ALKAAN Alkoholi saab kääritamisel CH2=CH2 + H2O CH3 CH3OH CH3CH2OH CH2=CH2 + H2O Alkeenid on süsinike ja vesinike ühendid, kus süsiniku vahel on ainult ühekordsed C6H12O6 C2H5OH + 2CO2 // C2H5Cl + KOH C2H5OH + KCl CH2=CH-CH3 + HCL CH3 = CHCl CH3 2CH3OH CH3-O-CH3 + H2O sidemed. EETRID CHCH + H2 CH2=CH2 // CHCH + 2H2 CH3-CH3 C2H5OH + 3O2 2CO2 + 3H2O Liide alkaani ette tuleb vastavalt süsinike arvule ... on ühendid, kus süsin...
KEEMIA ALKAANID Füüsikalised omadused Metaani ja temaga sarnaste süsivesinike - alkaanide omadused muutuvad korrapäraselt süsiniku aatomite arvu suurenemisega molekulis. Metaan ja temale järgnevad alkaanid erinevad üksteisest aatomite rühma - CH2 - võrra. Niisugust ühendite rida nimetatakse homoloogiliseks reaks. Rea üldvalem on CnH2n + 2 Metaani homoloogilise rea 4 esimest ühendit on gaasid, viiendast kuni kuueteistkümnendani vedelikud ja kõrgemad on tahked ained. Molekulmassi kasvuga homoloogilises reas suureneb alkaanide tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. Alkaanid on vees peaaegu lahustumatud. Nad on hüdrofoobsed ehk vett-tõrjuvad. Homoloogilises reas muutuvad homoloogilise rea liikmete - homoloogide - füüsikalised omadused korrapäraselt. Molekulmassi suurenemisega kasvab homoloogide tihedus, sulamis- ja keemistemperatuur ning agregaatolek muutub : g...
sissehingamine võib olla surmav. Nahale võivad alkaanid toimida ärritavalt. Tahked alkaanid on ohutud, sest ei tungi organismi. 5)Selgita: hüdrofoobne ja hüdrofiilne aine. Hüdrofoobne-Puudub vastastikmõju veega, ei märgu ega lahustu vees, ei saa moodustada vesiniksidemeid. Hüdrofiilne-Esineb vastastikmõju veega, märguvad ja lahustuvad vees, võivad moodustada vesiniksidemeid. 6)Alkaanide üldvalem ja tunnuse lõpp 7)Kuidas nimetatakse alkaanidest tuletatud rühma? Nimeta rühma tunnuse lõpp. Asendusrühmad ehk alküülrühmad. Tunnuselõpp üül.
Alkaanid 1. Süsivesinikud on ained, mis koosnevad süsinikust ja vesinikust. 2. Alkaanid on süsivesinikud, milles süsinikuaatomite vahel on vaid üksiksidemed. 3. Alkaanide üldvalem on CnH2n+2 n> või = 1. 4. Alkaanide homoloogiline vahe on kahe kõrvuti oleva süsivesiniku rühma -CH2- arv. 5. Alkaanide füüsikalised omadused muutuvad homoloogilises reas seaduspäraselt: Süsiniku aatomite arvu kasvades kasvavad homoloogilistes ridades molekulmass, tihedus, sulamis- ja keemistemperatuur, väheneb aga ainete lahustuvus vees. 6. Tahkeid alkaane kutsutakse parafiinideks. 7. Alkaanid on veest kergemad. 8. Alkaanid ei märgu ega lahustu vees, seega nad on hüdrofoobsed ained. 9. Alkaanid on keemiliselt kõige passiivsemad orgaanilised ained. 10. Alkaanidel esineb 3 liiki keemilisi reaktsioone: põlemine, pürolüüs ja asendusreaktsioonid halogeenidega (halogeenimine). 11...
Nafta- Nafta koosneb põhiliselt süsinikust, vesinikust, väävlist, lämm astikust ning hapnikust. Naftaga koos esineb ka maagaas, mis koosneb lenduvatest süsivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest olulisim on metaan. Nafta värvus ulatub peaaegu värvitust kuni mustani, enamasti on see pruunikat tooni. Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvas kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest. Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja
Mida tihedamini paigutuvad süsinikud, seda suurem on tihedus. Alkaanide kasutamine ja omadused: *Metaan lõhnatu ja värvitu gaas. Seda kasutatakse kütteks ja keemiatööstuses toorainena. Maagaasi peamine koostisosa. *Propaan ja butaan vedelgaasi peamised koostisosad. Veelduvad toatemp. mõne atmosfääri suuruse rõhuga. *Alkaanid sisalduvad peamiselt materjalides, mida toodetakse naftast: määrdeained, õlid, bensiin jne. Ka parafiini toodetakse alkaanidest. Alkaanid võivad olla vedelad, tahked või gaasilised. Alkaanid on hübrofoobsed ehk vett tõrjuvad. Inimestele ja loomadele mõjuvad alkaanide gaasid narkootiliselt. o-a leidmine süsinikul: Iga side H-ga vähendab C o-a 1 võrra ja iga side O, N, halogeeni jne suurendab süsiniku o-a 1 võrra. Vastavalt sellele mitmekordne side on o-a muutub. Kui element pole C-ga otseses kontaktis, siis ta oa-d ei muuda. Mõisted: Valents näitab mitu sidet võib antud aatomil olla.
