Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Mõistete sõnaraamat
Tõmba moblasse sammulugeja! Tragimatele auhinnad Kõnni terviseks Sulge
Add link
Alkaanid on redutseerijad Alkaanid põlevad (täielik oksüdeerimine) C6H14 +19/2 O2 = 6CO2 + 7H2O Katalüsaatorite abil saab neid oksüdeerida alkoholideks, aldehüüdideks ja hapeteks (pikem süsinikahel kipub seejuures katkema) C2H6 + 1/2O2 == C2H5OH Ka vesiniku ära võtmine (dehüdreerimine) on oksüdeerimine C2H6 à C2H4 + H2 seda protsessi on võimalik läbi viia ka õhuhapniku abil eritingimustel ( nn oksüdeeriv dehüdreerimine) CH3CH3 + 1/2O2 à CH2==CH2 + H2O
Alkaanides on kõik sidemed üksiksidemed ehk σ-sidemed, kuid alkeenid sisaldavad üksiksidemete kõrval ka kaksiksidet, mis koosneb ühest σ –sidemest ja ühest π-sidemest. Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 6 π-sidet moodustuvate elektronide energia on kõrgem kui σ-sideme elektronidel, mistõttu kaksikside on nõrgem kui üksikside.
Alkaan on süsivesinik, mille molekul sisaldab vaid üksiksidemeid aga alkoholil on üks või enam vesiniku aatomit asendatud ühe või enama hüdroksüülrühmaga ( -OH -rühmaga.) 6) Mis on alkoholide ja karboksüülhapete tunnus? Alkoholide tunnus on OH ja karboksüülhapete tunnus on COOH 7) Kirjuta reaktsioonvõrrand aluse ja etaanhappe vahel.

Alkaan –  süsivesinik, milles on vaid süsinik­süsinik üksiksidemed (C – C).
Alkaanid on orgaaniliste ühendite rühm, millesse kuuluvad tsükliteta küllastunud süsivesinikud. Alkaanid on atsüklilised süsivesinikud, mille molekulis on maksimaalne võimalik arv vesinikuaatomeid, nii et nad ei sisalda mitmiksidemeid, vaid üksnes üksiksidemeid ehk sigmasidemeid.
Alkaanideks nimetatakse lahtise ahelaga küllastunud süsivesinikke, mille süsinikuaatomid on omavahel ühendatud ühekordsete sidemetega, üldvalem CnH2n+2 . Hargnemata ahelaga alkaanide keemis- ja sulamistemperatuurid ning aurustumisentalpiad on kõrgemad kui hargnenud ahelaga alkaanidel.

Alkaanidega võrreldes on nad värvitud, omapärase lõhnaga, mürgised, narkootilise toimega, veest tihedamad, hüdrofoobsed, keemis temp kõrgem, vähem tuleohtlikud, paremad lahustid (rohkem polaarsed), reaktiivsemad, osoonilõhkuvus (CFC) suureneb sõltuvast sideme fotokeemilisest omadusest.
Alkaanid - Ainult tetraeedrilisi süsinikke sisaldavad süsivesinikud. Alkaanide tüüpilised reaktsioonid - Pürolüüs ja oksüdeerumine Alkaanist pärit asendusrühm - alküülrühm Isomeer(id) - Ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga kuid erineva struktuuriga ained.
Alkaanid molekulis on kõigi süsiniku aatomite vahel üksiksidemed 2. Alkeenid molekulis on süsiniku aatomite vahel vähemalt üks kaksikside 3. Alküünid mille molekulis on süsiniku aatomite vahel vähemalt 1 kolmikside 4. Tsüklilised ühendid moodustavad ringühenduse

Alkaanid on süsivesinikud, milles on üksiksidemed(CnH2n+2). Alkeenid on kaksiksidemega küllastumata süsivesinikud(CnH2n). Alküünid on kolmiksidemega ühendid(CnH2n-2). Isomeerid on ained, millel on ühesugune molekulvalem, kuid erinev struktuur ja omadused.
Alkaanid on süsiniku (C) ja vesiniku (H) ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega (σ sigmasidemega). H  Lihtsaim alkaan on metaan CH4.  HCH Nomenklatuur   Alkaanide nimetuse lõpp on –aan. H
Alkaanid on niisugused süsiniku ja vesiniku Alkeenid on küllastumata süsivesinikud, mille Alküünid on süsivesinikud, mille molekulis ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid molekulides on vähemalt üks kaksikside süsiniku esineb kolmiksidemeid.

