..90% vett, 10...16% süsivesikuid, 0,4...1,7% orgaanilisi happeid, lämmastikühendeid, mineraalsooli, vähemates kogustes vitamiine, parkaineid, pigmente, eeterlikke õlisid jne. Mahla saadakse ka mahla kontsentraadist, millele lisatakse mahla kontsentreerimisel eraldunud koguses vett ning millel taastatakse lõhn ja maitse Toormahl (ei ole kuumtöödeldud, ei sisalda lisandeid) Tarbe- ehk joogimahl Joogimahlale on lisatud kas vett või suhkrut. Maitsmismeelele on kõige sobivam mahl, milles on happeid 0,7...0,8% ning mille suhkrutesisaldus jääb vahemikku 12...15%. Mehud on viljalihaga mahlad, mis sisaldavad lisaks lahustuvale fraktsioonile ka lahustumatuid kuivaineid, nt pektiini, tselluloosi ja hemitselluloosi. Mehu valmistamise esimeseks etapiks on toorainest püree tegemine. Seejärel püree homogeniseeritakse, mahl pastöriseeritakse ning villitakse. Gaseeritud mahlad Neid mahlu küllastatakse enne villimist süsihappegaasiga. Juhul kui
Pidev uuendamine töötlusprotsesside täpsustamine on kaasaja märksõda. Otsitakse uusi meetodeid kuidas säilitada ja täiustada tee maitset, aroomi, tõsta kofeiini sisaldust ja kasulike ainete hulka ning pikendada tee säilimisaega. Tee lehed läbivad enne valmis tee saamist neli töötlemis protsessi: · Närbumine- tähendab seda, et lehtedel lastakse kas loomulikult või kunstlikul viisil närbuda. · Rullimine- selle töötlemis etapi eesmärk on purustada lehe rakud, et mahl eralduks. Rullitakse 2-3 korda järjest 40-45 minutit. · Fermenoteerimine- ääretult oluline töötlusetapp. Töötlus toimub temperatuuri +20- + 240C, õhuniiskus on 95- 98% (vabanenud raku mahlades toimuvad biokeemilised reakstioonid mille tulemusena tekivad uued ained. · Kuivatamine- toimub kuivatus aparaatides esialgu 950C juures ja seejärel 900C juures. Kuiva tee niisukse sisaldus võib olla 3-4%.
Normandias üldlevinud kombe kohaselt kahe söögikorra vahel seedimise ergutuseks kõhtu visatakse · Café-Calva, mis tähendab väikest tassitäit kalvadosega teritatud kohvi, on pariislaste talvine lemmikjook, vahel lisatakse kalvadost ka teele · mahla või sidrunitoonikuga pikendatult ning sidruni- või õunaviiluga garneeritult. Mis on liköör? Liköör on destilleeritud alkoholil baseeruv 2060% suhkrusisaldusega 1555 kange piiritusjook, mille maitsestamiseks kasutatakse erinevaid põllumajandussaadusi alates puuviljadest, marjadest, ürtidest, vürtsidest, seemnetest, pähklitest ning lõpetades mee, muna, rõõsa koore ja mitmesuguste eeterlike õlidega. Likööri ajalugu Likööri tekkeajaks peetakse 13. sajandit ning sünnikoduks Itaaliat, kust on pärit ka esimesed teated liquoreiks nimetatud jookide valmistamise kohta kloostrites. Alguses kasutati neid
Neil on veresoonte lupjumist pidurdav toime. Leidub taimeõlides. K-vitamiin soodustab vere hüübumist. Leidub kapsas, rohelistes köögiviljades ja maksas. Fermendid ehk ensüümid on keerulise ehitusega valgusarnased ained. Nende kaasabil toimuvad kõik ühinemis- ja lagunemisprotsessid. Kasutatakse tee, veini, leiva, õlle jt. valmistamisel. Orgaanilised happed kujundavad maitset ja soodustavad säilivust. Taimsetes toiduainetes on levinumad õun- ja sidrunhape, loomsetes piimhape. Glükosiidid annavad toidule mõrkja maitse. Leidub maitseainetes, mädarõikas, kaalikas, redises jm. Võivad olla mürgised, näit. solaniin roheliseks tõmbunud kartulis, amügdaliin mõrumandlites. Alkaloidid on närvisüsteemi ergutava toimega. Nendeks on kofeiin tees ja kohvis, teobromiin kakaos ja sokolaadis, nikotiin tubakas. Glükosiide ja alkaloide esineb rikkalikult mitmesugustes ravimtaimedes. Ekstraktiivained on seedetegevust ergutava toimega. Neid leidub lihas ja kalas.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