Alkaanid ja poliitika Alkaanidest koosnevad gaasid( nt maagaas) ja nafta, mida kasutame igapäevaselt suurtes kogustes. Naftat ja maagaasi leidub sõltuvalt asukohast erinevastes kogustes, mõndades kohtades rohkem ja mõndades vähem. Osadele riikidele kuuluvad alad, kus on rohkem maagaasi ja naftat ning osadel riikidel on mõlemast puudus. Seetõttu toimub riikide vahel eespool nimetatud segude vedu, kus ühest riigist transporditakse teise riiki vaja minevat naftat ja maagaasi.
nende päritolu, saamisallika, mõne omaduse või tehnilise rakenduse järgi süstemaatiline nimetus kajastavad ühendi keemilist struktuuri nomenklatuur teaduslike nimetuste süsteem, ehk aine struktuuri ja nimetust siduv reeglite kogum 6. homoloogiline rida rida , mille kõrvuti seisvad liikmed erinevad teineteisest rühma CH2 võrra homoloog homoloogilise rea liige 7. tüviühend pikim süsivesinikahel alküülrühm alkaanidest tuletatud asendusrühmad 8. sigma side kovalentne side, mida moodustuvate elektronide pild asub aatomeid ühendaval ühel sirgel tetraeedriline süsinik nelja üksiksidemega süsinik 9. parafiinid tahked alkaanid või nende segud hüdrofoobsed ained ained, millel puudub veega vastastikmõju, puudub võime moodustada vesiniksidemeid, veega ei märgu ja vees ei lahustu
alknid- kus ssivesinike aatomite vahel on kolmiksidemed. triviaalne nimetus- kibelolevad tavanimetused, mis on pandud saamisallika, pritolu vi mne omaduse jrgi. sstemaatiline nimetus- kajastavad hendi keemilist struktuuri. nomenklatuur- aine struktuuri ja nimetust siduvate reeglite kogum. homoloogiline rida- rida, mille krvuti seisvad liikmed erinevad teineteisest rhma -CH2- vrra. homoloog- homoloogilise rea liikmed. tvihend- pikem ssivesinikuahel. alklrhm- alkaanidest tuletatud asendusrhm. sigma side- kovalentne side, mida moodustuvate elektronide pilv asub aatomeid hendaval hel sirgel. tetraeedriline ssinik- kui ks ssinik on seotud nelja vesiniku aatomiga, nurgad on vrdsed ( 109.5 ). parafiin- tahked alkaanid vi nende segud. hdrofoobsed ained- ained, millel puudub veega vastastikmju, puudub vime moodustada vesiniksidemeid, veega ei mrgu. hdrofiilsed ained- vee-lembelised ained, on vastastikmju ja moodustavad vesiniksidemeid.
päritolu, saamisallika, mõne omaduse või tehnilise rakenduse järgi süstemaatiline nimetus kajastavad ühendi keemilist struktuuri nomenklatuur teaduslike nimetuste süsteem, ehk aine struktuuri ja nimetust siduv reeglite kogum 6. homoloogiline rida rida , mille kõrvuti seisvad liikmed erinevad teineteisest rühma CH2 võrra homoloog homoloogilise rea liige 7. tüviühend pikim süsivesinikahel alküülrühm alkaanidest tuletatud asendusrühmad 8. sigma side kovalentne side, mida moodustuvate elektronide pild asub aatomeid ühendaval ühel sirgel tetraeedriline süsinik nelja üksiksidemega süsinik 9. parafiinid tahked alkaanid või nende segud hüdrofoobsed ained ained, millel puudub veega vastastikmõju, puudub võime moodustada vesiniksidemeid, veega ei märgu ja vees ei lahustu
parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Rasked naftad sisaldavad väävlit rohkem kui kerged. Rafineerimise käigus puhastatakse nafta väävlist, sest atmosfääri paiskudes põhjustaks väävel palju keskkonnaprobleeme. Naftaga koos esineb ka maagaas, mis koosneb lenduvatest süsivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest olulisim on metaan(CH4). Nafta on väga tuleohtlik.Värvuselt on nafta peaaegu värvitust kuni mustani, olles enamasti pruunikat tooni. Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvanud kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest. Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena
7. Süsiniku allotroopsed teisendid(2). 8. Miks teemant on palju kõvem, kui grafiit? 9. Miks grafiit juhib elektrit? 10. Kas metaan, süsinikoksiid ja süsinikdioksiid põlevad? Valemid. 11. Põlemise lõpp-produktid(2)? 12. Milline süsinikuühend on väga mürgine? 13. Millistest aatomistest koosnevad süsinvesinike molekulid? 14. Millised sidemed esinevad alkaanide molekulides? 15. Kirjuta etaani, propaani, metaani ja butaani valemid ning struktuurivalemid. 16. Millistest alkaanidest koosnevad maagaas ja nafta? 17. Nimeta tähtsamad naftasaadused? 18. Mitu sidet moodustavad süsinik, lämmastik ja hapnik? 19. Mitu erinevat olekut võivad oll süsiniku, lämmastiku ja hapniku aatomil? 20. Struktuurivalemid. 21. Tähtsamate alkoholide summaarsed valemid ja nimetused(3)? 22. Mürgisuse järjekord: metanool,etanool js glütserool? 23. Milleks kasutatakse metanooli, etanooli ja glütserooli? 24. Tähtsamate karboksüülhapete summaarsed valemid ja nimetused(2). 25
väga odav, kasutatakse seda bensiini asemel automootori kütusena. Peale käärimisel saadava etanooli toodetakse tööstuses suurtes kogustes etanooli süsivesinikest, mida omakorda saadakse naftast. 4) Etanooli struktuur H H | | H -- C -- C --O -- H | | H H 5) Põlemine Etanool põleb moodustades süsihappegaasi ja vee. Põlemisvõrrand: CH3CH2OH + 3O2 -> 2CO2 + 3H2O 6) Mis on alkoholid? Alkoholid on alkaanidest tuletatud ühendid, mille molekulis üks või enam vesiniku aatomit on asendatud hüdroksüülrühmaga, mis on veesõbralikud, mis lahustuvad vees palju paremini kui alkaanid, mis ei muuda vesilahuse keskkonda. 2 Mõned alkoholid on mürgised. Tähtsaimad alkoholid on: metanool CH3OH etanool CH3CH2OH glütserool HOCHCH2(OH)CHOH
Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustunud saategaasi, kuni 10% vett ja 0,5% mineraalsooli. Mida suurem on nafta erikaal, seda suurem on lisandite sisaldus. Näiteks rasked naftad sisaldavad väävlit rohkem kui kerged. Rafineerimise käigus puhastatakse nafta väävlist, sest atmosfääri paiskudes põhjustab väävel palju keskkonnaprobleeme. Naftaga koos esineb ka maagaas, mis koosneb lenduvatest süsivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest olulisim on metaan. Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Ammutatud nafta eeltöödeldakse naftatööstusettevõttes: naftast eraldatakse vesi, mineraalsoolad ja lenduvad komponendid. Seejärel transporditakse eeltöödeldud nafta tanklaevadega või torujuhtmete abil naftatöötlemistehastesse.
jääkidest. 4. Mis on bituumen? Looduslikult esinev tahke või vedel süsivesinike segu. Peamiselt bituumenist koosnevad näiteks nafta ja asfalt. 5. Miks krakitakse naftat ja mida see endast kujutab? Bensiini saagise suurendamiseks. Pikad süsivesinikahelad lõhutakse lühemateks. 6. Millest koosneb keemiliselt vedelgaas? Propaanidest ja butaanidest. 7. Millest koosneb keemiliselt bensiin? Erinevatest alkaanidest. AUTOKÜTUSED 1. Milliseid mootoreid kasutatakse autodes? Diiselmootoreid või ottomootoreid (bensiinimootoreid). 2. Mis on detonatsioon ja miks ta on mootorile ohtlik? Küttesegu plahvatus mootoris. See on ohtlik, sest põhjustab detailide kiiret kulumist või isegi purunemist. 3. Mida iseloomustab oktaanarv? Millise oktaanarvuga on bensiinijaamades müüdav bensiin? Oktaanarv iseloomustab detonatsioonikindlust. Bensiinijaamades müüdav bensiin on 95 ja 98 oktaanarvuga. 4
Koostis Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: · parafiinid ühenditd valemiga CnH2n+2 · nafteenid ühendid valemiga CnH2n · aromaatsed ühendid valemiga CnH2n-6 Naftaga koos esineb ka maagaas, mis koosneb lenduvatest süsivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest olulisim on metaan. Maagaas Sarnaselt naftaga on ka maagaasi tootmine ja tarbimine pidevalt kasvanud. Maagaas on fossiilsetest kütustest suurima kütteväärtusega ja selle põletamisel tekib kõige vähem saasteaineid. Erinevalt naftast on gaasi meritsi tülikas transportida. Tehnoloogia, mis võimaldab gaasi veeldada ja suure rõhu all transportida, on kallis ja ohtlik. Ent torujuhtmeid pidi kõrgsurve all on maagaasi odav ja tõhus transportida.
SÜSIVESINIKUD. ALKAANID Süsivesinikud on orgaanilised ühendid, mis koosnevad vaid süsiniku (C) ja vesiniku (H) aatomitest. Süsinikul on eripärane võime moodustada pikki ahelaid, kus süsiniku aatomite vahel on kovalentsed sidemed. See muudab süsinikuühendite maailma erinis paljunäoliseks. Alkaanid on sellised süsivesinikud, mille molekulid sisaldavad vaid C-C ja C-H üksiksidemeid. Näited lihtsamatest alkaanidest: metaan – CH4 butaan – C4H8 etaan – C2H6 isobutaan – C4H8 propaan – C3H8 Butaani ja isobutaani molekulide struktuure uurides näeme kergesti, et nende (summaarne) molekulvalem ehk molekuli koostis on ühesugune, kuid aatomite paigutus ehk struktuur erinev. Selliseid aineid, millel on ühesugune koostis ehk summaarne molekulvalem, ent erinev struktuur ja seega ka erinevad omadused, nimetatakse isomeerideks
Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustunud saategaasi, kuni 10% vett ja 0,5% mineraalsooli. Mida suurem on nafta erikaal, seda suurem on lisandite sisaldus. Näiteks rasked naftad sisaldavad väävlit rohkem kui kerged. Rafineerimise käigus puhastatakse nafta väävlist, sest atmosfääri paiskudes põhjustab väävel palju keskkonnaprobleeme. Naftaga koos esineb ka maagaas, mis koosneb lenduvatest süsivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest olulisim on metaan. Eri maardlatest ammutatud naftal võib olla väga erinev koostis ning sellest tulenevalt ka erinevad omadused. Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on muutlik, kuid väiksem kuiveel. Maapinnal olev nafta on madalama temperatuuri tõttu viskoossem kui sügaval Maa sees olev nafta. Nafta tiheduse hindamiseks kasutatakse API-skaalat. Vee tihedus API-skaalal on 10, kergemate vedelike tihedus on kümnest suurem
Füüsikalised omadused Vees lahustumatud ained. C1 C4 on gaasid, C5 C15 vedelikud ja raskemad tahked, kergesti sulavad ained. C-H sidemed on väga vähe polaarsed, seega on alkaanide molekulide vahel väga nõrgad jõud (molekulivõre)- siit ka madalad sulamis- ja keemistäpid. Alkaanide ja vee vahel ei saa ka tekkida vesiniksidemeid ( selleks vaja O-H või N-H sidemeid), siit halb lahustuvus tahked alkaanid tõukavad vett eemale Hüdrofoobsed ained.Gaasilistest alkaanidest on tuttavamad propaan ja butaan, mis kuuluvad vedelgaasi koostisse Vedelad kuuluvad bensiini, diiselkütuse jne koostiss Poolvedelad on tuntud vaseliinina ja tahked parafiinina. Alkaane eraldatakse naftast, maagaasist kivisöetõrvast, põlevkiviõlist jne. Nagu näha, muutuvad n-alkaanide füüsikalised omadused enam vähem korrapäraselt. Hargneva ahelaga alkaanide ja sama aatomite arvuga n-alkaanide omadused on erinevad 4 5
4 )ALKAANID: 1)Aatomite olek molekulis(lk 25, E ): 1) metaan- CH4 C(süsinik)- neli sidet 2) etaan- C2H6 N(lämmastik)-kolm sidet 3) propaan- C3H8 O(hapnik)- kaks sidet 4) butaan- C4H10 H(vesinik)-üks side 5) pentaan- C5H12 6) heksaan- C6 H14 7) heptaan- C7 H16 8) oktaan- C8 H18 9) nonaan- C9 H20 10) dekaan- C10H22 2)Teooria( õp lk 96-111): Alkoholid( üldvalemiga ROH ) Alkoholid-alkaanidest tuletatud ühendid · molekulis üks või enam vesinikuaatomit on asendatud hüdroksüülrühmaga (- OH-rühmaga) · veesõbralikud, lahustuvad vees paremini kui alkaanid · ei muuda vesilahuse keskkonda · mõned alkoholid on mürgised · alkoholid ei ole alused Metanool (CH3OH) e. puupiiritus · saadakse:metaani oksüdeerumisel või CO redutseerumisel · mürgine, värvitu,põletava maitsega,seguneb veega(keeb 65C juures) · kasutatakse: lahustina, mootorikütusena jne.
Metaan on kasvuhoonegaasina umbes 10 korda mõjusam kui süsihappegaas, tekib nii tööstuses kui põllumajanduses. 2) C2 H6 – etaan, sisaldub looduslikus gaasis umbes 10 % .Etaan on värvuseta, lõhnata, nõrgalt anesteetilise toimega, vees praktiliselt lahustumatu gaas 3) C3H8 – propaan, sisaldub looduslikus gaasis kuni 15 %, kasutatakse segus butaaniga balloonigaasina (vedelgaas) 4) Bensiin on vedelate alkaanide (peamiselt C5 –C8) segu 5) Tahketest alkaanidest (algavad C16) valmistatakse määrdeaineid ja –õlisid. Nimeta: 2) CH3CH2CH2CH2CH(CH3)CH3 _______________________ 3) CH3C(CH3)2CH2C(CH3)2CH3 _______________________ Koosta lihts. struktuurvalem ja graafiline kujutis: 1) 2,3,4-trimetüülpentaan 2) 4-etüülheptaan 3) 1,3-dimetüültsüklopentaan 4) 3,3-dimetüüheksaan Kirjuta lihts. struktuurvalemiga kõik pentaani isomeerid ja nimeta need.
C9H20 nonaan non- C10H22 dekaan dek- C11H24 undekaan undek- C12H26 dodekaan dodek- C13H28 tridekaan tridek- C14H30 tetradekaan tetradek- C15H32 pentadekaan pentadek- C16H34 heksadekaan heksadek- jne... kuni C20 C20H42 eikosaan eikos- Alkaanidest võiks meelde jätta kuni kümne süsinikuni. Tüviühend pikim süsinikahel. See tuleb nimetust andes kõigepealt üles leida. Alküülrühm alkaanist pärit asendusrühm (CH3 - metüül, CH3CH2 etüül jne...). Alküülrühma tähistatakse tähega R-. Nimetuse andmine: 1) Kõigepealt tuleb tuvastada pikim ahel (tüviühend). 2) Vaadata kui palju ja missuguseid asendusrühmi on peaahela (tüviühendi) küljes.
Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka väävlit, hapnikku, lämmastikku, metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Mida suurem on nafta erikaal, seda suurem on lisandite sisaldus. Näiteks rasked naftad sisaldavad väävlit rohkem kui kerged. Rafineerimise käigus puhastatakse nafta väävlist, sest atmosfääri paiskudes põhjustaks väävel palju keskkonnaprobleeme. Naftaga koos esineb ka maagaas, mis koosneb lenduvatest süsivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest olulisim on metaan. Omadused Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on muutlik, kuid väiksem kui veel. Maapinnal olev nafta on madalama temperatuuri tõttu viskoossem kui sügaval Maa sees olev nafta. Värvuselt on nafta peaaegu värvitust kuni mustani, olles enamasti pruunikat tooni. Et nafta on erinevate ühendite segu, millel kõigil on erinevad keemis- ning sulamistemperatuurid, ei saa ka nafta kohta tuua välja keemis- ega sulamistemperatuure
...........................................................................6 Kasutatud materjalid.................................................................................................... 6 3 Nafta Nafta koosneb: Süsinikust 82-87% Vesinikust 12-15% Väävlist 1,5% Lämmastikust 0,5% Hapnikust 0,5% Metallid Mittetäielikult lagunenud orgaaniline aine Nafta (kreeka k naphta) koosneb põhiliselt süsivesinikest (peamiselt alkaanidest ja tsükloalkaanidest, mõningate leiukohtade naftas on kuni 40% aromaatseid süsivesinikke) ning sisaldab alati ka orgaanilisi väävli- (tioole, sulfiide, tiofaane, tiofeene), hapniku- (tõrvaineid, nafteenhappeid, fenoole) ja lämmastikuühendeid (püridiini, piperidiini ja kinoliini derivaate). Nafta on väga tuleohtlik, tumeda värvusega, õlitaoline ja iseloomuliku lõhnaga vedelik. Ta ei lahustu vees, kuid lahustub orgaanilistes lahustites.
Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6.Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka väävlit, hapnikku, lämmastikku, metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Naftaga koos esineb ka maagaas, mis koosneb lenduvatest süsivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest olulisim on metaan. Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Rahvusvaheliselt tuntuim nafta mõõtühik on barrel mis võrdub 42 galloni ehk umbes 159 liitrit. Nafta on inglisekeelsest nimest North American Free Trade Arfeement.
alkaanideks ja alkeenideks. Väiksemate molekulidega alkaane kasutatakse bensiinina. Krakkimine toimub kõrgel temperatuuril või katalüsaatori juuresolekul. Reformeerimine on protsess, milles bensiini saadakse kergetest fraktsioonidest lineaarsete ahelatega alkaanide lõhustamisel ja nendest hargnenud ahelaga molekulide saamisel. Bensiin on seega primaarsel destillatsioonil saadav vedel fraktsioon. See koosneb alkaanidest, mille molekulides on 5 12 süsiniku aatomit, keemispiiriga 40 150 kraadi. Oktaaniarv väljendab bensiini detonatsioonikindlust, mõõdetakse 0 100. Oktaaniarvu suurendatakse antidetonaatori, näiteks tetraetüülplii lisamisega. Autodes kasutatava bensiini oktaaniarv on suurem kui 90. Petrooleum on samuti primaarsel destillatsioonil saadav vedel fraktsioon. Petrooleum koosneb alkaanidest, mille molekulides on 9 15 süsiniku aatomit, keemispiiriga 150 250 kraadi.
Kui kaltsiumkarbiidile aktiivsemad? Kuna alküünides sisalduv kolmikside sisaldab - lisada vett,siis hakkabki mullikestena eralduma etüüni.Hapnikus sidemeid, mis on oluliselt nõrgemad kui üksiksidemetes olevad põleb etüün helesinise leegiga.Väga suure plahvatus ohtlikuse tõttu sigma - sidemed, siis seetõttu on alküünid (nagu ka alkeenidki) on etüün ainuke gaas,mida säilitatakse ja transporditakse alkaanidest keemiliselt aktiivsemad. Kui aga võrrelda alküüne terasballoonides lahustatuna atsetoonis.Valgustatava leegi tõttu omavahel alkeenidega, siis tuleb arvestada sellega, et kasutati 20.saj karbiidlampides.Leeki kasutatakse ka metallide kolmiksidemes on süsiniku aatomite vaheline kaugus suhteliselt lõikamisel ja keevitamisel.Pärast aga etüüni kastus tähtsus väiksem, kui on see kaksiksidemes
parem kui destillaatõlidel. · Kütteõlid- on vedelkütused, mis on enamasti toodetud nafta fraktsioneeriva destillatsiooni teel. Kütteõlisid on võimalik aga toota ka näiteks põlevkiviõlist(põlevkivi kütteõli, põlevkivimasuut). Kütteõlide kaks peamist kategooriat on kerge kütteõli ja raske kütteõli, mis mõlemad omakorda jagunevad mitmesse alaliiki. · Lakibensiin- on peamiselt alkaanidest koosnev, vähesel määral aromaatseteid süsivesinike sisaldav nafta destillaat ja bensiini fraktsioon.Lakibensiin orgaaniline lahusti, millega lahustatakse peamiselt lakke ja värve. Lakibensiinil on suhteliselt madal leekpunkt. · Ligroiin- ehk toorbensiin on fraktsioon, mis saadakse nafta esmasel destilleerimisel. Kasutatakse näiteks traktorite kütusena, lahustina ning mõningates hüdrosüsteemides töövedelikuna.
mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Mida suurem on nafta erikaal, seda suurem on lisandite sisaldus. Näiteks rasked naftad sisaldavad väävlit rohkem kui kerged. Rafineerimise käigus puhastatakse nafta väävlist, sest atmosfääri paiskudes põhjustaks väävel palju keskkonnaprobleeme. 3 Naftaga koos esineb ka maagaas, mis koosneb lenduvatest süsivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest kõige olulisem on metaan. Omadused Erinevatest maardlatest ammutatav nafta võib omada väga erinevat koostist ning sellest tulenevalt ka erinevaid omadusi. Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on muutlik, kuid väiksem kui veel. Maapinnal olev nafta on madalama temperatuuri tõttu viskoossem kui sügaval Maa sees olev nafta. Nafta tiheduse hindamiseks kasutatakse API-skaalat. Vee tihedus API-
kui ka loomne ning kasvas kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist (ehk taimhõljum) ning protistidest (eukarüoot). Maagaasi tekkimine Maagaas on tekkinud orgaaniliste ainete biokeemilisel lagunemisel ja sellele järgnenud muundumisel geogmeetiliste tegurite mõjul. Maagaasi ja nafta keemiline koostis Naftaga koos esineb ka maagaas, mis koosneb lenduvatest süsivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest olulisim on metaan. Kütteväärtus (MJ/kg), kütteväärtuste ligikaudne hindamine keskmise oksüdatsiooniastme põhjal Kütteväärtus 43,5-46,0 MJ/kg Erinevad kütteväärtused: http://www.weedcenter.org/mrwc/cig/doc uments/Heating%20Value%20of%2020%20Com monFuels.pdf Nafta ja maagaasi ammutamine maapõuest Puurimisel tuleb arvestada väga pajude teguritega. Tänapäeval on puuritavast august võimalik välja puurida ligi 60% sealolevast naftast
CH 3CH = CHCH 3 + CH 3CH 2 OH + Br - · Reaktsioon algab etanolaatiooni atakiga -CHBr- rühma naabersüsiniku juures paiknevale vesinikule, mis seotakse prootonina, ning sellele järgneb Br- iooni eraldumine molekulist. Reaktsioonil moodustub ka mõningane kogus CH3CH2CH=CH2. Alkeenide omadused · Süsinik-süsinik -side on suhteliselt nõrk, kuna p-orbitaalide kattumine on väike. · Alkeenide erinevus alkaanidest tuleneb ka sellest, et kaksikside (-side) põhjustab negatiivse laengu koondumise sidemele, s.t nukleofiilset tsentrit, mida saab atakeerida elektrofiil. · Alkeenidele on omased elektrofiilsed liitumisreaktsioonid kaksiksidemele, kus -sideme asemel moodustub kaks -sidet. 9 Alkeenide omadused · Halogeenimine: CH2=CH2 + Br2 CH2Br-CH2Br
suurt vedellasti ladustamisega ja ümberlaadimisega tegelevat terminali. Neste Eesti tegeleb vedelkütuse ja määrdeõlide jae- ning hulgimüügiga, Nynas bituumeni, bituumenõlide ja bituumenemulsiooni impordi- ja turustamisega. Töötlemine 1. Töötlemata toornafta on põhiliselt naftakeemia tooraine (~10% naftatoodangust). 2. Nafta eeltöötlemine algab gaaside (maagaas, mis koosneb lenduvatest süsivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest olulisim on metaan) eraldamisest, seejärel kõrvaldatakse vesi ja mineraalained. Rafineerimise käigus puhastatakse nafta ka väävlist, sest atmosfääri paiskudes põhjustaks väävel palju keskkonnaprobleeme ning korrodeerivad aparatuuri ja mürgitavad katalüsaatoreid. Sõltuvalt leiukohast võib väävli sisaldus ulatuda kuni 5%ni. Soomes Porvoos Neste OÜ-le kuuluv nafta töötlemistehas toodab
ALKAANID E KÜLLASTUNUD SÜSIVESIKUD. Süsinike vahel ainult üksiksidemed. HALOGEENÜHENDID – Orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on seotud halogeeni aatomi või aatomitega. Halogeeniühendid on hüdrofoobsed, mõõdukalt polaarsed ained. Alkaan Nimetus Alkaan Nimetus CH4 (keemist. metaan C6H14(keemist. heksaan -161) 69) C2H6(keemistemp etaan C7H16(keemist. heptaan -89) 98) C3H8(keemistemp propaan C8H18(keemist. oktaan -42) 126) C4H10(keemist- butaan C9H20(keemist. nonaan 0,5) 151) C5H12(keemist. pentaan C10H22(keemist.1 dekaan 36) 74) Radikaal – osake, millel on üks paardumata elektron...
