaste iseloomustus: Villu oli vaikne ja mitte eriti seltsiv – hoidis rohkem omaette. Samas oli Villu ka riiakas – läks külameestega tülli tühiste asjade pärast. Mehed teadsid ta kergesti süttivat iseloomu ja alustasid vahel meelega tüli. Villu oli väga töökas ja ambitsioonikas, ehitas Katkule suure keldri ja töötoa, puhastas üksi Kivimäe kividest, et sinna viljapõld rajada. Oli väga alkoholilembeline, pidudel läks pidevalt ülekäte joomine. Loodushuviline- jälgede ajamine oli tema jaoks suur lõbu, oli täiesti ükskõik, kes jäljed oli teinud, kas inimene, mets-või koduloom, elav olend või surnud. Enese suhtes oli väga kriitiline ja tegi ennast maha. Anna oli väga mõistatuslik naine. Ei rääkinud kunagi oma tunnetest otse. Naine, kes teab, mida tahab, kuid ei märka, kes või mis selle tahtmise hammasrataste vahele jääb
.......... (küünlad) sära. Suundusime .........kitsate........... (kitsad) tänavate poole. Tegu oli .........taltsate............ (taltsad) loomadega. Ta kurtis tüütute ......kärbeste...... (kärbsed) üle. Nemad ainult naersid ............vaeste............ (vaesed) üle. ,,Maril oli siiski õigus," ............möönis.......... (möönma (lihtminevik)) ta. 12. Tõmmake õigele variandile joon alla. Kui mõlemad on õiged, siis mõlemale. mõtelda mõelda alkoholilembeline alkoholilembene ütelda öelda gümnaasiumite gümnaasiumide sulgen sulen hägune : häguse hägune : hägusa lõpeb lõppeb ei kõlbanud ei kõlvanud piksel : piksli piksel : pikseli siirdama Mis tüüpsõna järgi seda pööratakse? tõmbama da-infinitiiv: siirata kindla kõneviisi ainsuse esimene pööre: siirdan
annaabi.ee 