Alkaanid - kütused, kõrgahjukütused, keemiatööstus, bensiini oktaanarvu tõstmine, õlid, määrdeained 2. Alkeenid- kasvuhormoonid, polümeeride tööstus, äädikhape, etanool, halogeenühendid, polüpropeen, orgaaniliste ainete süntees, kautšuk.
Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, mis koosnevad süsinikust ja vesinikust ning sisaldavad sp3 süsinikku ehk tetraeedrilist süsinikku ehk nelja üksiksidemega süsinikku. Kovalentseid üksiksidemeid nimetatakse -sidemeteks.
Alkaanidele on iseloomulikud radikaalreaktsioonid (mitte ioonsed või polaarsed reaktsioonid). Alküülbenseenide alküülahelat saab halogeenida radikaalreaktsiooni tingimustes (radikaalide initsiaator, mittepolaarne lahusti).

Alkaanid on atsüklilised süsivesinikud, mille molekulis on maksimaalne võimalik arv vesinikuaatomeid , nii et nad ei sisalda mitmiksidemeid, vaid üksnes üksiksidemeid ehk sigmasidemeid.
Alkaanid on redutseerijad Alkaanid põlevad (täielik oksüdeerimine) C6H14 +19/2 O2 = 6CO2 + 7H2O Katalüsaatorite abil saab neid oksüdeerida 11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 4
Alkaanid - süsivesinikud, milles kõikide süsinike vahel on ühekordne sideCnH2n+2 Alkaanid on orgaaniliste ühendite rühm, millesse kuuluvad tsükliteta küllastunud süsivesinikud.

Alkaanid on süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. Esinevad gaasilises agregaat olekus.
Alkaanide üldvalemiks on CnH2n+2 ning nimetuse lõpuks –aan. Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomi vahel on kõik ühekordsed sidemed.
Alkaanid on süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega 2. Tuntumad alkaanid:

Alkaan - (vahel ka parafiin) süsiniku ja vesiniku ühend, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega.
Alkaanid on sellised süsiniku ja vesiniku ühendid, kus ühe süsiniku aatomid on seotud nelja kovalentse üksiksidemega teiste aatomitega.
Alkaanid on niisugused süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega.

Alkaanideks nimetatakse lahtise ahelaga küllastunud süsivesinikke, mille süsinikuaatomid on omavahel ühendatud ühekordsete sidemetega.
Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, mille molekulis on süsiniku aatomite vahel üks 3) C3H8 - propaan ühekordne kovalentne side.
Alkaanide fluroro - kloroderivaadid. Freoonid neelavad soojust, neil on madal keemistemperatuur ja nad on keemiliselt väga püsivad.

Alkaanid on tavatingimustel madala reageerimisvõimega, kuna nende molekulides paiknevad üksiksidemed on tugevad ja püsivad.
Alkaanid e. küllastunud süsivesinikud Süsinike vahel on ainult üksiksidemed (kõik on sp3-süsinikud); üldvalem CnH2n+2
Alkaanideks nimetatakse orgaanilisi aineid, mis koosnevad C ja H’st, ning kus C aatomite vahel on üksikside ehk sigmaside.

Alkaanidel on tugev narkootiline toime, kahjustavad kesknärvisüsteemi ja suurte koguste sissehingamine võib olla surmav.
Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, mis tähendab, et süsinike aatomite vahel on ainule kovalentsed üksiksidemed.
Alkaanid on keemiliselt väheaktiivsed, kuna süsinik-süsinik ja süsinik-vesinik sidemed on piisavalt stabiilsed.

Alkaanid on orgaanilised ained, mis koosnevad süsinikust ja vesinikust nung süsiniku atomite vahel on üksikside.
Alkaanid on toatemperatuuril püsivad isegi tugevate oksüdeerijate ja kontsentreeritud hapete ja leeliste suhtes.
Alkaanid on väga vähe reaktsioonivõimelised. See tuleneb C – C ja C – H (σ-sideme) suurest püsivusest.

Alkaane on võimalik saada kui vastavale alkeenile liita vesinik c)reaktsioon halogeeniga C3H6+Cl2=C3H6Cl2
Alkaanid on mittepolaarsed, sest süsiniku ja vesiniku elektronegatiivsused on praktiliselt võrdsed.
Alkaane on suures hulgas maagaasis ja naftas, nendest lähtudes sünteesitakse erinevaid ühendeid.