Seda tõestab -sidet sisaldavate ühendite (näiteks alkeenide, alküünide) kõrgem keemiline aktiivsus võrreldes -sidememeid sisaldavate alkaanidega. Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 5 ALKEENIDE LEIDUMINE LOODUSES Alkeene sisaldub looduses mitmesugustes nafta ja maavarade töötlemisel tekkinud gaasides. Alkaanidest tunduvalt rohkem leidub alkeene taimedes ja loomades. Toakärbsed eritavad vastassugupoole ligimeelitamiseks lõhnaaineid, mille üheks põhikomponendiks on cis-trikos-9-een. Puuviljade valmimisel võib ühe komponendina eralduda eteeni. Kautsukipuu mahlas sisaldub alkadieenidest 2- metüülbuta-1,3-dieeni. Organismides ja eriti taimedes leidub lahtise süsinikuahelaga või tsüklilisi looduslikke alkeene, mida nimetatakse terpeenideks. Paljud terpeenid on meeldiva lõhnaga
Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka väävlit, hapnikku, lämmastikku, metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Mida suurem on nafta erikaal, seda suurem on lisandite sisaldus. Näiteks rasked naftad sisaldavad väävlit rohkem kui kerged. Rafineerimise käigus puhastatakse nafta väävlist, sest atmosfääri paiskudes põhjustaks väävel palju keskkonnaprobleeme. Naftaga koos esineb ka maagaas, mis koosneb lenduvatest süsivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest olulisim on metaan. (Nafta Vikipeedia, vaba entsüklopeedia, http://et.wikipedia.org/wiki/Nafta) Omadused Kuna naftat on võimalik leida erinevatest paikadest, on sellel ka palju erinevaid omadusi. Nafta on väga tuleohtlik. Maapinnal olev nafta on madalama temperatuuri tõttu viskoossem kui sügaval Maa sees olev nafta. Värvuselt on nafta peaaegu värvitust kuni mustani, olles enamasti pruunikat tooni. Et nafta on erinevate ühendite segu, millel kõigil
kaksiksidemeid, vaid on tegemise erilisepool teisekordse sidemega, nn aromaadse sidemega. Benseen C6H6 On kõige lihtsam ja kõige tuntum areen. I. Molekuli ehitus Saksa keemiku Kerkule struktuur. II. Keemilised omadused a.i.1.a.i.1. Nii nagu alkaanid võtab ka benseen osa asendusreaktsioonides halogeenidega. Nii nagu alkaanid. Benseeniga asendus toimub põhiliselt ühes järgus. a.i.1.a.i.2. Erinevalt alkaanidest võtab benseen osa asendusreak, tugevate hapetega nt lämmastikhappega. a.i.1.a.i.3. Nii nagu alkeenid võtab ka benseen osa liitumisreak vesinikuga, halogeenidega... Kordamine tööks Süsivesinikud 1. On Cst ja Hst koosnevad orgaanilised ained. Alkaanid Alkeenid Alküünid Kõik üksiksidemed e side Üks kaksikside, sellest 1 ja Üks kolmikside: 1 ja 2
välja sellised ained, nagu atsetoon, lakibensiin, lakk, linaõli, saapamääre, troinoi, värnits ja tärpentin. Atsetoon ehk 2-propanoon (keemiline valem CH3COCH3) on tuleohtlik madala keemistemperatuuriga läbipaistev vedelik. Atsetooni keemistemperatuur on 56 °C. Keemiline ühend kuulub ketoonide aineklassi hulka. 2-propanooni saadakse sünteetiliselt propeenist. Atsetooni kasutatakse nii plastikute tootmisel kui ka lahustina, näiteks küünelakieemaldajana. Lakibensiin on alkaanidest ja vähesel määral aromaatsetest süsivesinikest koosnev nafta destillaat ja bensiini fraktsioon. Ta on orgaaniline lahusti, millega lahustatakse peamiselt lakke ja värve. Lakibensiinil on madal leekpunkt ja seda ei tohiks kasutada linaõli vedeldamiseks, sest linaõli võib iseeneslikult süttida. Iseäranis ohtlikud on linaõlised pühkimislapid, mis tuleks kas kohe põletada või lahtiselt kuivama riputada, aga mitte töökohale hunnikusse seisma unustada.
Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid, mille hulka kuulub näiteks benseen. Mida suurem on nafta erikaal, seda suurem on lisandite sisaldus. Näiteks rasked naftad sisaldavad väävlit rohkem kui kerged. Rafineerimise käigus puhastatakse nafta väävlist, sest atmosfääri paiskudes põhjustaks väävel palju keskkonnaprobleeme, sh happevihmu. Naftaga koos esineb ka maagaas, mis koosneb lenduvatest süsivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest olulisim on metaan. Nafta on väga tuleohtlik ning tema erikaal on muutlik. Nafta tiheduse hindamiseks kasutatakse API- skaalat. Vee tihedus API-skaalal on 10, kergemate vedelike tihedus on kümnest suurem. Naftat, mille tihedus on alla 20, loetakse raskeks naftaks, tihedusega 20...25 on keskmine ning tihedusega üle 25 loetakse naftat kergeks. Värvuselt on nafta peaaegu värvitust kuni mustani, olles enamasti pruunikat tooni.
struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid moodustavad sellest suhteliselt väikse osa. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka väävlit, hapnikku, lämmastikku, metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Naftaga koos esineb ka maagaas, mis koosneb lenduvatest süsivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest olulisim on metaan. Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvanud kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest. Sellised on näiteks sinivetikad. Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata.
Defineerige lehtede piirikiht Piirikiht on lehelaba piirnev õhukiht, milles veeauru liikumine on takistatud. Radiaalne mitsellatsioon sulgrakkudes on Sulgrakkude seina paksend, kus tselluloosi mikrofibrillid rakuseintes paiknevad õhupiluga risti. Iseloomustage kutiikula koostist Kutiinist (pikaahelalised rasvhapped) ja vahadest (alkaanid), mis on segatud rakuseina komponentidega. Kutiin koosneb 16 C aatomist sisaldavatest küllastatud rasvhapetest, vahad koosnevad pikaahelalistest alkaanidest, samuti rasvhapete estritest. Ka terpenoidsed ja fenooldsed ühendid on kutiikula koostises väga levinud. Nimetage juhtkudede floeemi- ja ksüleemi vett juhtivate rakkude peamised erinevused Floeemi vedelik on konsentreeritum kui ksüleemi vedelik (väga lahja). Floeemi rakud on elusad, ksüleemi rakud mitte. Floeem transport enamasti toimub ülevalt – alla , ksüleemis alt-üles.
Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid, mille hulka kuulub näiteks benseen. Mida suurem on nafta erikaal, seda suurem on lisandite sisaldus. Näiteks rasked naftad sisaldavad väävlit rohkem kui kerged. Rafineerimise käigus puhastatakse nafta väävlist, sest atmosfääri paiskudes põhjustaks väävel palju keskkonnaprobleeme, sh happevihmu. Naftaga koos esineb ka maagaas, mis koosneb lenduvatest süsivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest olulisim on metaan. Nafta on väga tuleohtlik ning tema erikaal on muutlik. Nafta tiheduse hindamiseks kasutatakse API-skaalat. Vee tihedus API-skaalal on 10, kergemate vedelike tihedus on kümnest suurem. Naftat, mille tihedus on alla 20, loetakse raskeks naftaks, tihedusega 20...25 on keskmine ning tihedusega üle 25 loetakse naftat kergeks. Värvuselt on nafta peaaegu värvitust kuni mustani, olles enamasti pruunikat tooni.
keskmist paardumata elektroni uue kaksiksideme . . . . . . CH2=CH-CH2-CH=CH2 CH2-CH-CH-CH-CH2 CH2-CH=CH-CH2 CH2=CH-CH=CH2 + Br2 CH2Br-CH=CH-CH2Br Teises astmes tekib CH2Br-CHBr-CHBr-CH2Br 4 Alkadieenide saamine Alkadieenid kuuluvad loodusliku kautsuki koostisesse ja eralduvad kautsuki depolümerisatsioonil, samuti neid utte- ja krakkgaasides. Alkaanidest tunduvalt rohkem leidub alkadieene taimedes ja loomades. Toakärbsed eritavad vastassugupoole ligimeelitamiseks lõhnaaineid, mille üheks põhikomponendiks on cis-trikos-9-een. Puuviljade valmimisel võib ühe komponendina eralduda eteeni. Kautsukipuu mahlas sisaldub alkadieenidest 2- metüülbuta-1,3-dieeni. Organismides ja eriti taimedes leidub lahtise süsinikuahelaga või tsüklilisi looduslikke alkeene, mida nimetatakse terpeenideks
piisavalt stabiilsed. Alkaanidele on omased oksüdeerumis ja asendusreaktsioonid, mis toimuvad radikaalmehhanimiga. Alkeenid alkeenide omadused kajastavad kaksiksideme olemasolu molekulis. Kõik 4 sp 2 c-ga seotud aatomid paiknevad samas tasapinnas ja pööre kaksiksideme ümber on praktiliselt võimatu. Alkeenide ahelad pole seetõttu nii paindlikud konformatsiooni muutmiseks. Ahelad ei saa üksteisele piisavalt läheneda. Madalam sulamistemp. Alkeenide erinevus alkaanidest tuleneb ka sellest, et kaksikside (-side) põhjustab negatiivse laengu koondumise sidemele, st nukelofiilset tsentrit, mida saab atakeerida elektrofiil. Alkeenidele on omased elektrofiilsed liitumisreaktsioonid kaksiksidemele, kus -sideme asemel moodustub kaks -sidet. (Markovnikovi reegel, ebasümmeetrilise korral). Alküünid C-C side on kolmekordne. Alküünidele on alkeenidega sarnaselt omased
Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka väävlit, hapnikku, lämmastikku, metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Mida suurem on nafta erikaal, seda suurem on lisandite sisaldus. Näiteks rasked naftad sisaldavad väävlit rohkem kui kerged. Rafineerimise käigus puhastatakse nafta väävlist, sest atmosfääri paiskudes põhjustaks väävel palju keskkonnaprobleeme. Naftaga koos esineb ka maagaas, koossneb lenduvatest süsivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest olulisim on metaan. Omadused Erinevatest maardlatest ammutatav nafta võib omada väga erinevat koostist ning sellest tulenevalt ka erinevaid omadusi. Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on muutlik, kuid väiksem kui veel. Maapinnal olev nafta on madalama temperatuuri tõttu viskoossem kui sügaval Maa sees olev nafta. Nafta tiheduse hindamiseks kasutatakse API-skaalat. Vee tihedus API-skaalal on 10, kergemate
................................................................................... 15 4.3 Klaasipesuvedelikud .................................................................................... 16 1. Autokütused 1. 1. Bensiin Bensiin on peamiselt mootorikütusena kasutatav kergete süsivesinike segu (keeb temperatuurivahemikus 30200°C[1]), kergesti süttiv värvusetu vedelik. Saadakse enamasti nafta töötlemisel. Naftapuuraukudest väljub koos naftaga naftagaas, mis koosneb gaasilistest alkaanidest. Nafta destilleerimise saadusi liigitatakse keemistemperatuuri järgi. Kõige madalama keemistemperatuuriga saadust nimetatakse bensiiniks. Teda kasutatakse tavalise automootori kütusena. Bensiiniaurude ja õhu segu süttib automootoris elektrisädemest. Et põlemine oleks ühtlane, peavad bensiini koostises olema hargneva ahelaga alkaanid. Bensiini põlemise ladusust näitab oktaanarv. Mida kõrgem see on, seda parem on bensiin. Bensiinid sisaldavad kuni 35% aromaatseid süsivesinikke
Alkaanidele on omased oksüdeerumis- ja asendusreaktsioonid, mis toimuvad radikaalmehhanismiga. Dehüdrogeenimisel katalüsaatorite juuresolekus saadakse alkeene. Tsükloalkaanid on tsüklilised süsivesinikud, kus kõik süsinikud on sp3 hübridisatsioonis. Diasendatud tsükloalkaanid moodustavad geomeetrilisi isomeere(cis-trans) Kuna väikeste tsüklite puhul on c-c sidemete loomulikud nurgad moonutatud, tekib neis tsüklipinge ja erinevalt alkaanidest esinevad nad nukleofiilidena ja annavad lisaks asendusreaktsioonidele ka liitumisreaktsioone, mille tulemuseks on tsükli avamine ja lahtise ahelaga ühendi teke. Alkeenid on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides on süsiniku aatomite vahel kaksikside (sigma ja pii-side). Alkeene saadakse tööstusliklt alkaanide dehüdrogeenimisel (vesiniku eraldamisel): CH3 CH2 CH3 H2 CH3 CH = CH2 (propeen)
(kõik 4 sp2 süsinikega seotud aatomid paiknevad samas tasapinnas ja pööre kaksiksideme ümber on praktiliselt võimatu) *ahelad pole nii paindlikud konformatsiooni muutmiseks (ahelad ei saa üksteisele piisavalt läheneda, madalam sulamistemperatuur) *Süsinik-süsinik pii-side on suhteliselt nõrk, kuna p-orbitaalide kattumine on väike. Alkeemide erinevus alkaanidest tuleneb ka sellest, et kaksikside (pii-side) põhjustab negatiivse laengu koondumise sidemele s.t nukleofiilset tsentrit, mida saab atakeerida elektrofiil. Alkeenidele on omased elektrofiilsed liitumisreaktsioonid kaksiksidemele, kus pii-sideme asemel moodustub kaks sigma-sidet. *Halogeenimine: CH2=CH2 + Cl2Ch2Cl-Ch2Cl (elektrofiil tekib halogeeni molekuli polarisatsiooni tulemusena, teine halogeeniaatom liitub reeglina trans-asendisse Saamine:
Füüsikalised omadused Vees lahustumatud ained. C1 C4 on gaasid, C5 C15 vedelikud ja raskemad tahked, kergesti sulavad ained. C-H sidemed on väga vähe polaarsed, seega on alkaanide molekulide vahel väga nõrgad jõud (molekulivõre)- siit ka madalad sulamis- ja keemistäpid. Alkaanide ja vee vahel ei saa ka tekkida vesiniksidemeid ( selleks vaja O-H või N-H sidemeid), siit halb lahustuvus tahked alkaanid tõukavad vett eemale Hüdrofoobsed ained.Gaasilistest alkaanidest on tuttavamad propaan ja butaan, mis kuuluvad vedelgaasi koostisse Vedelad kuuluvad bensiini, diiselkütuse jne koostiss Poolvedelad on tuntud vaseliinina ja tahked parafiinina. Alkaane eraldatakse naftast, maagaasist kivisöetõrvast, põlevkiviõlist jne. Nagu näha, muutuvad n-alkaanide füüsikalised omadused enam vähem korrapäraselt. Hargneva ahelaga alkaanide ja sama aatomite arvuga n-alkaanide omadused on erinevad
C-H sidemed on väga vähe polaarsed, seega on alkaanide molekulide vahel väga nõrgad jõud (molekulivõre)- siit ka madalad sulamis- ja 11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 3 keemistäpid. Alkaanide ja vee vahel ei saa ka tekkida vesiniksidemeid ( selleks vaja O-H või N-H sidemeid), siit halb lahustuvus tahked alkaanid tõukavad vett eemale Hüdrofoobsed ained.Gaasilistest alkaanidest on tuttavamad propaan ja butaan, mis kuuluvad vedelgaasi koostisse Vedelad kuuluvad bensiini, diiselkütuse jne koostiss Poolvedelad on tuntud vaseliinina ja tahked parafiinina. Alkaane eraldatakse naftast, maagaasist kivisöetõrvast, põlevkiviõlist jne. Nagu näha, muutuvad n-alkaanide füüsikalised omadused enam vähem korrapäraselt. Hargneva ahelaga alkaanide ja sama aatomite arvuga n-alkaanide omadused on erinevad
viimasena hapnik. Hapniku ees võib oll ka ,5 CO2+H2 Kütused. Kütuse liik Kuis tekkinud? Millest koosneb? Kasutusalad Looduslik gaas Maapõues olevate Metaan 9899% Keemiatööstuses, orgaaniliste ainete majapidamises jne lagunemisel Nafta On tekkinud Alkaanidest ja Tehakse teisi maapõues olevate tsükoalkaanidest küttuseid ja ainete lagunemisel kasutatakse keemia tööstuses Bensiin Tekkinud keemia Koosneb Kütusmootorite tööstuses tootmisel süsivesinikest töötamisel, ning
annaabi.ee 