Alkaanid - küllastunud süsivesikud, kus süsiniku vahel on ainult ühekordsed kovalentsed sidemed.
Alkaanid on sellised süsivesinikud, mille molekulid sisaldavad vaid C-C ja C-H üksiksidemeid.
Alkaani moelkulis on radikaalile kättesaadav vesiniku aatom ,kuna süsinik on vesinike poolt varjatud.

Alkaanid - süsivesinikud, milles kõik süsinikud on tetraeedrilised e. sp³ valents olekus.
Alkaanide halogeenderivaatide e. Halogenoalkaanide nimetamine on sarnane hargnenud ahelaga alkaanide nimetamisega.
Alkaanid on inertsed st. Nad reageerivad enamike ainetega väga aeglaselt või ei reageeri

Alkaanid on keemiliselt vähereaktiivsed, kuna C-C ja C-H sidemed on piisavalt stabiilsed.
Alkaan - süsivesinik, mille süsinikahel koosneb ainult tertraeedrilistest süsinikest
Alkaanid on süsivesinikud mille molekulis on süsinikuaatomite vahel üksiksidemed.

Alkaanide molekulid on ahelstruktuuriga. Gaasilised alkaanid on metaan, etaan, propaan, butaan.
Alkaanide põlemine – hapniku reageerimine ainega, mille tulemusel eraldub soojus ja valgus.
Alkaanid on küllastunud ühendid, alkeenid ja alküünid küllastumata ühendid.

Alkaan –  süsivesinik , mille molekul sisaldab ainult üksiksidemeid.
Alkaanid – orgaanilised ühendid, kus süsinike vahel on kovalentne üksiksida
Alkaanid - küllastunud süsivesinikud, süsinike vahel on ainult üksiksidemed

Alkaanid on süsivesinikud, milles süsinikuaatomite vahel on ühekordne side.
Alkaanid on tavatingimustel gaasid, kuid on ka tahkeid ja vedelaid alkaane.
Alkaanid on tavalisel temperatuuril oksüdeerijate suhtes üpris püsivad.

Alkaanid - süsivesinikud, mis sisaldavad vaid C-C ja C-H üksiksidemeid.
Alkaan – Süsivesinik, mis sisaldab ainult C-C ja C-H üksiksidemeid
Alkaanid on ainult tetraeedrilisi süsinikke sisaldavad süsivesinikud.

Alkaan – süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult bi sidemeid.
Alkaan - süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult üksiksidemeid
Alkaanid – süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult δ-sidemeid

Alkaan – ainult tetraeetilisi süsinikke sisaldav süsivesinik.
Alkaanid - on süsivesinikud kus aatomite vahel on üksiksidemed.
Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, milles on 4 üksikseost.

Alkaanid on kütused ja keemiatööstusele vajalik tooraine.
Alkaanid on inertsed, vähese reageerimisvõimega ühendid.

Alkaane nimetatakse süsinikuaatomite arvu järgi.
Alkaanides on süsinikuaatomite vahel üksiksidemed.
Alkaanid on lõhnata, vedelad bensiini lõhnaga.

Alkaanide oksüdeerumisel on võimalik saada vastavaid alkohole.
Alkaanid - CH4-metaan C2H6-etaan C3h8-propaan
Alkaanid on veest kergemad, ei lahustu vees.

Alkaanid on hüdrofoobsed ja vees ei lahustu
Alkaanid ehk küllastunud süsivesinikud.

Alkaanid on keemiliselt vähereaktiivsed
Alkaan – küllastanud süsivesinik.
Alkaanid on veel peaaegu lahustumatud.

Alkaanidele on iseloomulik ahelisomeeria.
Alkaanid on küllaltki passiivsed.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Alkaanide tihedused on väiksemad kui 1, 0. veeldatud metaani tihedus on 0, 416, pentaani tihedus 0, 626, dekaani tihedus 0, 730. Alkaanid ei lahustu vees, kuid madalamad alkaanid lahustuvad hästi orgaanilistes lahustites.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Alkaan – süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Alkaan – orgaaniline aine, mis koosneb süsinikust ja vesinikust ning sisaldab ainult üksiksidemeid.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli? | Tee tasuta konto


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun